3-07-2415/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2415 Haldusasi Ilja Tanjuki kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõhvi büroo 31.10.2007 juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise otsuse nr 12-16/07/32233 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. märtsi 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ilja Tanjuki määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
3. märtsi 2008 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
4. Ilja Tanjuk esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) Jõhvi büroo 31.10.2007 juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise otsuse nr 12-16/07/32233 tühistamiseks. Kohtuistung toimus 03.03.
5. Kohtukutsed väljastati menetlusosalistele 12.02.
6. Kaebaja sai kohtukutse kätte isiklikult 25.02.2008 ja tema esindaja Emma Kakosjan sai kohtukutse kätte 18.02.
7. I. Tanjukile saadetud kohtukutses on märgitud, et kaebaja ilmumine kohtusse on kohustuslik ning kohtuistungile ilmumise võimatusest teatamata jätmise või mitteilmumise korral võib kohus jätta HKMS § 23 lg 3 p 2 alusel kaebuse läbi vaatamata. 03.03.2008 kohtuistungile I. Tanjuk ei ilmunud ega teatanud kohtule põhjustest, mis takistasid tal kohtusse ilmumast. Kohtuistungile ei ilmunud ka I. Tanjuki esindaja E. Kakosjan. 25.02.2008 esitas E. Kakosjan kohtule taotluse muuta kohtuistungi toimumise aega seoses osalemisega 03.-06.03.2008 kohtuistungil kriminaalasjas nr 1-07-8947 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Kohus palus 26.02.2008 kirjaga edastada kohtukutse, mis kinnitaks kaebaja esindaja osalemist kriminaalasja arutamisel ja selgitas, et kohtukutse võib edastada ka faksi teel. Kirja sai E. Kakosjan kätte 29.02.
8. Kohtukutse saabus halduskohtusse pärast kohtuistungit, s.o 04.03.
10. Tartu Halduskohus jättis
11. märtsi 2008 määrusega kaebuse HKMS § 23 lg 3 p 2 alusel läbi vaatamata ning selgitas, et kooskõlas HKMS §-iga 23 lg 4 kui kaebuse esitaja tõendab, et tal oli kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus, on tal õigus taotleda menetluse taastamist samas kohtus 15 päeva jooksul mõjuva põhjuse äralangemisest arvates. Samuti kohus selgitas, et HKMS § 23 lg 5 kohaselt kaebuse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust ei ole kohtumenetluses olnud ja kaebuse esitaja võib sama kaebusega uuesti halduskohtusse pöörduda. Kooskõlas HKMS §-iga 93 lg 3 mõistis kohus I. Tanjukilt välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud 6 900 krooni. Määruse kohaselt kuna kaebaja esindaja ei esitanud enne kohtuistungit tõendit selle kohta, et samaaegselt toimub Viru Maakohtu Narva kohtumajas tema osalusel kohtuistung ega ka selle kohta, millal ta Viru Maakohtus toimuvast istungist teada sai, puudus kohtul alus asja läbivaatamise edasilükkamiseks. Isegi juhul, kui I. Tanjuk ei ilmunud kohtuistungile selle tõttu, et tema esindaja tegi kohtule taotluse asja edasilükkamiseks, ei ole kohtusse ilmumata jätmine põhjendatud, sest kaebaja pidi enne istungit veenduma selles, et kohus on taotluse rahuldanud. Kohustuslik kutse oli I. Tanjukile saadetud selle tõttu, et asja kohtulikul arutamisel oli vaja temalt saada teavet, mida valdas ainult kaebaja ise (puudutab liiklusteooria eksamil toimunut). 09.01.2008 kirjaga teavitas kohus I. Tanjuki ja tema esindajat E. Kakosjani vajadusest määrata käesolevas asjas isikusamasuse tuvastamise ekspertiis, et selgitada välja, kas I. Tanjuk osales 24.04.2007 ARK Jõhvi büroos liiklusteooria eksamil. Kaebaja sai eelnimetatud kirja kätte 18.01.2008 ja tema esindaja sai kirja kätte 15.01.
12. 24.01.2008 määrusega määras kohus I. Tanjuki kaebuses ARK Jõhvi büroo 31.10.2007 juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise otsuse nr.12-16/07/32233 tühistamiseks kujutise ekspertiisi, et teha kindlaks, kas ARK Jõhvi büroo 24.04.2007 liiklusteooria eksami videosalvestusest nähtub, et eksamil osales I. Tanjuk. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 26.02.2008 ekspertiisiaktile nr IV-0008/502 lisatud õiendist ekspertiisi maksumuse kohta haldusasjas nr 3-07-2415 nähtub, et ekspertiisi kogumaksumus on 6 900 krooni. Kooskõlas HKMS §-iga 92 lg 4 kaebuse esitaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
13. I. Tanjuk esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
14. märtsi 2008 määruse tühistamist ning haldusasja saatmist uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei oleks kohus tohtinud kaebust läbi vaatamata jätta, kuna kaebaja esindaja oli tähtaegselt täitnud kõik kohtu nõuded. 18.02.2008 sai I. Tanjuki esindaja kätte kohtukutse kohtuistungile, mis määrati 03.03.
15. 25.02.2008 esitas esindaja taotluse asja arutamine edasi lükata põhjusel, et 03.03.2008 esindaja osaleb kriminaalasja kohtuistungil. 29.02.2008 sai I. Tanjuki esindaja kätte nõude esitada kriminaalasja kohtuistungi kutset kinnitav 2 tõend. Samal päeval on I. Tanjuki esindaja edastanud kirja kohtukutsega – seda tõendab kirjaümbrik ja sellel märgitud ärasaatmise kuupäev. Mõistetamatul põhjusel jõudis aga nimetatud kiri postiteenistuse süül Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja alles 04.03.
16. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
17. ARK vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
18. märtsi 2008 määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on põhjendamatu kaebaja esindaja taotlus saata haldusasi läbivaatamiseks teisele kohtukoosseisule, kuna määruskaebusest ei selgu, mis on selle põhjus ning samuti puuduvad viited vastavatele seadusesätetele. Kohtumäärusest nähtub, et kohus on tähtaegselt ning mõistliku ajavaruga esitanud kaebajale kohtukutsed, kuid kaebaja ja tema esindaja ei ole takistustest kohtusse ilmumise kohta kohut õigeaegselt teavitanud. Kohtumääruse kohaselt kohustas kohus kaebaja esindajat tähtajaks esitama kohtule kohtukutse, mis kinnitaks kaebaja esindaja osalemist kriminaalasja nr 1-07-8947 arutamisel. Kaebaja esindaja aga ei teinud seda tähtaegselt. Vastustaja märgib, et Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kohtuniku Galina Jasnjuk istungisekretärilt saadud info kohaselt ei toimunud Narva Kohtumajas kriminaalasjas nr 1-07-8947 istungit, vaid see lükati edasi seoses esindaja E. Kakosjani haigestumisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
20. märtsi 2008 määrus muutmata. Tartu Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse väide ei ole selle tühistamise aluseks.
21. Nähtuvalt asja materjalidest, on halduskohus tunnistanud kaebaja I. Tanjuki ilmumise kohtuistungile 03.03.2008 kohustuslikuks ja hoiatanud teda, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata (tl 35). Kohtukutsed väljastati menetlusosalistele 12.02.
22. Kaebaja sai kohtukutse kätte isiklikult 25.02.2008 ja tema esindaja E. Kakosjan sai kohtukutse kätte 18.02.
23. I. Tanjuki esindaja E. Kakosjan esitas 25.02.2008 halduskohtule taotluse kaebuse läbivaatamise edasilükkamiseks põhjusel, et on seotud 03.03.2008 teise asja arutamisega. 03.03.2008 kohtuistungile I. Tanjuk ei ilmunud ega teatanud kohtule põhjustest, mis takistasid tal kohtusse ilmumast. Kohtuistungile ei ilmunud ka I. Tanjuki esindaja E. Kakosjan. Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata HKMS § 23 lg 3 p 2 alusel.
24. Vastavalt HKMS §-ile 23 lg 3 p 2 võib halduskohus määrusega jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata ka juhul, kui kaebuse esitaja ei ole mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmunud. Seega otsustamaks, kas halduskohus on õigesti jätnud kaebuse läbi vaatamata, tuleb eelkõige kindlaks teha seda, kas kaebajal oli mõjuv põhjus 03.03.2008 kohtuistungilt puudumiseks.
25. Antud juhul ei ole kaebaja üldse esitanud põhistusi selle kohta, et tal oli mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks 03.03.
26. Asja arutamise edasilükkamise taotluse on esitanud kaebaja lepinguline esindaja ning seda põhjusel, et oli seotud teise asja arutamisega. Seega saab lugeda, et kaebaja on pidanud mõjuvaks põhjuseks, mis takistas tal ilmumast kohtuistungile, oma esindaja seotust teise asja arutamisega. Kuna taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks esitas kaebaja lepinguline esindaja ja tegi seda seetõttu, et tal endal oli väidetavalt mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks, pidi kostja arvestama ka võimalusega, et kohus ei loe tema esindaja taotlust põhistatuks. Lisaks sellele oli kohus tunnistanud kaebaja enda kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks ja seetõttu pidi kaebaja, 3 sõltumata oma esindaja kohtuistungile ilmumisest, osa võtma kohtuistungist, kui tal ei olnud mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks. Kaebaja ise ei ole ilmutanud vajalikku huvi oma esindaja taotluse lahendamise vastu ja ei ole ise ilmunud kohtusse. Lepingulise esindaja kohtuistungilt puudumine ei ole poole enda kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks HKMS § 23 lg 3 p 2 tähenduses. Kaebaja ei ole esile toonud, miks tal ei olnud võimalik istungil osaleda. Kaebaja kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust saaks lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Kohus võib vastavalt asjaoludele lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebaja kohtuistungile ilmumata jätmiseks ka samal ajal toimuva teise kohtuistungi, millest kaebaja ise peab osa võtma, kuid mõjuvaks põhjuseks ei saa olla see asjaolu, kui kaebaja esindaja on seotud teise asja arutamisega. Samuti peab olema kohtuistungi edasilükkamise taotlus põhistatud. Kaebaja esindaja poolt asja arutamise edasilükkamise taotlus ei olnud põhistatud ning ka kohtuistungi toimumise ajaks ei olnud kohtule esitatud vastavaid tõendeid. Seega on halduskohus õigesti lähtunud olukorrast, mis oli kohtuistungi toimumise ajal ning jätnud kaebuse läbi vaatamata. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka määruskaebuses esitatud väide, et kaebuse esitaja esindaja saatis õigeaegselt oma taotluse põhistamiseks kohtule teises asjas toimuva istungi kohtukutse, kuid temast mitteolenevatel põhjustel ei saanud kohus seda kätte. Analoogiliselt kaebaja endaga oleks ka esindaja pidanud olema hoolikam ja tundma huvi selle vastu, kas kohus on saanud kätte tema poolt saadetud teise asja kohtukutse.
27. HKMS § 23 lg 5 kohaselt kui kaebuse esitaja tõendab, et tal oli kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus, on tal õigus taotleda menetluse taastamist samas kohtus 15 päeva jooksul mõjuva põhjuse äralangemisest arvates. Kohus taastab menetluse määrusega. Kaebaja ei ole esitanud menetluse taastamise avaldust ja seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus seda, kas on alust menetluse taastamiseks. Maili Lokk Agu Timmi 4 Viivi Tomson