3-07-2677/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2008.a Tallinn Haldusasja number 3-07-2677 Haldusasi A. S.i kaebus Justiitsministeeriumi õigusvastasuse tuvastamiseks RESOLUTSIOON Rahuldada A.S.i kaebus Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.2006.a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lõikes 2 sätestatut.) vastu tegevuse KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse tunnistada Justiitsministeeriumi keeldumine kaebaja 05.12.2007.a pöördumise mitte vastuvõtmisest õigusvastaseks ning kohustada Justiitsministeeriumi tema poolt esitatud pöördumist vastu võtma. Kaebaja esitas 05.12.2007.a Justiitsministeeriumile pöördumise Murru Vanglas tekkinud probleemide kohta, kuid Justiitsministeerium tagastas 12.12.2007.a kirjaga nr 3-1-23/624 pöördumise läbivaatamatult põhjusel, et A.S. pöördumine oli osaliselt kirjutatud vene keeles ja sellel puudus tõlge. Kaebaja taotles kohtult riigilõivu tasumisest vabastamist.
2. Kohus jättis kaebuse 07.01.2008.a määrusega käiguta ning palus seejuures täpsustada kaebuse nõudeid. 17.01.2008.a esitatud kaebuse täpsustuses jääb kaebaja oma eelmärgitud nõude juurde. Samuti oli kaebusele lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ning teatis enda ja tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi kohta. 1
3. 21.01.2008.a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning vabastas kaebaja täielikult riigilõivu tasumise kohustusest kaebaja maksujõuetuse tõttu. KAEBAJA SEISUKOHAD I.
4. Kaebaja esitas kaebuse põhjusel, et ta vormistas nõuetekohaselt oma pöördumise Justiitsministeeriumile, kuid ministeerium tagastas selle läbivaatamatult, mis on õigusvastane tegevus. Kaebaja sooviks on, et vastustaja võtaks tema pöördumise menetlusse, kuna see oli esitatud koos eestikeelse tõlkega. Vastustaja esitatud vastuses märgitud mittemenetlemise põhjused ei vasta tegelikele asjaoludele, kuna tõlge oli lisatud. Seega on pöördumise mitte vastuvõtmine õigusvastane tegevus ning Justiitsministeeriumile tuleb panna kohustus vastu võtta kaebaja 05.12.2007.a pöördumine.
5. 17.01.2008.a esitatud kaebuse täienduses märkis kaebaja, et ta jääb oma kaebuse juurde taotledes tema 05.12.2007.a pöördumise „kontrollorgani informatiivse sisuga kontrollide teostamiseks vastuvõtmise kohustamiseks.“ Kaebaja märgib, et kohtu poolt talle saadetud ärakirjad on originaaldokumentidest tehtud ärakirjad, mille ta esitas ministeeriumisse arutamiseks ning selleks, et kontrollorgan teostaks kontrolli tema ütluste põhjal selle üle, mis puudutab isolatsioonis peetavate kinnipeetavate õiguste piiramist ja riivamist, kuid need on jäetud kontrollorgani poolt tähelepanuta. Seega taotleb kaebaja Justiitsministeeriumi toimingu — kaebaja pöördumise mittevastuvõtmise õigusvastasuse tuvastamist ning kohustamist pöördumine läbi vaadata.
6. Lisaks eeltoodule märgib kaebaja, et vastavalt Põhiseaduse (PS) § 12 omavad kõik vanglates peetavad isikud juurdepääsu seadustele vastavalt PS §-le
7. Riik, ametnikud, kellel on ametiasutustes ametikohad, samuti kohtunik isiklikult, peab nende sätete täitmise tagama ja mitte vastustes sõnadega ja sõnarühmadega keerutama, vaid juhinduma PS § 14 sättest. Kui PS § 14 ei reguleeri küsimust piisavalt tuleb pöörduda Vangistusseaduse (VangS) § 105 lõike 1 poole. Siinkohal esitab kaebaja küsimuse, kas vanglas on juurdepääs seadustele vene keeles olemas, millele vastab, et meie vanglas venekeelsetele seadustele juurdepääsu pole. Teiseks püstitab kaebaja küsimuse, kuidas ta saaks neile juurdepääsu? Sellele küsimusele ta ise vastama ei hakka, sest pole selleks kohustatud. Tema ei hakka õpetama ja oma „nina toppima“ õigus- ja samuti seadusandlusnormidesse, sest ta pole jurist. Kaebaja lisab, et seadusega on keelatud, sealhulgas ka ministeeriumile, vastavalt avaliku teabe seadusele (AvTS) § 9 lg 2 punktile 8, viia eksitusse isikut, mis nähtub vanglate kontrollorgani 30.11.2007.a vastusest nr 3-1-23/624, et antud juhul on selline tegevus aset leidnud mitmel korral ja et see tegevus on tahtlik.
8. Kohustus vangla ja samuti ministeeriumi (kontrollorgani) jaoks tuleneb Eesti rahvusraamatukogu seaduse (RaRS) §-st 2, § 3 lõikest 2, § 4 lg 2 punktist 3, §11 lõikest 2, samuti avaliku teabe seaduse (AvTS) § 31 lõike 1, § 32 lõigete 1-3, § 11 lõike 2 sätetest. Kontrollorgani kohustuseks oli kaebaja seisukohtade kontrollimine vastavalt VangS § 105 lõikele 1, kaebaja ütluste kontrollimine olemasolevate rikkumiste ja kinnipeetavate piirangute kohta, kuid see kohustus jäi ametiisikute poolt täitmata, mis tuleneb viimasest 06.02.2008.a kirjast nr 10-1-23/
10. Kohus tõlgendas kaebuse nõuet määrusega 21.01.08.a ja leidis, et kaebaja sooviks on tema 05.12.07.a pöördumise läbivaatamiseks kohustamine. See nõue on õige ja ta soovis kaebuse 2 menetlemist, et saaks vastustajalt lahenduse, kuna tema pöördumine oli esitatud ettenähtud korras, sh koos tõlkega ja selle tagasilükkamiseks puudus alus. II.
11. Kuna menetluse kestel esitas ministeerium 11.02.08.a kirjaga nr 1.2-3/1068 vastuse ning esitas kohtule seisukoha, et menetlus kohustamisnõudes tuleb lõpetada, siis kaebaja „ei nõustu kaevatava kontrollorgani kaevatud tegevuse menetluse lõpetamisega“ HKMS § 24 lg 1 punkti 4 alusel. Kaebaja jääb seisukohale, et tema pöördumist 05.12.
12. ei olnud õigus tagastada tõlke puudumise motiivil, tõlge oli lisatud ning vastustaja pidi selle võtma menetlusse. Selline ebaõige tagastamine on seadusevastane ning vaatamata hilisemale formaalsele vastusele tuleb menetlus mitte lõpetada, vaid tuvastada tema pöördumise tagastamise õigusvastasus põhjendatud huvi olemasolu tõttu. Põhjendatud huviks tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel on preventiivne huvi ja soov esitada vajadusel kahjunõue. III.
13. Kohtuistungil täpsustas kaebaja, et tal on preventiivsuse mõttes võimalus esitada ametnike sellise tegevuse peale ka kriminaalasja algatamise avaldus, kuid sellist äärmuslikku tegevust ta siiski ei toeta. Samas leiab, et kui kohus tuvastab tegevuse õigusvastasuse, siis on tal lootus, et vastustaja ise võtab tema avalduse asjaolusid tõsiselt ning hakkab uurima kontrollorganina tema poolt esiletoodud rikkumisi ja ta teeb sellise pöördumise ministeeriumile. Kui kaebus rahuldatakse, siis ta pöördub hagiga tsiviilasja lahendavasse kohtusse kahjunõudega, kuna ametnike pikaajalise tegevusega on põhjustatud temale kahju. Tekkinud on moraalne kahju, kuna ministeerium on süstemaatiliselt suhtunud formaalselt tema pöördumistesse ning esitanud formaalseid vastuseid, mis ongi kahju tekitamine. VASTUSTAJA SEISUKOHAD I.
14. Justiitsministeeriumile saabus 23.01.2007.a Tallinna Halduskohtu määrus haldusasjas 2-07-2677, kus A.S. on esitanud kaebuse Justiitsministeeriumi vastu. Kaebuse kohaselt on ministeerium jätnud menetlemata isiku selgitustaotluse ning selle põhjendamatult talle tagastanud. Justiitsministeeriumi 12.12.2007.a kirja nr 3-1-23/624 kohaselt on isiku selgitustaotlus tagastatud seetõttu, et kiri oli kirjutatud osaliselt vene keeles ning sellel puudus tõlge. Pärast kohtumääruse saamist vaatas vastustaja kaebuse esitaja selgitustaotluse uuesti läbi ning tuvastas, et lisaks isiku venekeelsele pöördumisele, oli selgitustaotlusele lisatud sarnase sõnastusega eestikeelne dokument, mida selle sisust tulenevalt saab tinglikult kvalifitseerida selgitustaotluse tõlkeks. Eelnevast tulenevalt vastas vastustaja oma 06.02.2008.a kirjaga nr 10.1-23/624 kaebuse esitaja selgitustaotlusele ning kohustamisnõue ei ole enam asjakohane.
15. Tulenevalt asjaolust, et vastustaja on käesolevaks hetkeks isiku selgitustaotlusele vastanud, leiab vastustaja, et menetluse saaks lõpetada HKMS § 24 lg 1 punkti 4 alusel. 3 II.
16. Kohtuistungil jäi esindaja kirjalikult esitatud seisukoha juurde. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
17. Kohtuistungil püstitas kaebaja küsimuse, et tema poolt esitatud dokumendid ja vastustaja poolt esitatud dokumendid lahknevad ning tegemist võib olla dokumentide võltsimisega. Kohus selgitab esmalt kaebajale uuesti tema poolt kohtuistungil püstitatud probleemi dokumendi võimaliku võltsituse kohta. Nimelt leidis A.S. kohtuistungil, et tlk 21 on justiitsministeeriumi vastus A.S.ile, milles on ära märgitud, et temale tagastatakse materjal, mille ta oli esitanud ministeeriumile ning tagastuva lisana on märgitud pöördumine vaid 1 lehel. A.S. osutas tähelepanu tlk 5 olevale samale vastusele, mis saabus temale. Selles vastuses on märgitud, et pöördumine oli 2 lehel. Kohus jääb istungil antud selgituse juurde, et tlk 5 on originaalkiri, mis oli väljastatud ministeeriumi poolt A.S.ile ja sellega tagastati kaebaja 05.12.07.a pöördumine ministeeriumisse. Tlk 21 on aga ministeeriumi kirja projekt, mis oli olemas Justiitsministeeriumi töötaja arvutis sellel ajahetkel, kui kohus kaebuse nõude väljaselgitamise etapis püüdis koguda kiirelt lisateavet ning küsis e-posti teel K. Soobikult, kas ametnik kirja koostajana võiks mäletada või oskab kohtule selgitada, missugune probleem võis tekkida, kui A.S. 05.12.07.a pöördumine tagastati ilma seda menetlusse võtmata. Kaebuse nõudest arusaamiseks ning selle kindlaksmääramiseks sai kohus ametnikult piisava teabe ning lisaks projektile, mis ministeeriumi ametnikul oli arvutis säilinud, oli ametnik lisanud kohtu jaoks 2 dokumenti, mille kaebaja oli vormistanud 05.12.07.. kuupäevaga. Seega ei tekkinud kohtul kahtlusi, et ministeerium pole saanud kaebajalt 2 dokumenti. Samasugused dokumendid oli esitanud kohtule ka kaebaja, seega tlk 32 ja tlk 33 kordavad neidsamu dokumente, mis olid olnud ministeeriumis ja tagasi saadetud kaebuse esitajale. Kuna kohtul ei olnud enam kahtlusi, missugused dokumendid sai ministeerium ja missugused tagastati kaebajale, siis ei nõudnud kohus vastustajalt lisamaterjalina välja seda kaaskirja, mis vormistati lõplikuna ja saadeti kaebuse esitajale. Kaaskiri, mis saadeti kaebajale, on toimikus olemas ja selle esitas A.S., see dokument asub tlk
18. Seal on märgitud tagastuva materjalina 2 lehte, mis kinnitab, et ministeerium oli saanud pöördumise 1 lehel ja ka nn tõlke 1 lehel ehk kokku dokumente 2 lehel. Vastustaja ei ole vaielnud vastu, et ministeeriumisse jõudis kaebajalt dokumente 2 lehel. Ilmselgelt ei saa kaebaja tekitada alusetuid kahtlustusi nn võltsimises, kuna kohus ei ole ministeeriumilt nõudnud uuesti välja seda koopiat, mis oli vormistatud vastusena pöördumisele. Antud ajahetkel (kaebuse nõude väljaselgitamisel) piisas kohtule ministeeriumi ametniku arvutis säilinud dokumentidest, et liikuda edasi kaebuse sisu mõistmisega ning määrata asi kuulamisele. Säilinud projekt ning kaebajale väljastatud kiri ei pea ilmtingimata ühtima, kuna vastamisel tagastas ministeerium materjali 2 lehel, seega pidi ametnik (ka näiteks kantselei) välja saadetud vastuse lisade arvu hiljemalt kirja väljasaatmise ajaks viima vastavusse tegelikkusega, kuigi algne projekt võis märkida tagastuva materjalina vaid 1 lehte. Seega ei ole kohtul kahtlusi nn võltsimise teostamises. Kohus lisab vaid, et kohtumääruses 07.01.08.a oli selline kohtu poolt planeeritud dokumentide uurimine üksikasjaliselt kaebajale ära selgitatud (tlk14) ning kaebaja sai antud loogikat jälgida ega oleks pidanud kahtlustama, miks üks või teine dokument on toimikus esitatud kujul. 4 Vaatamata märgitule jääb kohus seisukohale, et kohtuasja lahendamiseks piisab kaebajale väljastatud kirja uurimisest, mis asub tlk 5, kuna see kajastab igati õigeid andmeid ning sellest nähtub, missuguse vastuse sai kaebaja ning et temale tagastati saadetud materjal 2 lehel, mis olid olnud vastustaja käsutuses tagastamistoimingu tegemise ajal. Kaebajal on need 2 lehte olemas, kohus tegi neist toimikusse koopiad ning tagastas kaebajale originaalid. Kaebajale esitatud vastus on uuritav ja vastab kaebaja ning vastustaja kinnitusel tegelikule olukorrale.
19. Kaebaja kohtusse pöördumise eesmärk on lahti selgitatud määruses 21.01.08.a. Kuna kaebaja oli esitanud justiitsministeeriumile 05.12.07.a pöördumise ja lisanud sinna nn tõlke ning vastustaja tagastas selle 12.12.07.a seisukohaga, et kaebaja ei olnud tõlget lisanud, mistõttu ministeerium ei saa pöördumist läbi vaadata, siis oli kaebaja esitanud kohtule nõude, mille kohaselt tuli lugeda see tagastamine, kui toiming, õigusvastaseks. Kaebuse täpsustamisel väljendas A.S. üheselt selgelt nõuet, mille kohaselt tuleb kohtulikult kohustada ministeeriumit tema pöördumine koos nn tõlkega vastu võtma, et lahendada temal tekkinud probleemid Murru vanglaga. Kohus luges märgitu tõttu kaebaja tahteavalduse loogiliseks ning määras nõudeks kohustamisnõude. Kui vastustaja jättis kaebaja pöördumise vastu võtmata, siis on kõige efektiivsem kaebaja õigusi taastav nõue — kohustamisnõue. Kohustamisnõude arutamiseks pidi kaebaja tõendama, et ta esitas ministeeriumile pöördumise ning selle tõlke ja et see tagastati. A.S. on esitanud kohtule pöördumise, sellele lisatud nn tõlke ja ta on ka tõendanud, et vastustaja tagastas need dokumendid. Seega tuleb uurida, kas ministeeriumi tagastamistegevus oli õiguspärane. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on vastustaja õigusvastase tegevuse kindlakstegemine. Kaebuse menetlemise kestel olukord muutus, kuna vastustaja möönis, et A.S. oli esitanud ministeeriumile oma 05.12.07.a venekeelse pöördumise ning sellele lisaks ka tõlke eesti keeles. Kaebuse menetluse ajal pidas vastustaja võimalikuks võtta kaebaja 05.12.07.a pöördumine koos sellele lisatud tõlkega menetlusse, seega langes kohustamisnõue ära. Kohtukaebuse kohustav eesmärk oli 05.12.07.a pöördumise menetlusse võtmisega ministeeriumi poolt saavutatud, selle tõttu on vastustaja õigesti märkinud, et kohustamisnõude menetlus tuleks HKMS § 24 lg 1 punkti 4 alusel lõpetada. Kohus selgitab kaebajale, et tema poolt esitatud kaebuse arutamisel ei pidanud ega pea kohus edasi lahendama küsimust, kas saadud vastus on õiguspärane. Kaebaja ei olnud kohtusse pöördunud põhjusel, et 30.11.07.a (tlk 53) sai ta väidetavalt õigusvastase vastuse või et kaebaja sai 06.02.08.a (tlk 62) väidetavalt õigusvastase vastuse. Kaebust nende vastuste õigusvastaseks tunnistamises ei olnud kohtule saabunud ning vaidlus algas põhjusest, et A.S.i pöördumine 05.12.07.a oli tagastatud. Selles alanud vaidluses tuli jõuda tulemuseni, mistõttu palus kohus kaebaja seisukohta, kas menetluse saab lõpetada või on muutunud olukorras A.S.il siiski olemas põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks. Kohus selgitas seda kohtumäärustega 13.02.08.a, so ajal, mil kaebuse nõue oli ammu ära määratud ning kohus menetles kohustamisnõuet. Kaebaja järgnevad vastused ei olnud asjakohased, kuna kaebaja ei vastanud kohtule, kas kohtusse saabunud asja jätkuv arutamine muutunud olukorras on vajalik või mitte. Kaebaja asus esitama mitmesuguseid väiteid, mistõttu kohus selgitas kaebajale, et menetlusse võetud kaebuse esemest väljuda ei saa ning kaebajal tuleb võtta seisukoht, kas asja arutamist selgitab põhjendatud huvi olemasolu või mitte. Kaebaja esitas jätkuvalt mitmesuguseid süüdistusi vastustaja aadressil. 5 Kohus selgitas kaebajale tekkinud olukorda määrusega nr 13.02.08.a ning kohus ei lubanud laiendada nõudeid, mille kohaselt tulnuks hoopiski hakata arutama küsimust, kas 30.10.07.a pöördumises anti kaebajale õiguspärane vastus. See ei olnud kohtusse pöördumisel kaebuse esemeks. Selle tõttu tagastas kohus nõudeosa ja näitas, et kaebaja saab selle määruse punkti kas vaidlustada koheselt Tallinna Ringkonnakohtus või siis vormistada uus kaebus ettenähtud korras. Edasi püüdis kaebaja väita, et ministeeriumi vastuskiri 06.02.08.a ei vasta seaduse nõuetele, kuid selle kirja osas kaebaja uut kaebust, mida käesoleva asjaga liita, ei vormistanud. Selle tõttu meenutas ja selgitas kohus kaebajale uue määrusega 06.03.08.a, et lahendada tuleb tema 31.12.07.a kohtusse saabunud kaebus, so kohustamisnõue või teha selle nõude osas muutus vastavuses muutunud olukorrale. Kaebajal oli õigus muuta kohustamisnõuet ning paluda HKMS § 24 lg 1 punkti 4 alusel asja läbivaatamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Kohus selgitas kaebajale ka seda, et selleks tegevuseks, mille õigusvastasust saab antud kaebuse alusel tuvastada, on ministeeriumi toiming, millega tagastati kaebaja 05.12.07.a pöördumine (ehk edaspidi lühidalt tagastamistoiming). Kohus saab anda kaebajale vastuse küsimuses, kas vastustajal oli õigus tagastada tema 05.12.07.a pöördumine või oli selline tagastamine vastuolus seadusega. Kaebaja kinnitas kohtule, et saab kohtumäärustest aru ja kinnitab, et kohus määrustes määras nõuded õigesti ning lahendada tuleb küsimus, kas vastustajal oli õigus tagastada tema 05.12.07.a pöördumine. Kohus peab sellist nõude muudatust lubatavaks. Seega käsitleb kohus kaebust muutunud nõudega. Kohus leiab, et olukorra muutusest on kaebajal õigus paluda asja arutamist osas, milles tuleks kontrollida, kas Justiitsministeerium rikkus A.S. õigusi, kui tagastas tema 05.12.07.a pöördumise. Kaebuse nõudeks on tuvastusnõue ja kaebaja on ära nimetanud põhjendatud huvi, mida kohus käsitleb hiljem. Kohus selgitab kaebajale veelkord, et kõik muud seisukohad, mis väljuvad sellest nõudest, kuuluvad ehk asjakohastena nende kaebuste juurde, mille kaebaja soovis esitada, kuid ei esitanud või mille ta alles soovib esitada tulevikus. Käesolevas vaidluses võivad muudel selgitustel olla vaid taustinformatsiooni iseloomustavad tähendused.
20. Seega uurib kohus vastustaja seda tegevust, mis on seotud A.S. 05.12.07.a pöördumise esitamisega ministeeriumile ning selle tagastamist. Kaebaja leiab, et tagastamine oli õigusvastane ning rikkus tema õigusi, kuna temal tekkis viivitus pöördumise lahendamisel; pöördumises olid püstitatud kaebajale olulised ja eluliselt tähtsad probleemid, mis nüüd efektiivselt enam kontrollorganiteni ei liikunud. Pöördumine oli vormistatud eesti ja vene keeles. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et vastustaja tagastas A.S.i 05.12.07.a pöördumise õigusvastaselt. Seega kuulub esitatud kaebus rahuldamisele. Kohus on juba märkinud, et kaebaja saatis vastustajale 05.12.07.a pöördumise, mille ta ise pealkirjastas „teate“ (tlk 18) ning see on ministeeriumis registreeritud 10.12.07.a indeksiga
21. Seega ei ole vaidlust küsimuses, kas ministeerium sai kätte märgitud teate. Sellele teatele oli lisatud veel teinegi dokument, mille kaebaja pealkirjastas samuti „teate“ nimetuse all (tlk 19). Kuigi sellel dokumendil ei ole eraldi registreerimise templit, nähtub, et ka see dokument jõudis esimese dokumendi lisana vastustajani. Vastustajal puudus tarvidus lisa eraldi registreerida. Vastustaja on 6 nimetanud viimast dokumenti tinglikult nn tõlkeks, kuna üks-ühest tõlget see esimesest dokumendist ei kujuta. Vastustaja tagastas kaebaja pöördumise põhjusel, et kiri oli esitatud osaliselt vene keeles ning sellel puudus tõlge. Käesolevalt ei ole tekkinud vaidlust küsimuses, kas kaebaja pöördumise oleks pidanud tõlkima kutseline tõlk, kuna nähtuvalt vastustaja tegevusest võttis ministeerium pöördumise menetlusse. Kohus saab järeldada, et kaebaja venekeelse pöördumise tõlke puudumine ei olnud selliseks takistuseks, et mitte võtta A.S.ilt saabunud pöördumist vastu ja asuda seda menetlema. Vastupidiselt ei oleks seda nüüdseks menetletud ja esitatud ka vastus 06.02.08.a seisuga. Vastustaja tunnistas 11.02.08.a kirjalikult (tlk 62), et ministeerium vaatas kohtumääruse saabumisel uuesti üle kaebaja selgitustaotluse ning tuvastas, et isiku venekeelse pöördumise juurde oli lisatud sarnase sõnastusega eestikeelne dokument, mida selle sisust tulenevalt saab tinglikult kvalifitseerida tõlkeks. Selle tõttu andis vastustaja oma vastuse 06.02.08.a kirjaga nr 10.1-23/
22. Vastustaja jäi seisukohale, et ta on möönnud oma tegevuse ekslikkust ning tagantjärgi tuleb tõdeda, et tõlge oli esitatud. Kohus leiab, et A.S.i pöördumine oli vormistatud kahes keeles, so vene keeles ning lisaks eesti keeles, mida menetlusosalised nimetavad nn tõlkeks. Kohus leiab, et sisuliselt kujutab nn tõlge endast eestikeelset pöördumist, mille sisu ebaselguse korral oleks saanud vastustaja teha täiendava päringu, kuid mitte koheselt tagastada. Seega järeldab kohus, et vastustajal oli kohustus kaebaja saadetud pöördumine vastu võtta ning tagastamiseks puuduvad vastustaja poolt viidatud õiguslikud alused. Vastustaja vastuses 12.12.07.a märgitakse, et vastavalt Keeleseaduse (KeeleS) § 8 lõikele 1 on riigiasutusel õigus nõuda võõrkeelse avalduse, taotluse või muu dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. KeeleS-is ei ole aga märgitud, kes peab koostama tõlke. KeeleS § 8 (Asjaajamine võõrkeeles) lg 1 märgib: [k]ui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud juhul“. Sama paragrahvi lg 2 märgib, et „ [k]ui riigiasutus või kohalik omavalitsus ei nõua kohe avalduse, taotluse või muu dokumendi tõlget eesti keelde, loetakse võõrkeelne dokument asutuse poolt vastuvõetuks.“ Märgitu kinnitab, et vastustaja tegevus ei vastanud seaduse nõuetele ning kaebajal oli õigus nõuda, et tema pöördumine võetakse menetlusse, seda enam, et sisuliselt esitas kaebaja pöördumise eestikeelsena ehkki üks dokumentidest oli seejuures venekeelne. Tõlke olemasolu või puudumise küsimus on eksitav ning sellist lisaprobleemi viitega keeleS-le ei olnud vaja tekitada. Seejuures nähtub, et vastustaja ei nõudnud kaebajalt täiendavat tõlget venekeelse dokumendi osas, vaid tagastas kogu materjali ilma seda läbi vaatamata. Vastustaja rikkus seejuures tema poolt viidatud seaduses märgitud korda ning see tegevus on õigusvastane ja kaebaja õigusi rikkuv. Igal isikul on õigus esitada selgitustaotlus ning loota selle menetlemisele, kui pöördumine vastab nõuetele ning on arusaadav. Kuna vastustaja hiljem vastas ja kaebajale täiendavat päringut ei teinud, siis saab järeldada, et probleem pidi vastuse koostamiseks olema arusaadav.
23. Kohus ei saa välistada kaebajal põhjendatud huvi olemasolu sellise tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna kaebaja ei soovi sellise tegevuse kordumist tulevikus (preventiivne huvi). Kohus ei saa ka välistada, et kaebaja ei saaks esitada kahjunõuet, kuid kas kaebajal ka tegelikult tekkis kahju, seda saab otsustada vaid vastava kaebuse arutamisel. Kaebaja märkis, et ta saaks 7 esitada ka kriminaalasja alustamise avalduse diskrimineerimise vms põhjustel, kuid jätab sellise äärmusliku abinõu kasutamata. Seega järeldab kohus, et kaebaja põhjendatud huvi ei ole kriminaalasja algatamise soov. Veel märkis kaebaja, et tal on lootus, et antud juhul tema avaldust hakatakse lahendama sisuliselt ja kontrollorganid saavad astuda tegevusse, kui ta pöördub vastustaja poole uuesti. Kohus märgib selle seisukoha suhtes, et juhul, kui kaebaja pöördub vastustaja poole uuesti, siis on juba tegemist uue iseseisva pöördumisega ning see selgitus ei saa põhistada asjakohase huvi olemasolu. Kohus leiab, et piisavaks põhjendatud huviks on preventiivne huvi, kuna ilmselgelt püüab kaebaja saavutada suhtlemisel ministeeriumiga olukorda, et tema eesti ja vene keeles esitatud pöördumist ei tagastataks, kui ta on järginud KeeleS § 8 lõike 1 ja lõike 2 nõudeid. Karin Kalmiste Kohtunik 8