KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2008, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-07-445 Toomas Kõresaare kaebus Pärnu Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks ning taotlustele vastamata jätmise õigusvastasuseks tunnistamiseks Tallinna Halduskohtu 30.05.2007 otsus ringkonna- Toomas Kõresaare apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse kohtus alus Asja läbivaatamise kuupäev
- aprill 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Toomas Kõresaar Vastustaja Pärnu Linnavalitsus Kolmas isik Gunnar Suur RESOLUTSIOON Jätta Toomas Kõresaare apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.05.2007 otsus nr 3-07-445 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Toomas Kõresaar esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Pärnu Linnavalitsuse tegevusetus kaebaja 29.
- ja 01.12.2006 taotluste lahendamisel ja neile vastamata jätmisel ning teha linnavalitsusele ettekirjutus teostada ehitusjärelevalvet Pärnus, X elamus tehnosüsteemide muutmise seaduslikkuse üle. Kaebuse põhjendused. Kaebajale ja tema abikaasale kuuluvad X elamus asuvad korterid X ja X. Neli aastat tagasi paigaldas ülemise korruse korteri nr X omanik Toomas Kõresaar üldkasutatavasse koridori 3-07-445 kanalisatsioonitoru, mis asub kaebaja välisukse kohal, on katmata, ohtlik ja mõjutab kaebaja korteri turuväärtust. Maja tehnosüsteemi muutmiseks polnud naabril vastavat projekti ega linnavalitsuse ja teiste korteriomanike nõusolekut. 08.05.2006 esitas kaebaja selles küsimuses avalduse linnavalitsusele, millele 30.05.2006 saadud vastus kaebajat ei rahuldanud, sest taotlus omavoliliselt ja ebaseaduslikult paigaldatud kanalisatsioonitoru kõrvaldamiseks jäeti sisuliselt lahendamata. 29.
- ja 01.12.2006 pöördus kaebaja linnavalitsuse poole uute kirjadega, milles teatas, et ta ei soovi tehnosüsteeme muuta, ei anna oma nõusolekut naabri paigaldatud kanalisatsioonitoru seadustamiseks ja nõuab selle kõrvaldamist, kuid neile taotlustele pole vastust saanud. Augustis 2006 käis ehitusjärelevalve teenistuse juhataja kohapeal asjaoludega tutvumas ja lubas asja lahendada, kuid midagi muutunud pole. Vastustaja tegevusetus kaebaja taotluste lahendamisel ja neile vastamata jätmine rikub kaebaja õigusi ja põhjustab talle kahju. Tekkida võib ka olukord, kus naaber teeb veel midagi ja linnavalitsus jälle ei reageeri. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kuigi kaebaja taotlustele pole kirjalikult vastatud, on neile reageeritud ning X tehnosüsteemide seaduslikkuse üle järelevalvet teostatud. Augustis 2006 käis ehitusjärelevalve teenistuse juhataja kohapeal olukorraga tutvumas ning 13.11.2006 saatis planeerimisosakond omavoliliste ehitustööde teostajale G. Suurele märgukirja kohustusega esitada hiljemalt
- detsembriks 2006 planeerimisosakonnale X teostatavate omavoliliste ehitustööde kohta ehitusprojekt koos loa taotlusega ehitustööde õiguspäraseks jätkamiseks. G. Suur lubas teha kanalisatsioonitoru korda ja esitada vajalikud dokumendid ehitustööde seadustamiseks
- aasta alguses, sest varem pole tal raha. Pärast 01.12.2006 saadetud kirja käis kaebaja ise linnavalitsuses, kus talle suuliselt selgitati G. Suure antud lubadust. 09.02.2007 teostasid planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja ja munitsipaalpolitsei inspektorid ülevaatuse X korteris teostatud remonttööde osas ning tuvastasid, et korteri kanalisatsiooni äravool on viidud läbi vahelae üldkasutatavasse koridori korter nr X välisukse kohale. Planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja andis asja lahendamiseks munitsipaalpolitseile ning X korteriomaniku suhtes on alustatud väärteomenetlus. Kolmas isik G. Suur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku seletuse kohaselt ostis ta Pärnu Linnavalitsuse poolt korraldatud oksjonil X korteri sellises olukorras, nagu ta hetkel on, ega ole teinud mingeid muudatusi. Oksjonil ei lubatud kaebajal osaleda, sest tal polnud Pärnus sissekirjutust. Kaebaja eesmärk on saada kolmanda isiku korter endale ning sellest ka kaebused politseile, prokuratuurile, kohtule jne. Tallinna Halduskohus tunnistas õigusvastaseks Pärnu Linnavalitsuse toimingu, mis seisnes kaebaja 29.06.2006 ja 01.12.2006 taotlustele vastamata jätmises ning tegi linnavalitsusele ettekirjutuse viidatud taotlused sisuliselt läbi vaadata ja neile vastata. Muus osas jäi kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: Ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 6 p 4, § 16 lg 1 p 2 ja § 22 lg 2 kohaselt on ehitise tehnosüsteemide muutmine ehitamine, mille puhul on vajalik kas kohaliku omavalitsuse organi kirjalikku nõusolekut ja/või ehitusluba. Esitatud tõendite kohaselt on Pärnus X korteris X teostatud remonttöid, mille käigus on kanalisatsiooni äravool toodud üldkasutatavasse koridori korter X välisukse kohale. Seega on remondi käigus rekonstrueeritud elamu tehnosüsteeme. Seda võis teha vaid vastava ehitusprojekti ja kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku ja/või ehitusloa alusel, mis käesoleval juhul puuduvad. 2
(5)3-07-445 EhS § 59 lg 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses on kooskõlas EhS § 60 lg 1 p-ga 1 kontrollida ehitusseaduse nõuete täitmist. Asja materjalidest nähtub, et ehitusjärelevalve ametnik tuvastas augustis 2006, et X korteris X on remonttööd teostatud ilma vajaliku loata. Kui ehitatakse kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta või ehitusloata, tuleb kooskõlas EhS § 61 lg-ga 1 linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul teha ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule lg-s 4 nimetatud ettekirjutus. Käesoleval juhul saatis vastustaja 13.11.2006 X korter X omanikule märgukirja, milles juhtis tähelepanu EhS § 29 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud ehitise omaniku kohustusele tagada enne ehitamise alustamist ehitusloa/kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui ehitusluba/kirjalik nõusolek on nõutav, ja toime pandud õigusrikkumisele ning palus hiljemalt
- detsembriks 2006 esitada linnavalitsusele omavoliliste ehitustööde kohta ehitusprojekt koos loa taotlusega ehitustööde õiguspäraseks jätkamiseks. Nimetatud nõuet saab käsitleda ettekirjutusena EhS § 61 lg 1 mõttes. Asja materjalidest nähtub, et ettekirjutus on täitmata ning ehitusjärelevalvet teostav isik on andnud asja munitsipaalpolitseile väärteomenetluse alustamiseks. 14.02.2007 alustati õigusrikkuja suhtes väärteomenetlus EhS § 68 lg 1 tunnustel, mis näeb ette vastutuse EhS §-s 29 nimetatud ehitise omaniku kohustuste eiramise eest. Seega on Pärnu Linnavalitsus teostanud ehitusjärelevalvet tehnosüsteemide ehitamise seaduslikkuse osas X asuvas elamus. Tuvastatud pole, et ehitusjärelevalve läbiviimisel oleks jäetud välja selgitamata asjas tähtsust omavad olulised asjaolud. Seetõttu on alusetu kaebaja nõue kohustada linnavalitsust sooritada veelkordselt järelevalvet vaidlusaluse ehitise üle. Vaidlust ei ole selle üle, et Pärnu Linnavalitsus pole kaebaja 29.06.2006 ja 01.12.2006 taotlustele kirjalikult vastanud. Nimetatud avaldustes taotles kaebaja seadusevastaselt ehitatud kanalisatsioonitoru eemaldamist/likvideerimist ehitusjärelevalve käigus. Kuna taotluste eesmärgiks oli ebaseadusliku ehitise likvideerimine, siis ei saa lugeda taotlusi lahendatuks ehitusjärelevalve ametniku koha peal käimisega ega suulise selgituse andmisega menetluse osas. Taolises olukorras, kus ehitusjärelevalve käigus on tuvastatud ehitusseaduse rikkumine ning on esitatud taotlus õigusvastaselt ehitatud ehitise likvideerimiseks, tuleb kohalikul omavalitsusel taotluse lahendamiseks teha diskretsiooniotsus ning kaaluda, kas rikkumist on võimalik kõrvaldada leebemate vahenditega kui ehitise likvideerimine. Kui selgub, et ehitusnorme on rikutud ja rikkumist ei ole võimalik muude meetmetega kõrvaldada, tuleb kaaluda protsessiosaliste ja avalikke huve lammutamise poolt ja vastu, võrreldes kahju, mida üks või teine lahendus isikutele tekitaks. Linnavalitsus on esitatud taotluste alusel ehitusjärelevalvet teostanud ning tuvastanud asjas olulised asjaolud, kuid jätnud asjas kaalutlusotsuse tegemata ning sisuliselt on kaebaja kirjades esitatud taotlused käesoleva ajani läbi vaatamata. Seetõttu tuleb kaebus osaliselt rahuldada ning kohustada vastustajat kaebaja poolt 29.
- ja 01.12.2006 esitatud taotlused sisuliselt lahendama ja talle vastama. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES T. Kõresaare apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus kaebuse osaliselt rahuldamata jätmist puudutavas osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus täielikult, samuti mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja asjas kantud menetluskulud. Apellandi väitel on halduskohus kohaldanud vääralt EhS-st ja haldusmenetluse seadusest (HMS) tulenevaid norme ehitusjärelevalve olemuse ja teostamise kohta. Kaebaja eesmärk 3
(5)3-07-445 on mitte saada formaalne vastus oma 29.06.2006 ja 01.12.2006 taotlustele, vaid kanalisatsioonitoru kõrvaldamine. Kaebaja on teatanud linnavalitsusele, et ei anna oma nõusolekut kanalisatsioonitoru seadustamiseks. Sellises olukorras oleks pidanud Pärnu Linnavalitsus keskenduma taotluste sisulisele lahendamisele, mitte aga nõudma 13.11.2006 märgukirjas korter nr 5 omanikult ehitusprojekti esitamist ja ehitusloa taotlemist. Õigusliku aluseta ehitatud ning teiste isikute varale ohtliku ehitise lammutamine on EhS § 40 lg 1 ja lg 2 kohaselt võimalik. Väärteomenetluse läbiviimine ei lõpeta järelvalvemenetlust. Pärnu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellandi menetluskulud tema enda kanda. Ehitusjärelevalve teenistus on järelevalvemenetluse lõpule viinud asja andmisega munitsipaalpolitseile väärteomenetluse alustamiseks. EhS § 61 lg 6 kohaselt võib ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendada sunniraha, kuid see pole kohustuslik. Kolmas isik vaidles apellatsioonkaebusele vastu, väites, et ostis X korteri oksjonil 2003. aastal ega pole vaidlusalust kanalisatsioonisüsteemi sinna ise paigaldanud. Kanalisatsioonisüsteem oli selline, nagu praegu on, ja toru oli seal enne kolmanda isiku poolt korteri omandamist. Maja on ehitatud aastal 1940, vahepeal korduvalt põlenud ja ümber ehitatud ning kolmas isik ei tea, kes selle kanalisatsioonisüsteemi, kuna ja millisel õiguslikul alusel paigaldas. Kolmas isik vahetas vaidlusaluses kohas välja vana toru uue vastu, mida ei saa ümberehitamiseks lugeda. Käesoleval hetkel on üldkasutatavas koridoris remont, kõnealune toru jääb kahe vahelae vahele ega jää nähtavaks. Kolmandale isikule tehti kanalisatsioonitoru seadustamata jätmise eest trahv ebaõiglaselt, kuid trahviotsus jäi kiirete tööülesannete tõttu tähtaegselt vaidlustamata. Apellandi soov toru eemaldada on ebaõiglane, sest arusaamatuks jääb, kuidas kolmas isik saab edaspidi kanalisatsiooni vett juhtida ja mis on kolmanda isiku süü, et see toru sinna paigaldatud on ja tehnosüsteem majas on just nii toimima pandud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks alust. Vaidlust ei ole selle üle, et Pärnus, X elamus on rekonstrueeritud elamu tehnosüsteemi ilma vastava ehitusprojekti ja kohaliku omavalitsuse nõusolekuta/ehitusloata. Apellandi viidatud EhS § 40 lg 2 näeb ette, et õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Kaebuse ja apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt leiab kaebaja, et linnavalitsus on kohustatud tegema ettekirjutuse tema korteri välisukse kohale ebaseaduslikult paigaldatud kanalisatsioonitoru lammutamiseks. Ringkonnakohus apellandi seisukohta ei jaga. Sellist absoluutset ebaseadusliku ehitise lammutamise kohustust viidatud sättest ei tulene ning selline kohustus poleks ka kooskõlas põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Ka omavolilise ehitise kohustuslik likvideerimine piirab oluliselt omandiõigust ja tekitab omanikule kahju. EhS § 40 lg 2 ei kohusta kohalikku omavalitsust igal juhul lammutamiskorraldust andma, vaid likvideerimine (lammutamine) tuleb otsustada diskretsiooniõiguse kohaselt ning kaalutlusõiguse teostamisel pole keelatud arvestada asjaoluga, et ehitamine on toimunud ebaseaduslikult ilma projektita ja vastavate lubadeta. Ehitusnormide rikkumise tõsidust ja iseloomu ning ehitise lammutamise vajalikkust tuleb kaaluda igal konkreetsel juhul eraldi. Käesoleval juhul leidis esimese astme kohus õigesti, et Pärnu Linnavalitsus on kaebaja avalduste alusel küll teostanud järelevalvet kõnealuse tehnosüsteemi ehitamise osas, kuid kanalisatsioonitoru lammutamise eesmärgil esitatud taotlust pole sisuliselt lahendanud ega sellekohase 4
(5)3-07-445 ettekirjutuse mittetegemist põhjendanud. Kohus saab kontrollida vaid haldusorgani poolt tehtud kaalutlusotsuse seaduslikkust, mitte asuda ise teostama kaalutlusõigust haldusorgani asemel. Seetõttu ei saa kohus võtta käesolevas asjas seisukohta küsimuses, kas linnavalitsusel oleks tulnud teha ettekirjutus kaebajat häiriva kanalisatsioonitoru likvideerimiseks või esinevad ebaseadusliku tehnosüsteemi lammutamist välistavad asjaolud. Kui haldusorgan jätab kaalutlusotsuse tegemata, siis tuleb kohtul teha haldusorganile ettekirjutus taotlus sisuliselt läbi vaadata ja teha selle kohta otsus ning käesoleval juhul ongi esimese astme kohus sellise ettekirjutuse teinud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ehitise seadustamist saab nõuda ja lammutamisettekirjutuse teha ehitise omanikule. Kanalisatsioonitoru asukohta hoone koridoris arvestades on alust arvata, et selle omanik ei ole üksnes kolmas isik, vaid ka kaebaja ise, kuna ehitis koosneb korteritest, millel on erinevad omanikud. Sellisel juhul tuleks taotletav haldusakt adresseerida kõigile ehitise omanikele. Kui kanalisatsioonitoru on ehitise omanike kaasomandis ja üks ehitise omanikest keeldub ehitise seadustamisest, nõudes selle lammutamist, võib haldusorgani kaalutlusõigus ehitise seadustamiseks ettekirjutuse tegemiseks olla piiratud. Eeltoodu alusel jääb apelleeritud kohtuotsus muutmata ja apellandi menetluskulud tema enda kanda. Oliver Kask Kaire Pikamäe Silvia Truman 5
(5)