3-07-445/4

KOH T U O TS U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2007 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-07-445 Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON T. K´e kaebus, milles kaebaja taotleb: - kohustada Pärnu Linnavalitsust sooritama ehitusjärelevalvet Pärnus T 7 teostatud tehnosüsteemide seaduslikkuse üle; - tunnistada õigusvastaseks Pärnu Linnavalitsuse toiming, mis seisneb kaebaja 29.06.2006, 01.12.2006 taotlustele vastamata jätmises.
2. mai 2007 Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 2, p 3, p 6, § 92 lg 2: Rahuldada osaliselt T. K´e kaebus haldusasjas nr 3-07-
3. Tunnistada õigusvastaseks Pärnu Linnavalitsuse toiming, mis seisneb kaebaja 29.06.2006, 01.12.2006 taotlustele vastamata jätmises. Teha Pärnu Linnavalitsusele ettekirjutus läbi vaadata ja vastata T. K´e 29.06.2006 ja 01.12.2006 esitatud taotlustele. Jätta rahuldamata T. K´e taotlus kohustada Pärnu Linnavalitsust sooritama ehitusjärelevalvet Pärnus T 7 teostatud tehnosüsteemide seaduslikkuse üle. Välja mõista Pärnu Linnavalitsuselt 40 (nelikümmend) krooni T. K´e kasuks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna 1 Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. mail
5. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, tuleb teha hiljemalt tähtaja viimasel päeval ASJAOLUD 08.05.2006 pöördus kaebaja avaldusega Pärnu Linnavalitsuse poole, milles kaebas ehitusjärelevalve osakonna tegevusetusele seoses Pärnus T 7 tehnosüsteemide esbaseadusliku muutmisega korter 5 omaniku poolt (tl 7-8). 30.05.2006 saadeti vastus kaebaja avaldusele (tl 9). 29.06.2006 tegi kaebaja linnavalitsusele ettepaneku korraldada vaidlusaluses küsimuses kokkusaamine ja märkis, et ei ole nõus maja tehnosüsteemide muutmisega ning taotles paigaldatud kanalisatsioonitoru kõrvaldamist (tl 10). 13.11.2006 saatis Pärnu Linnavalitsus T 7-5 korteriomanikule märgukirja seoses korteris teostatud tehnosüsteemide muutmisega ning tehti ettpanek esitada planeerimisosakonnale vastav ehitusprojekt koos loa taotlusega ehitustööde õiguspäraseks jätkamiseks (tl 11). 01.12.2006 oma pöördumises Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna poole nõudis kaebaja T 7-3 välisukse kohale paigaldatud kanalisatsioonitoru kõrvaldamist (tl 12). 01.03.2007 esitas T. K kohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse ehitusjärelevalve osakonna tegevusetusele ehitusjärelevalve teostamisel ning taotles asja läbivaatamist kirjalikus menetluses (tl 4-6). 19.03.2007 esitas Pärnu Linnavalitsus vastuväited kaebusel (tl 18). 28.03.2007 nõustus Pärnu Linnavalitsus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses (tl 26). 02.04.2007 esitas T. K vastulause Pärnu Linnavalitsuse väidetele (tl 28). 09.04.2006 määrusega kaasati kolmanda isikuna Pärnu T 7-5 korteri omanik G. S, kellele saadeti asja materjalid ja küsiti arvamust 09.04.2007 (tl 29-30). 27.04.2007 küsiti täiendavalt posti teel kolmanda isiku arvamust asjas (tl 31). 11.05.2006 määrusega on otsustatud haldusasi lahendada kirjalikus menetluses (tl 35-36). 22.05.2007 saadeti kolmandale isikule meili teel kaebus, vastuväited, määrus
6. isiku kaasamise kohta, määrus asjas kirjaliku meneltuse läbiviimise kohta (tl 40). 23.05.2007 kinnitas kolmas isik vastuse saatmisega kohtu poolt saadetud materjalide kättesaamist (tl 41). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgituste kohaselt on ta Pärnus T 7-3 ja T 7-6 asuvate korteriomandite kaasomanik. Maja ülemise korruse korteriomanik muutis teiste korteriomanike nõusolekuta maja tehnosüsteeme, mille tagajärjel paigaldati kaebaja korteri välisukse kohale kanalisatsioonitoru. Tehnosüstemide mmuutmiseks puudusid projekt, teiste korteriomanike nõusolek, ehitusluba. Kaebaja selgituste kohaselt pöördus ta probleemi lahendamiseks 08.05.2006 Pärnu Linnavalitsuse poole, kuid saadud vastus teda ei rahuldanud ning 29.06.2006 pöördus kaebaja uue kirjaga linnavalitsuse poole, kuid siini ei ole sellele kirjale vastatud, kuigi seaduses on sätestatud tähtaeg pöördumistele vastamiseks. Linnavalitsuse esindaja käis T 7 kohapeal augustis 2006, kuid märgukirji T 7-5 omanikule tehti alles novembris
7. Samas küsimuses pöördus kaebaja linnavalitsuse poole 01.12.2006, kuid ka sellele pöördumisele ei ole tänaseni vastatud. Kaebaja väidetel on kohaliku omavalitsuse kohustus teostada ehitusjärelevalvet ning lahendama ja vastama avaldustele seaduses sätestatud tähtaegade jooksul, kuid kaebaja hinnangul ei ole kohalik omavalitus käesoleval juhul antud kohustusi täitnud. 2 Kaebaja väidetel on naabri rajatud kanalisatsioonitoru katmata ja ohtlik ning selle olemasolu korteri ukse kohal mõjutab tema korteri turuväärstust. Toru tõttu on remontimata maja koridor. Kaebaja selgituse kohaselt on ta teatanud linnavalitsusele, et ei anna nõusolekut taoliselt paigaldatud kanalistasioonitoru seadustamiseks ning taotleb selle likvideerimist. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja pika aja jooksul võtnud midagi ette olukorra lahendamiseks, mis toob kaebajale kaasa reaalse kahju. Taoline olukord võib kaasa tuua õigusvastase olukorra kordumise ning kaebaja õiguste korduva rikkumise. Kaebaja selgituste kohaselt soovib ta kirjadele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist võimaliku kahju hüvitamise taotluse esitamiseks, tekkinud probleemi lahendamist ning ebaseaduslike tehnosüsteemide kõrvaldamist. Kaebaja hinnangul on vastustaja vaatamata kaebaja pöördumistele viivitanud probleemi lahendamisega aastaid. Vastustaja hinnangul on kaebus põhjendamata. Vastustaja tunnistab, et on jätnud vastamata kaebaja 29.06.2006, 01.12.2006 kirjadele. Kuid märgib, et kirjas tõstatatud probleemide lahendamiseks käis augustis 2006 ehitusjärelevalve juhataja kohapela olukorraga tutvumas ning 13.11.2006 saadeti G. S´ele märgukiri, millega teda kohustati T 7-5 teostatud omavoliliste ehitustööde õiguspäraseks jätkamiseks esitama ehitusprojekti koos loa taotlusega. G. S teatas, et teeb kanalisatsioonitoru korda
8. aasta alguses. Kaebaja saatis uue kirja 01.12.2006 nõudes kanalisatsioonitoru kõrvaldamist ning käis ka kohapeal. Kaebajat teavitati suuliselt, et G. S lubas kanalisatsioonitoru korda teha ning vormistada vajalikud dokumendid
9. aasta alguses. 09.02.2007 teostasid planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja ja munitsipaalpolitsei inspektorid T 7-5 korteris kontrolli seal teostatud remonttööde osas. Kontrolli käigus tuvastati, et remonttööde tulemusel on korteri kanalisatsiooni äravool viidud läbi vahelae üldkasutatavasse koridori korter nr 3 välisukse kohale. Planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja andis asja lahendamiseks munitsipaalpolitseile. Vastustaja hinnangul on T 7-5 korteri remonttööde osas ehitusjärelevalve teostatud ning seetõttu on kaebaja taotlus teostada ehitusjärelevalvet T 7 teostatud tehnosüsteemide seaduslikkuse üle põhjendatud. Kolmas isik oma vastuses kirjeldab vaidlusaluseid asjaolusid ning märgib, et ta ostis Pärnus korteri T 7-5 seisus nagu ta hetkel on ning ei ole teinud sellele mingeid muudatusi. Kolmas isik märgib, et vastas asuva korteri puhul on samasugune olukord peegelpildis. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles taotleb sooritamata toimingu sooritamist (ehitusjärelevalve teostamist) ja toimingu (29.06.2006 ja 01.12.2006 taotlustele vastamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamist. Hinnates kaebuses kirjeldatud asjaolusid ning kohtule esitatud tõendeid, on kaebuse eesmärgiks kohustada vastustajat lahendama ja vastama 29.06.2006 ja 01.12.2006 taotlustele. Esitatud taotlused on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1, p 2, lg 3 p
10. Kaebus on esitatud 01.03.
11. Kaebaja väidetel on vastustaja viivitanud taotletud toimingute sooritamisega. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 2, lg 5 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. T. K on 29.06.2006 pöördunud Pärnu Linnavalitsuse poole taotlusega teostada ehitusjärelevalvet ning kõrvaldada Pärnus T 7- 5 korteri omaniku poolt omavoliliselt ja ebaseaduslikult paigaldatud kanalisatsioonitoru, sest see kahjustab tema kui naaberkorterite nr 3 ja 6 kaasomaniku huve (tl 10). 3 01.12.2006 on T. K esitanud veelkordselt taotluse kõrvaldada ehitusjärelevalve käigus Pärnus T 7-3 välisukse kohale paigaldatud kanalisatsioonitoru (tl 12). Esitatud tõendite kohaselt on Pärnus T 7 korteris 5 on teostatud remonttöid, mille käigus on kanalisatsiooni äravool toodud üldkasutatavasse koridori korter 3 välisukse kohale (tl 20-22). Kaebusega taotleb kaebaja ehitusjärelevalve teostamist Pärnus T 7-5 ebaseadusliku ehitise suhtes ning linnavalitsuse ettekirjutuse alusel selle ehitise likvideerimist. Nõuded ehitistele, ehitusprojektidele, ehitamisele ning vastutuse seadustega sätestatud nõuete rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korraldus on sätestatud ehitusseaduses. Ehitusseaduse § 2 lg 6 p 4, § 16 lg 1 p 2, § 22 lg 2 sätete kohaselt on ehitise tehnosüsteemide muutmine ehitamine, mille puhul on vajalik kas kohaliku omavalitus organi kirjalikku nõusolekut ja/või ehitusluba. Asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et remondi käigus on rekonstrueeritud elamu tehnosüsteeme, mis võis toimuda vastava ehitusprojekti alusel ning kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku või ehitusloa alusel (tl 9, 11). Kohtule esitatud tõendite kohaselt vaidlusaluste remonttööde osas nõutud projekt ja linnavalitsuse planeerimisosakonna kirjalik nõusolek või ehitusluba puuduvad. Ehitusseaduse § 59 lg 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses on kooskõlas ehitusseaduse § 60 lg 1 p 1 kontrollida käesoleva seaduse täitmist. Kogutud tõendite kohaselt on ehitusjärelevalve teostamise käigus ehitusjärelevalve ametnik käinud augustis 20006 kohapeal olukorraga tutvumas (tl 4, 18) ning tuvastatud, et Pärnus T 7 korteris 5 on teostatud remonttöid, milleks oli vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek või ehitusluba. Kui ehitatakse kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta või ehitatakse ehitusloata tuleb kooskõlas ehitusseaduse § 61 lg 1 kohaselt linnavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisikul teha ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutus. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ettekirjutuses tuleb ehitusjärelevalvet teostav ametiisikul sama paragrahvi lg 4 alusel : juhtida tähelepanu õigusrikkumisele; esitada nõude ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks; kohustada tegema edasise ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Pärnu Linnavalitsus on 13.11.2006 saatnud T tn 7-5 omanikule märgukirja, kus on juhitud tähelepanu ehitusseaduse § 29 lg 1 p 1, 2 sätestatud ehitise omaniku kohustustele ning toime pandud õiguserikkumisele; esitatud nõue ehitusprojekti tegemiseks ja ehitustööde õiguspäraseks jätkamiseks vastava loa taotluse esitamiseks hiljemalt 01.12.2006 (tl 11). Kuigi eelpool viidatud nõue on pealkirjastatud märgukirjana tuleb seda, lähtudes asjas tuvastatud asjaoludest ja nõude sisust, käsitleda kohtu hinnangul ettekirjutusena ehitusseaduse § 61 lg 1 mõttes. Samas selgub asjas kogutud tõenditest, et T 7-5 korteriomanik ei ole kõrvaldanud 13.11.2006 märgukirjas toodud puuduseid ehitise õiguspäraseks kasutamiseks. Ehitise tehniline seisund on fikseeritud 09.02.2007 korteri ülevaatuse aktis ning aktile juurdelisatud fotodel (tl 20-22). Ehitusjärelevalvet teostav isik on andud asja väärteomenetluse algatamiseks munitsipaalpolitseile (tl 19), kelle poolt on Pärnus T 7-5 omaniku suhtes algatatud 14.02.2007 väärteomenetlus § 68 lg 1 tunnustel (tl 27), mis näeb ette vastutuse ehitusseaduse §-s 29 nimetatud ehitise omaniku kohustuste eiramise eest Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest on Pärnu Linnavalitsus teostanud ehitusjärelevalvet tehnosüsteemide ehitamise seaduslikkuse osas T 7 asuvas elamus. 4 Ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võib/saab väita, et ehitusjärelevalve läbiviimisel on jäetud välja selgitamata asjas olulised asjaolud, kohus asjas ei tuvastanud. Seetõttu on alusetu kaebaja nõue sooritada veelkordselt järelevalvet vaidlusaluse ehitise üle. Kaebaja väidetel on ta vaidlusaluses küsimuses pöördunud vastustaja poole alates
12. aasta detsembrist ning teinud seda korduvalt ka hiljem, kuid vastustaja ei ole tema taotlust läbi vaadates teinud positiivset ega negatiivset otsust. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on vastatud kaebaja 08.05.2006 taotlusele ning selgitatud, milliseid toiminguid on vaja teostada T 7 elamu tehnosüsteemide seadustamiseks (tl 9). Pärnu Linnavalitsus võtab asjas õigeks, et ta ei ole vastanud kaebaja 29.06.2006 ja 01.12.2006 taotlustele kirjalikult. Kuid märgib, et kaebaja on käinud planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhtaja vastuvõtul, kus on talle selgitatud asjade võimalikku käiku (tl 19). Samuti reageeriti kaebaja 29.06.2006 taotlusele, sest seejärel käidi (augustis 2006) kohapeal taotluse asjaolusid selgitamas. Seetõttu on vastustaja seisukohal, et kaebaja taotlused on lahendatud ning taotlustele on vastatud suuliselt. Ehitusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse lähtudes § 1 lg 3 haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganil. Kaebaja on esitanud vastustajale taotluse(d) seadusevastaselt ehitatud kanalisatsioonitoru eemaldamist/likvideerimist ehitusjärelevalve teostamise käigus. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest on vaidlusaluse ehituste osas rikutud ehitusseadusega kehtestatud nõudeid. Kuna kaebaja 29.06.2006 ja 01.12.2006 taotluste eesmärgiks ei olnud üksnes huvi probleemi lahendamise käigu suhtes, vaid eesmärgiks oli ebaseadusliku ehitise likvideerimine, ei saa käsitletud taotlusi lugeda lahendatuks üksnes kohapeal käimisega ning suulise selgituse andmisega menetluse osas. Taolises olukorras, kus ehitusjärelevalve käigus on tuvastatud ehitusseaduse rikkumine ning on esitatud taotlus õigusvastaselt ehitatud ehitise likvideerimiseks, tuleb kohalikul omavalitsusel taotluse lahendamiseks teha diskretsiooniotsus ning kaaluda, kas rikkumist on võimalik kõrvaldada leebemate vahenditega kui ehitise likvideerimine. Kui selgub, et ehitusnorme on rikutud ja rikkumist ei ole võimalik muude meetmetega kõrvaldada, tuleb kaaluda protsessiosaliste ja avalikke huve lammutamise poolt ja vastu, võrreldes kahju, mida üks või teine lahendus isikutele tekitaks. Kogutud tõendite kohaselt on linnavalitsus esitatud taotluste alusel ehitusjärelevalvet teostanud ning tuvastanud asjas olulised asjaolud, kuid jätnud asjas kaalutlusotsuse üldse tegemata - sisuliselt on taotlused käesoleva ajani läbi vaatamata. Seetõttu tuleb kohustamiskaebus rahuldada ja teha linnavalitsusele ettekirjutus vaadata kaebaja 29.06.2006 ja 01.12.2006 taotlused (uuesti) läbi. Kaebaja taotleb jätta asjas kantud kohtukulud vastustaja kanda (tl 6). Kaebaja on tasunud riigilõivu 80 krooni (tl 14). Asjas esitatud tõendite kohaselt kaebaja asjas muid kohtukulusid kandnud ei ole. Arvestades seda, et kaebaja esitas asjas kaks nõuet, milles üks kuulub rahuldamisele tuleb HKMS § 92 lg 2 alusel Pärnu Linnavalitsuselt välja mõista 40 krooni kaebaja kasuks. Annika Vendik Kohtunik 5