lg 4, mis sätestab, et lepingu tingimustele mittevastavus, mis on tingitud töö tulemusena valminud eseme valest paigaldamisest on võrdsustatud töö mittevastavusega lepingu tingimustele. Tsiviilasi nr 2-06-29899 Vastavalt
lg 1 peavad pooled ehitama oma suhted üles heausksuse põhimõttele.
lg 1 näeb ette, et võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras loeksid mõistlikuks isikud, kes tegutsevad heausksuse põhimõttel. Vastavalt
kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine. Hageja omalt poolt täitis kohustuse tasuda töö eest täies ulatuses ja palus pikka aega kostjat kõrvaldada puudused töös, kuid mingit tegevust tema poolt ei järgnenud. Probleemide tulemusena valesti paigaldatud klaaspakettide igapäevasel kasutamisel oli hageja sunnitud pöörduma spetsialisti poole, kes andis 19.07.2005.a. arvamuse selle kohta, et tehtud töö on praak. Seda arvamust tutvustas hageja kostjale ja viimane tunnistas 12.08.2005.a kirjas, et töö on praak ja palus anda hinnang rahalises väljenduses. Kuna hageja ei ole spetsialist aknaplokkide paigaldamise alal, siis pöördus ta firma AS Glaskek poole, kes vaatas akna üle ja jõudis järeldusele, et on vajalik selle väljavahetamine ning arvestades akna mõõtusid, läheb klaaspaketi vahetus maksma 7591 krooni. Oma 06.09.2006.a pretensioonis märkis hageja ära summa, mis on vajalik uue aknapaketi paigaldamiseks. Kostja jättis pretensiooni tähelepanuta. Ülaltoodu alusel palub hageja mõista kostjalt AS Jaadera välja 7591 krooni ja kanda see summa üle ja makstud riigilõiv 550 krooni arveldusarvele nr 1102648932 Hansapangas. Kohtukulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma 20.06.2007 esitatud vastuses (tl 41-42) ei tunnistanud hagi täies ulatuses. Vastuse kohaselt tõepoolest valmistati ja paigaldati hagejale tellimuse nr 231 alusel plastikust aknaplokk. Hageja leiab, et tööde tegemise ajal leidis aset praaktöö, oma argumente põhistab hageja 19.07.2005.a ekspertarvamusega. Nimetatud ekspertarvamus ei ole kinnitatud ekspertuurimise läbiviimise litsentsiga Ekspertiisiseaduse mõttes, seepärast tuleb seda arvamust lugeda eraisiku arvamuseks. Ekspertarvamuse punktist 2.2. tuleneb, et veelauad on paigaldatud valesti, mis oli põhjuseks, et niiskus sattus akna vahele, ei ole organiseeritud vee äravool akendelt. Nimetatud pretensioon on alusetu, kuna hageja ei tellinud veelaudade valmistamist ja paigaldamist, seepärast kostja veelaudu ei paigaldanud, need paigaldas hageja, seepärast langeb vastutus temale. Vaatluse läbiviimise juurde ei kutsutud hageja esindajaid, seepärast on nimetatud ekspertarvamust raske objektiivseks lugeda. Kostja jaoks jääb selgusetuks see fakt, et aken paigaldati 2003 aasta oktoobris, kuid pretensioonid tekkisid kaks aastat hiljem. Kostja esindajad viisid pärast pretensiooni saamist läbi akna vaatluse hageja korteris ja tuvastasid, et raskused akna avamisel tekkisid aknapoole vale avamise tulemusena hageja poolt, mis tõi kaasa akna lukustusseadme rikke. Hageja väited selle kohta, et kostja tunnistas oma praaki, ei vasta faktilistele asjaoludele. Kostja palus oma 12.08.2005.a. kirja punktis 3 viia läbi praagi hindamine, kuna nii arvab arvamusele alla kirjutanud isik. Veelgi enam, hageja tasus kahe osana: ettemaksu 2000 krooni tasus hageja 27.08.2003.a ja pärast tööde teostamist tasus hageja 18.10.2003.a. 1760 krooni. Teostatud tööde eest tasumisel ei olnud hagejal mingeid pretensioone tööde kvaliteedi suhtes, sealhulgas aknapoolte avamise ja sulgemise suhtes. Pretensioonid, nagu juba märgitud, tekkisid 2 aastat pärast tööde teostamist. Hageja 2
) § 635 mõttes, mille lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.
Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 5 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Hagejale oli antud 22.09.2003 garantii 5 aastaks. Kostja poolt tehtud töö mittevastavus lepingutingimustele on tõendatud 19.07.2005 ”Ekspertiisiarvamus objektil teostatud tööde kvaliteedi kohta” nime kandva dokumendiga, mis on dokumentaalne tõend TsMS § 272 mõttes. Asjaolu, et dokument kannab nime ”Ekspertiisiarvamus” ei oma tähtsust. Nimetatud dokumentaalse tõendi kohaselt (tl 28, 29-30) ekspertiisi eesmärgiks oli määrata kodanik N. G korteris AS Jaadera paigaldatud plastakende kvaliteet. Visuaalse vaatluse teostas ekspert N. Kostina korteriomaniku juuresolekul. Vaatlusega tuvastati: - valamid paigaldatud akende paigutamise soojuskataloogide jämeda rikkumisega, mis sai niiskuse sattumise põhjuseks akende alustesse, ei ole korraldatud veeäravool akendest - ei ole kinni peetud talvise tuulutamise lõtkest. - aknapooled avanevad raskelt, mis on raamide vildakuse järelduseks montaazitöös. Soovitused: AS Jaadera poolt teostatud töö on praak. Firma vastus nr.135/06 03.06.05.a. on ebakorrektne.
lg-st 2 tulenevalt tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Asjakohatu on kostja väite, et aknad paigaldati 2003.a oktoobris, aga pretensioonid tekkisid kaks aastat hiljem. Hageja pretensioonist on näha (tl 33), et kostja vastas talle juba 12.08.2005, sellest võib järeldada, et pretensiooni ta esitas veel varem, seega enne 2-aastase tähtaja möödumist.
lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud; lg 5 järgi kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja esitas kohtule hinnapakkumise (tl 31-32), mille kohaselt uue akna paigaldamine maksab 7591 krooni. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.