Obsah (4)

§ 45§ 90§ 67§ 55

3-07-233 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2007; Tallinn Haldusasja number 3-07-233 Haldusasi L.P.’i kaebus Ida P

§ 45

lg 2 kohaselt peab kinnipeetav kambrit ja selle sisustust korras hoidma ja puhastama. Kui seinad olid mustad, ei täitnud L.P. nimetatud kohustust. Kambri seinad ei olnud põlenud. Igas kambris on olemas riidest lapid, millega kambrit saab pesta. Kambri põranda pesemiseks antakse üle päeva desinfitseerivat lahust, mida kambris nr 4 viibivad isikud keeldusid korduvalt vastu võtmast. Arestimajal puudub kohustus eraldada vahialustele kummikindaid. Puhastusvahend on desinfitseerivate omadustega ning selle tootja on andnud hinnangu, et lahus ei ole organismile ohtlik (tl 161, 163-171). Kõikides kambrites on olemas ühesugune WC, mis on piiratud riidega. See tagab loomulike vajaduste privaatse rahuldamise. Narva arestimajja paigutati

1. aasta lõpus uus ventilatsioonisüsteem, mis tagab kõigis kambrites piisava õhuvahetuse ja välistab ebameeldivate lõhnade leviku. Mis puudutab õigust jalutuskäigule, siis peab märkima, et Narva arestimajas puudub jalutushoov, mistõttu ei ole ka võimalik kinnipeetavatele jalutuskäike võimaldada ning kaebuse esitajat koheldi Narva arestimajas võrdselt seal viibivate teiste kinnipeetavatega (tl 161). Vastustaja Lääne Politseiprefektuur leiab samuti, et kaebus on põhjendamatu (tl 82-85). Haapsalu arestimajas on kokku 8 kambrit. L.P. viibis 08.-11.09.2006 kambris nr 1 ja 12.0920.09.2006 kambris nr
2. Arestimajas puudub spetsiaalne kartser distsiplinaarkaristuse täideviimiseks. Vajadusel on kambrit nr 8 võimalik kartseriks kohandada, sest kartseri ja kambri ehitustehniliste tingimuste osas erisusi ei ole. L.P.i arestimajas viibimise ajal kambrit nr 8 kartserina ei kasutatud. Kambri sisustuseks on lavats, laud ja taburetid. Nagi olemasolu ei ole nõutav, kuid kuna kambris puudub laud asjade hoidmiseks, on seda kompenseeritud nagidega. Öökapi olemasolu ei ole samuti nõutav, kuid on võimalus kasutada riiulit. L.P.i otsus hoida asju lavatsi all, mitte riiulil või nagis, viitab tema elukorraldusele. Elektripistiku puudumine kambris ei ole rikkumine, sest tehnilisi vahendeid võib kasutada üksnes arestimaja juhi nõusolekul ja vastava tehnilise võimaluse olemasolul. Arestimaja päevakorra kohaselt on iga päev võimalik vett keeta kell 10:30, 15:00 ja 21:
3. Perioodil, mil kaebuse esitaja viibis arestimajas, toimetati õhtusel ajal arestimajja vaid üks agressiivselt käituv joobnud isik (toodi 16.09.2006 kell 17:09 ja vabastati 17.09.2006 kell 14:50 ning 17.09.2006 kell 01:10 kutsuti kiirabi seoses terviserikkega). Arestimaja žurnaalist L.P.i kaebusi seoses öörahu rikkumisega ei nähtu. Kambritel on ees võreuksed. Kambrid on väiksed ja õhuvahetus toimub kiiresti. L.P. viibis enamuse ajast mõlemas kambris üksinda. Kambrites on vesiklosett, mistõttu ei saanud halva lõhna levik olla intensiivne. Arestimaja žurnaalist L.P.i kaebusi seoses ventilatsiooni puudumisega ei nähtu. Politseiprefektuur allub Politseiametile ning sellest tulenevalt antakse eelarve Politseiameti kaudu. Arestimaja renoveerimine või ehitamine nõuab suuremat rahalist toetust kui aastaseks 4 igapäevaseks majandustegevuseks eraldatav summa. Sihtotstarbelisi eraldisi arestimaja renoveerimiseks ei ole siiani tehtud. Olukord ei ole laitmatu, ent vastustajal ei ole sellise olukorra tekkimises süüd. Arestimaja kambrite olukord oli ühesugune (tl 84, pöördel). Vastustajad leiavad, et kaebus tuleks jätta rahuldamata (kohtuistungi protokoll, tl 183-184). KOHTU PÕHJENDUSED Käesoleval juhul on avaldaja tõstatanud küsimuse Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja- ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu arestimaja administratsiooni tegevuse õigusvastasusest seonduvalt kinnipidamistingimustega. Põhjendatud huvina on toodud välja võimalik kahju hüvitamise nõue (kohtuistungi protokoll, tl 182). Kohtupraktikas on võimalikku kahju hüvitamise nõuet põhjendatud huvina aktsepteeritud. Vangistusseaduse (

) vaidlusalusel perioodil kehtinud redaktsiooni § 45 lg 1 sätestab, et kinnipeetava eluruum peab vastama eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Eluruumis peab olema aken, mis kindlustab ruumi nõuetekohase valgustuse.

§ 90

kohaselt peab vahistatu kamber vastama käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

§ 67

sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud muuhulgas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid.

§ 45

lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma eluruumi ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Antud asjas tuleb lisaks arvestada ka politseipeadirektori 25.04.2001 käskkirja nr 82 „Arestimaja ehitustehnilised nõuded“ (edaspidi arestimaja ehitustehnilised nõuded, tl 23-45), mis muuhulgas reguleerib kambritele esitatavaid nõudeid. Kambri sisustus Arestimaja ehitustehniliste nõuete p 23 kohaselt on kambri sisustuseks statsionaarselt kinnitatud lavats veekindla vineerkattega, laud ja taburetid (tl 37). Uks on vähemalt 6 cm paksune, piitadega ja terasest (tl 36). Kambris on antennipistik ja 2 kaitstud elektripistikut, mida lülitatakse sisse-välja koridorist (tl 37). Narva arestimajas puudusid kaebuse esitaja sõnul öökapp, riiul ja nagi (tl 1). Vastustaja Ida Politseiprefektuur on seisukohal, et selles osas kinnipidamise nõudeid rikutud ei ole. Kohus nõustub, et öökapp, riiul ja nagi ei kuulu arestimaja ehitustehniliste nõuete p 23 kohaselt kambri sisustuse hulka. Kaebuse esitaja ei väida, et kambris oleks puudunud laud ja taburetid, seega võib eeldada, et olemas oli vajalik sisustus isiklike asjade hoidmiseks. Vastustaja selgitas ka, et kaebuse esitajal oli Narva arestimajja saabudes kaasas 7-8 suurt kotitäit isiklikke asju, mis laoruumi puudumise tõttu lubati kambrisse kaasa võtta. On mõistetav, et kuna arestimaja on mõeldud eelkõige vahistatu või arestialuse lühiajaliseks kinnipidamiseks, ei pea kambri sisustus olema mõeldud väga suure hulga isiklike asjade mahutamiseks. Seetõttu ei olnud kinnipidamistingimused Narva arestimajas selles osas õigusvastased. Kaebuse esitaja viibis Haapsalu arestimajas suurema osa ajast kambris nr 8 ja vaidlustab üksnes selles kambris kinnipidamise mittenõuetekohasust. Kaebuse esitaja väitel puudus kambris nr 8 öökapp, taburet, laud, aken ja uks (kohtuistungi protokoll, tl 182). Vastustaja tunnistab, et kinnipidamistingimused Haapsalu arestimajas ei vastanud tõepoolest päris 5 kõikidele ehitustehnilistele nõuetele (kohtuistungi protokoll, tl 182). Seega ei ole vaidlust selles, et puudusid laud, taburet ja aken ning selles osas tuleb lugeda kinnipidamistingimused Haapsalu arestimajas õigusvastaseks. Arestimaja ehitustehnilistes nõuetes ei ole ette nähtud öökapi olemasolu ning kui kambris oleks isiklike asjade hoidmiseks olemas nii laud kui taburetid vastavalt ettenähtud nõuetele, siis ei oleks öökapi olemasolu ka tarvilik. Seega öökapi puudumise tõttu kinnipidamistingimused õigusvastased ei olnud. Uksega seonduvalt selgitas vastustaja, et kambris on olemas võreuks (kohtuistungi protokoll, tl 182). Seega selles osas kinnipidamistingimused Haapsalu arestimajas ettenähtud nõuetele ei vasta, kuivõrd arestimaja ehitustehniliste nõuete kohaselt peab uks olema terasest ja vähemalt 6 cm paksune. Sellise ukse olemasolu on tarvilik ka minimaalse privaatsuse tagamiseks. Kaebuse esitaja väidab, et Haapsalu arestimaja kambris puudus elektripistik, seetõttu ei saanud keeta teed ja kohvi ning kuulata raadiot (tl 8, 182). Vastustaja möönis, et elektripistikut kambris ei ole, kuid selle puudumine ei ole rikkumine, sest tehnilisi vahendeid (veekeetjat) võib kasutada üksnes arestimaja juhi nõusolekul ja vastava tehnilise võimaluse olemasolul. Arestimaja päevakorra kohaselt on iga päev võimalik vett keeta kell 10:30, 15:00 ja 21:30 (tl 82, 94). Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et elektripistiku puudumine on formaalselt õigusvastane. Seda tunnistab sisuliselt ka vastustaja. Küsimus sellest, kui oluliselt elektripistiku puudumine kaebuse esitaja õigusi rikkus ning kas see võib olla mittevaralise kahju hüvitamise aluseks, ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Samuti ei ole antud asjas vaidlust selle üle, kas veekeetja oli antud juhul lubatud või keelduti avaldajale veekeetja kambrisse lubamisest. Mis puutub võimalikku kahju hüvitamise nõudesse ja sellesse kas vastustaja oli mittevastavate tingimuste tekkimises süüdi või mitte, siis on see teine küsimus, mida saab hinnata vastava kahju hüvitamise nõude raames. Kui vastustaja tegevuse süülisust ei ilmne, siis rahalisel nõudel ei pruugi suuri eduväljavaateid olla. Kambri puhtus

§ 45

lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma eluruumi ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama.

§ 67

p 4 kohaselt peab kinnipeetav suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Kaebuse esitaja väitel olid Narva arestimaja kambri seinad määrdunud ja kohati põlenud. Põrandat ja WC-d pidi pesema isikliku T-särgiga ja hambaharjaga, sest vahendeid koristamiseks ei antud. Üle päeva toodi desinfitseerivat puhastusvedelikku, kuid kummikindaid käte kaitseks ei antud (tl 1). Vastustaja Ida Politseiprefektuur selgitas, et igas kambris on olemas riidest lapid, millega kambrit saab pesta. Kambri põranda pesemiseks antakse üle päeva desinfitseerivat lahust, mida kambris nr 4 viibivad isikud keeldusid korduvalt vastu võtmast. Arestimajal puudub kohustus eraldada vahialustele kummikindaid (tl 22). Kohus leiab, et kaebuse esitaja väited määrdunud kambri või põlenud seinte kohta ei ole piisavalt põhjendatud. Vastustaja esitatud fotodelt ei nähtu, et kambri seinad olid põlenud (tl 67-71). Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kambris nr 4 viibinud isikud, sh kaebuse esitaja, korduvalt keeldunud pesemisvahendeid vastu võtmast (tl 47, 49, 56, 63). Vastustaja on esitanud ka tõendid selle kohta, et arestimajas kasutusel olnud puhastusvahend „Clorides“ ei ole ohtlik organismile ega kahjusta hingamisteid, kuivõrd seda antakse kambrisse lahustatud kujul (tl 161). Kohtul puudub alus kahelda puhastusvahendi tootja kinnituse ja muude vastustaja esitatud tõendite usaldusväärsuses. Kuivõrd pesemisvahendeid oli nõuetekohaselt 6 lahjendatud, ei olnud kummikinnaste kandmine vajalik. Kaebuse esitaja väited, et desinfitseerivast ainest on tekkinud nahakahjustus, on tõendamata. Vangistusseadusest tuleb kinnipeetavale kohustus kambri puhtuse eest hoolt kanda ning Narva arestimaja andis selleks kaebuse esitajale ka vajalikud vahendid. Sellest tulenevalt kohus leiab, et kinnipidamistingimused Narva arestimajas ei olnud õigusvastased selles osas, mis puudutab (väidetavalt) määrdunud ja põlenud kambrit. Lahtine tualett ja ventilatsioon Arestimaja ehitustehniliste nõuete p 23 kohaselt on WC-poti ees 75 cm kõrgune ja 15 cm paksune betoonist valatud sein. WC-poti vaba külje ette kinnitatakse läbipaistmatust plasteesriidest teisaldatav eesriie, mille kinnitamiseks kasutatakse plastmassist liimühendusega nagisid (tl 36). Kaebuse esitaja väitel oli Narva arestimajas tualett lahtine ja selle kasutamine toimus kambrikaaslaste silmade all. Samuti tuli sisse hingata ebameeldivat lõhna, kui kambrikaaslased tualetti kasutasid (tl 1). Vastustaja Ida Politseiprefektuur selgitas, et kõikides kambrites on olemas ühesugune WC, mis on piiratud riidega. See tagab loomulike vajaduste privaatse rahuldamise. Narva arestimajja paigutati

1. aasta lõpus uus ventilatsioonisüsteem, mis tagab kõigis kambrites piisava õhuvahetuse ja välistab ebameeldivate lõhnade leviku (tl 21-22). Antud asjas vaieldakse selle üle, kas Narva arestimajas oli WC-poti ees läbipaistmatu eesriie või mitte. Kaebuse esitaja väidab, et tema Narva arestimajas viibimise ajal kardin puudus, vastustaja on seisukohal, et eesriie oli olemas (tl 2, 183). Kaebuse esitaja võimalused on väite kinnitamiseks tõendeid esitada on antud juhul piiratud ja ka Politseiameti peadirektor on oma kirjas kaebuse esitajale möönnud, et mõned kinnipidamiskambrid vajavad täiendavat sisustust, sh tualeti sirmid (tl 4). Vastustaja on samas esitanud fotod kambrist, kus kaebuse esitajat kinni peeti ning fotodelt nähtub, et WC-nurk on kardinaga eraldatud (tl 69, 71). Kohtul ei ole alust arvata, et eesriie on kambrisse paigaldatud üksnes pildistamise ajaks. Sellest tulenevalt kohus leiab, et kinnipidamine Narva arestimajas ei olnud õigusvastane WC-nurgas eesriide puudumise tõttu. Mis puudutab ebameeldiva lõhna levikut, siis vaidlust pole selles, et Narva arestimajja on
2. aasta lõpus paigaldatud ventilatsioonisüsteem. Vastustaja on esitanud oma seisukoha tõendamiseks dokumentatsiooni ventilatsiooni tehniliste näitajate kohta (tl 169-171). Arestimaja ehitustehniliste nõuete p 23 kohaselt peab ventilatsiooni võimsuse projekteerimisel arvestama suitsetamisvõimalusega ning kõrvalkambri ventilatsioon ei tohi olla omavahel ühendatud (tl 37). Nimetatud nõuetele mittevastavust antud asjas tõendatud ei ole. Seetõttu kohus leiab, et kinnipidamine Narva arestimajas ei olnud õigusvastane ebapiisava ventilatsiooni tõttu. Ka Haapsalu arestimaja kambris puudus kaebuse esitaja sõnul ventilatsioon ja seetõttu oli pärast tualeti kasutamist ebameeldiv lõhn (tl 8). Vastustaja Lääne Politseiprefektuur selgitas, et Haapsalu arestimaja kambrid on väiksed ja õhuvahetus toimub kiiresti. L.P. viibis enamuse ajast mõlemas kambris üksinda. Kambrites on vesiklosett, mistõttu ei saanud halva lõhna levik olla intensiivne. Arestimaja žurnaalist L.P.i kaebusi seoses ventilatsiooni puudumisega ei nähtu (tl 82-85). Kohtuistungil möönis vastustaja siiski, et ventilatsioon võis olla ebapiisav (kohtuistungi protokoll, tl 182). Sellest lähtuvalt kohus leiab, et kinnipidamistingimused Haapsalu arestimajas ei olnud päris nõuetekohased ka selles osas. Lärm Kaebuse esitaja väidab, et Haapsalu arestimajas oli tema uni öösiti häiritud arestimajja paigutatud purjus inimeste lärmi tõttu (tl 8). Vanemkomissar Ahti Oleski kirjalikust selgitusest nähtub, et vaidlusalusel perioodil paigutati Haapsalu arestimajja kainenema 18 7 isikut (tl 95-96). Perioodil, mil kaebuse esitaja viibis arestimajas, toimetati 16.09.2006 õhtusel ajal arestimajja vaid üks agressiivselt käituv isik, kes vabastati 17.09.2006 kell 14:50 ning 17.09.2006 kell 01:10 kutsuti nimetatud isikule kiirabi seoses terviserikkega (tl 86, 95). L.P. kaebusi seoses öörahu rikkumisega Haapsalu arestimajas ei esitanud (tl 96). Sellest tulenevalt kohus leiab, et kaebuse esitaja väited une pidevast häirimisest lärmi tõttu ei ole tõendatud. Jalutuskäigud

§ 55

ja 93 tulenevalt on nii kinnipeetaval kui vahistatul õigus vähemalt üks tund päevas vabas õhus viibida. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitajale ei võimaldatud värskes õhus viibimist ei Narva ega Haapsalu arestimajas. Mõlemad vastustajad tunnistavad, et jalutushoov puudub ja seetõttu

nõudeid ei järgitud (tl 182-183), seega on mõlema vastustaja toimingud selles osas õigusvastased. Kohtukulud Kohtukulude hüvitamist menetlusosalised ei taotlenud (kohtuistungi protokoll, tl 183). Enno Loonurm Kohtunik