lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris.
lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Määruse põhjenduste kohaselt on põhjendatud arestida hagi tagamiseks kostja arvelduskontod Eesti pankades kokku 233 624 krooni ulatuses hageja kasuks, kuna hagi tagamata jätmine muudaks hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise võimatuks või raskendatuks. Kohaldatav abinõu ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED Kuuvarjutus OÜ taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 10. aprilli 2008 määruse tühistamist, või juhul, kui ringkonnakohtu arvates on hagi tagamine põhjendatud, siis teha
kohaselt hagi tagamine sõltuvaks OÜ Gazpi poolt tagatise summas 100 000 krooni maksmisest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hagi tagamine põhjendatud. Määruskaebuse esitaja nõustub, et ta võlgneb vastustajale 65 000 krooni, kuid antud asjaolu iseenesest ei anna alust hagi tagamiseks. Pooltel oli kokkulepe arve nr 78 (arve kogusumma 142 803.60 krooni) tasumiseks osade kaupa ja nõnda on seda arvet siiani tasutud. Tasumised on toimunud 31.10.2007 summas 42 803.40 krooni; 27.12.2007 summas 25 000 krooni; 26.03.2008 summas 10 000 krooni. Seega on määruskaebuse esitaja oma käitumisega näidanud, et arvet tunnistatakse ja üritatakse summat pidevalt tasuda, viimane osamakse on makstud vahetult enne hagi esitamist. Praegusel juhul, kui ettevõtte tegevus on hagi tagamise läbi sisuliselt halvatud, ei ole võimalust enam võlgnevust ka osade kaupa tasuda, samuti tekitab arvete arestimine küsimusi ettevõtte jätkusuutlikkusest laiemas plaanis. Kohus peab hagi tagamise avalduse esitamisel teatud määral hindama nõude perspektiivikust. Antud juhul on arestitud pangakontod 233 624 krooni ulatuses, millest 168 624 krooni on viivised. Ilmselt kuuluks hagi rahuldamisele põhinõude 65 000 krooni ja võimalike seadusjärgsete viiviste osas ning kogusumma jääb 70 000 krooni kanti.
lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. 2
kohaselt võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Maakohus oleks pidanud tegema arvete arestimise sõltuvaks hageja poolt rahalise tagatise maksmiseks kohtu arvele, sest määruskaebuse esitaja on praeguseks ilmselgelt kahju tekitavas olukorras. Samas on hagi ja lisa kaudu väidetud, et hageja on ise majanduslikes raskustes. See tähendab seda, et määruskaebuse esitaja ei pruugi tulevikus ise saada hüvitatud hagi tagamisest tekkivat kahju, mis on hinnanguliselt 100 000 krooni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED OÜ Gazpi vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu Maakohtu 10. aprilli 2008 määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on hagi tagamine põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja enda seisukohad määruskaebuses kinnitavad kahtlust, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Määruskaebuse esitaja on sisuliselt tunnistanud nii põhivõla kui ka arvete mittetähtaegsest tasumisest tuleneva viivisnõude põhjendatust. Määruskaebuse esitaja arvete arestimine hageja poolt esitatud põhinõude ulatuses, samuti ajavahemikul 03.03.2007-31.08.2007 14 arve mittetähtaegsest tasumisest tuleneva viivisnõude ulatuses, on õiguspärane ja põhjendatud. Määruskaebuse esitaja ei saa oma firma jätkusuutlikkust rajada äripartnerite vahendite kinnipidamisele, s.o oma kohustuste mittetähtaegsele täitmisele. Hagi tagamise staadiumis ei ole kohtu poolt põhjendatud nõudele sisulise hinnangu andmine. Kui hagi tagamise avaldus vastab seaduse nõuetele ja kohtul on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, tagab kohus hagi määrusega. Määruskaebuse esitaja seisukoht arve nr 78 tasumiseks osade kaupa, samuti seisukohad viivisnõude põhjendatuse üle, on nõudele sisulise hinnangu andmine, mis ei kuulu hagi tagamise staadiumis läbivaatamisele. Määruskaebuse esitaja hinnang, et hagi kuuluks rahuldamisele ca 70 000 krooni ulatuses, ei ole määruskaebuse läbivaatamisel kohtule siduvaks ega saa olla hagi tagamise määruse tühistamise aluseks. Määruskaebuse esitaja taotlus
Määruskaebuse esitaja on niigi pidevalt ja pikaajaliselt tekitanud vastustajale põhjendamatut kahju tema poolt oma kohustuste mittetähtaegse täitmisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks.
lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg 2 kohaselt peab hageja hagi tagamise avalduses põhistama nõuet, mille tagamist soovitakse, samuti nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega on hageja põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on hageja sellekohaste põhistustega nõustunud ning leidnud, et hagi tagamine on vajalik, kuna hagi võimaliku rahuldamise korral võib tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist. Määruskaebuse esitaja ei ole maakohtu sellekohast järeldust ümber lükanud. 3 Hagi tagamise eesmärk tuleneb
§-st 377 ning seetõttu ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on jätnud hindamata nõude perspektiivikuse. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt on hagi rahuldamine õiguslikult võimalik ning hagi tagamise menetluses ei saa kohus anda hinnangut viiviste suurusele. Kuivõrd kostja on raha maksmise kohustust rikkunud alates 2007. a märtsikuust, siis oli maakohtul põhjust järeldada, et tagamata jätmine võib raskendada hagi rahuldava kohtuotsuse täitmist. Maakohus on õigesti leidnud, et kohaldatud hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat rohkem, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
lg 4 teise lause kohaselt rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hagi tagamise abinõu kohaldamisel on maakohus nimetatud sättest juhindunud.
Seega on igal konkreetsel juhul kohtu otsustada, kas ta nimetatud võimalust kasutab või mitte. Samas nimetatud võimaluse kasutamata jätmine ei ole iseenesest aluseks maakohtu määruse muutmiseks. Juhul, kui hagi tagamisega tekitatakse kostjale kahju, on tal
§-s 391 ettenähtud alustel võimalik nõuda hagejalt selle hüvitamist. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
Üllar Roostoja 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.