1, 271, 113 lg. 1 alusel taotleb hageja võla ja viivise , kokku 106 926,60 krooni väljamõistmist kostjalt. Viivist vähendas hageja põhivõla summani. Hagi täienduses
. toodud üürileandja õigust nõuda üürnikult asja üleandmisega viivitamise eest kahjuhüvitist lepingus kokku lepitud üüri näol. Kuna kostja ruume vabastanud ei ole, taotleb hageja kahjuhüvitise summas 18 631, 15 krooni väljamõistmist kostjalt. Hageja täiendas oma hagi ka nõudega kohustada kostjat üüritud ruumid viivitamatult vabastama. Hagi täienduses tugines hageja
VASTUHAGI hageja ei tunnistanud ja ei nõustunud talle kuuluva angaari katuse remondi kohustusega. Hageja on seisukohal, et kõigepealt peaks kostja täitma enda kohustuse ja alles siis täidab hageja enda oma. Üürist keeldumist ei pea hageja põhjendatuks, sest leiab, et tegemata remont ei ole kostja tegevusele takistuseks olnud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuses /ta. 37/ hagi ei tunnistanud. Kostja küll möönis, et võlgneb hageja poolt nõutud üürisumma, kuid leidis, et tal on õigus seda mitte maksta, kuna hageja ei ole oma kohustust üürile antud hoone puuduste kõrvaldamiseks täitnud. Poolte vahel 1999.aastal sõlmitud lepingu nr. 991122 kohaselt kohustus hageja teostama vajalikud remonttööd üüriobjektil- remontima katuse ja tualettruumid. Lepinguliste kohustuste mittetäitmise kohta on kostja hagejale korduvalt saatnud kirju, kuid tulemusteta. Kostja leidub, et seetõttu on tal õigus keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest. 15. 12. 2005 teatas kostja hagejale, et peatab üüri maksmise, kuni hageja oma kohustused täidab. Kostja leiab, et on käitunud seadusepäraselt ja oli õigustatud keelduma üüri maksmisest. Tulenevalt
1, 278 p. 1 ja 297 lg. 1 palub kostja( vastuhagis hageja) kohustada OÜ-d Viki Keskus tegema remonttöid üürile antud angaaris järgmises mahus: l. kontori remont,
järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja OÜ Viki Keskus on alates
järgi on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal.
järgi, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik: 1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule; 2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist; 3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist; 4) alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule; 5) hoiustada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 298 sätestatule. Seadus annab üürnikule võimaluse üür hoiustada. Esialgselt kohtumenetluses sõlmitud kokkuleppes on pooled nii ka kokku leppinud, et kostja maksab üüri kohtu tagatiste arvele, kuid kostja seda ei teinud. lk 5
annab üürnikule küll võimaluse mitte maksta üüri ega kanda kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Lõike 2 kohaselt, kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. 06. detsembriks 2007 , so. poolte poolt kokkuleppe koostamise aja seisuga oli hageja poolt võetud kohustustest täitmata vaid angaari katuse remont. Kostja on kinnitanud, et kogu üüritud ruumide kasutamise aja jooksul ei takistanud hageja poolt tegemata jäetud remont tootmistegevust nendes ruumides. Seetõttu ei saa üüri maksmata jätmist kostja poolt pidada põhjendatuks. Kostja ei pidanud vajalikuks kasutada õiguskaitsevahendina ka
Vastupidi- kostja sooviks ruume edasi kasutada, mis omakorda tõendab, et puudused hageja tegevuses ei ole olnud takistuseks kostjal ruume kasutada ja seetõttu on hageja nõue üüri väljamõistmiseks kostjalt põhjendatud.
õike 3 kohaselt võib üürnik puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral. Kostja ei ole peale O1. O1. 2006, e. üüri maksmise peatamist ise tema poolt esile toodud puudusi (WC-de halb seisukord, katkine katus) kõrvaldanud, mistõttu puudub võimalus ka tehtud kulutuste tasaarvestamiseks
Nagu juba öeldud, sõlmiti viimane üürileping poolte vahel
alusel peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Hageja hoiatas üürnikku, et
alusel on tal õigus nõuda asja üleandmisega viivitatud aja eest kahjuhüvitist lepingus kokkulepitud üüri näol. Vastuseks sellele kirjale on kostja teatanud, et loodab rendipinna üle anda 12 kuu jooksul. 2007. aasta jooksul on kostja üüritud ruume jätkuvalt kasutanud.
järgi, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega taile tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. lk 6 Hageja on esitanud kostja vastu kahjuhüvitise nõude nelja kuu üüri summas kokku 18 631,15 krooni, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Hageja on küll viimasel istungil väitnud, et soovib hüvitisena 12 kuu üüri väljamõistmist kostjalt, kuid ei ole esitanud nõude suurendamise avaldust, mistõttu kohus ei pea võimalikuks välja mõista kahjuhüvitist suuremas summas , kui see on märgitud hagi täiendamise avalduses. Seoses lepingu lõppemisega on kostja kohustatud üüritud ruumid hagejale üle andma.
järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu p. 2 ette näinud maksmisega viivituse korra viivise määra 0,5 % päevas tasumisele kuuluvast summast. Seoses maksmisega viivitamisega taotleb hageja viivise väljamõistmist kostjalt summas 53 463,30 krooni, s.o. põhivõlast väiksemas summas, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Kohus jätab rahuldamata kostja vastuhagi, milles kostja taotles kohustada hagejat tegema remonti üüritud ruumides. Kuna kostjal puudub seaduslik alus vaidlusaluste ruumide kasutamiseks, ei saa ta angaari omanikult nõuda ka viimasele kuuluva asja parandamist. TsMS § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus kohtukulud kostja kanda. Hageja on pakkunud kostjale kohtu hinnangul mõistlikku kompromissi, kuid kostja sellega ei nõustunud. Kohus selgitab, et pooltel on võimalik kompromissilepingu sõlmimiseks ja asja menetluse lõpetamiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtunik: Külli Mõlder
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.