Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-16636 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Kxxx Pxxx`e hagi Vxxx Rxxx`i vas

§ 43

lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. 10.2 Kohtu poolt on tuvastatud, et Mxxx-Lxxx Pxxx xxx, sünd on registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas

1. jaanuaril 2005, kande nr 4 /tl. 6/. Sünnitunnistusele on emana kantud Kxxx Pxxx, isa kohta kanne puudub. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Ida-Eesti (EKEB IdaEesti) osakond
2. novembril 2007 esitatud molekulaargeneetilise ekspertiisi kohaselt on kostja isaduse tõenäosus 99,99999%-i /tl. 81-86/. 10.3.Lapse ema Kxxx Pxxx esitas kohtule hagiavalduse lapse põlvnemise tuvastamiseks Vxxx Rxxx. 10.4 Vastavalt

§ 42

lg 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. 10.5 Kostja tunnistab, et on lapse isa ning vastuväited DNA ekspertiisi tulemuste osas ei esitanud. 10.6

§ 42

lg 3 kohaselt põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

1. Elatise nõue 11.1 Seega on kohus tuvastanud, et alaealine laps Mxxx-Lxxx Pxxx põlvneb Vxxx Rxxx`ist. 11.
2. Perekonnaseaduse (

) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. 11.3.

§ 61

lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.

§ 61lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. 3

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2006.a kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem 1 500 krooni. Lähtuvalt 2007 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Lähtuvalt käesoleva aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. 11.5 Hageja palub kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist summas 2 877 krooni, kuid mitte alla seadusega ettenähtud miinimumi lapse täisealiseks saamiseni. 11.6 Kostja esitab vastuväiteid elatise väljamõistmise alguse suhtes, põhjendades seda, et nõue seab teda raskesse majanduslikku olukorda. Kostja tunnistab, et on lapse isa ja nõustub elatise väljamõistmisega miinimumsummas, seega leiab kohus, et kostja võtab hagi osaliselt õigeks. Kohus selgitab, et kuna kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes täitnud, on hagejal õigus saada elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist vastavalt

§ 70lg 2.

11.7 Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse üle. Hageja palub elatist summas 2 877 krooni. Kostja on nõus maksma elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

1. Alljärgnevalt hindab kohus poolte majanduslikku olukorda.
2. OÜ Mascarena /tl. 18, 71/ tõendi kohaselt on hageja töötasu jaanuar 2007 – 3 621 krooni ja veebruar – 1 640 krooni, märts - 3 408 krooni, aprill – 3 749 krooni, mai – 3 408 krooni; juuni 4 686 krooni, juuli – 4260 krooni, august – 2 769 krooni. Hageja tunnistab, et tema igakuine töötasu moodustab 4 686 krooni. /tl. 3/. Maksu- ja tolliameti tõendi /tl, 34/ kohaselt saab Kxxx Pxxx tulu alates
3. jaanuarist 2007 alljärgnevalt: OÜ Poljus jaanuar – 1182 krooni; Eesti Haigekassa veebruar – 1 680 krooni; OÜ Mascarena veebruar – 3 621 krooni; OÜ Mascarena märts – 1640 krooni; Eesti Haigekassa märts – 1 680 krooni. Virumaa Pensioniameti tõendi /tl. 38/ kohaselt on Kxxx Pxxx`ele määratud peretoetus 1 200 krooni (sealhulgas lapsetoetus 300 krooni, üksikvanema toetus 300 krooni ning lapsehooldustasu 600 krooni) kuni 31.12.
4. Peale isaduse tuvastamist hakkab hageja saama lapsetoetust summas 300 krooni kuus.
5. Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia kaevanduse tõendi /tl. 100/ kohaselt moodustab kostja töötasu mais 2007 kuni oktoober 2007 summas 60 843 krooni. Seega keskmiselt moodustab kostja töötasu 10 000 – 11 000 krooni.
6. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni 6 aastasele maalapsele kulub 1 875 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). 16. Uurimuse kohaselt on järgnevate aastate vastava summa leidmiseks põhjendatud kasutada tarbijahinna indeksit. Eesti Statistikaemaseti veebilehel (http://www.stat.ee) avaldatud tarbijahinnaindeksi alusel on vajalike ülalpidamiskulude määrad alljärgnevad: 2004 indeks 3% - ülalpidamiskulu 1 931 krooni; 2005 indeks 4,1% - ülalpidamiskulu 2 010 krooni; 4

§ 49

, 50 ja § 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele.

§ 49

kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. 18. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud lapsele tehtavate kulutuste summat. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et

§ 61

lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Elatise miinimummäär moodustab käesoleval aastal 2 175 krooni, siis selles ulatuses ei ole hagejal kohustust lapsele tehtavaid kulutusi tõendada. Seega lasub hagejal kohustus tõendada 2 234 krooni ulatuses lapsele tehtavaid kulutusi.

1. Hagiavalduses välja toodud arvestuse kohaselt kulub kommunaalmaksudele kuus 614,83 krooni, seega lapse osa moodustab 307,42 krooni. Hageja poolt esitatud lapsele igakuuliste tehtavate kulude tabeli kohaselt kulub lapsele keskmiselt 4 409,50 krooni. Hageja leiab, et lapse ülalpidamiseks ühes kuus on vaja vähemalt 4 716,84 krooni (4 409,50 krooni+307,42 krooni).
2. Hageja poolt on kohtule esitatud Eesti Energia arved /tl. 9-10/, millede kohaselt moodustavad oktoober 2006 summas 73 krooni;
3. november 2006 summas 89,40 krooni; 29.november 2006 summas 70,50 krooni;
4. jaanuar 2007 summas 70,50 krooni. KÜ Jõhvi Veski 4 arvete kohaselt kohustus hageja tasuma kommunaalmakseid september 2006 summas 227.05 krooni, oktoober 2006 summas 241,06 krooni; november 2006 summas 426,61 krooni, detsember 2006 summas 699,02 krooni, jaanuar 2007 summas 1 320,92 krooni ning veebruar 2007 summas 1 388,68 krooni /tl.1113/. Kokku on KÜ Jõhvi Veski 4 tõendi /tl. 20/ kohaselt tasunud hageja 2 982,41 krooni. Jõhvi Vallavalitsuse arvete kohaselt on hageja kohustunud tasuma lasteaiatasu: oktoober 2006 summas 189 krooni; november 2006 summas 200 krooni, oktoober 2006 summas 200 krooni, detsember 2006 summas 121 krooni, november 2006 summas 77 krooni ja detsember 2006 summas 73,55 krooni /tl. 14-16/. Kaabeltelevisiooni teatise kohaselt /tl. 17/ kohustus hageja tasuma viie kuu eest ajavahemikul september 2006 kuni jaanuar 2007 summas 142,26 krooni. Esitatud AS Eesti Gaasi kviitungite kohaselt /tl. 19/ on hageja tasunud gaasi eest septembris ja oktoobris kokku 152 krooni.
5. Hageja poolt esitatud Hansapanga tõendi /tl. 21/, mis tõendab, et hageja on saanud pangalt õppelaenu, mille jääk on 28 032 krooni ning ta omab krediitkaarti limiidiga 10 000 krooni, jätab kohus tähelepanuta, kuna laenudega on isik saanud ka hüvesid, mida on õppelaenu puhul kasutanud õppimiseks, mis loob paremad väljavaated tasuvama töö leidmiseks. Krediitkaart on hagejale andnud võimaluse kasutada tagatiseta panga raha vabaaja tagasimaksega kuni
6. juulini
8. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et hageja keskmine sissetulek on väiksem kui lapsele tehtavad kulutused, seega hageja poolt esitatud kulutused kolmeaastasele lapsele on liiga suured, sest hageja ise ei ole suuteline neid kulutusi ka kuni kohtuotsuse tegemiseni kandma. Kohus märgib, et kulutusi saab teha sellises suuruses, mida reaalselt omatakse. 5

§ 61

lg 4 muudatus ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

1. Kostja tunnistab, et lapse kulutustel tuleks lähtuda sotsiaalministeeriumi uuringust. Käesoleva aasta kohaselt kulub ülalpidamiskohustuseks 2 238 krooni. Kohus selgitab kostjale, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Seega leiab kohus, et antud juhul sotsiaalministeeriumi uuringust tulenevat summat ei saa jagada võrdselt mõlema lapsevanema osas, sest kostja on majanduslikult paremini kindlustatud.
2. Arvestades poolte majanduslikku olukorda ning nõude ulatust leiab, kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne haginõude esitamist seadusega kehtestatud miinimummääras ning alates käesolevast aastas summas, mis nähtub sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ülalpidamiskulude uurimuse summast, s.t. 2 238 krooni (vt p.16). Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbi pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige: 6