KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-1726 Haldusasi S.I. i kaebus Tartu Vangla toimingu – Tartu Vangla kaupluse vahendusel CD-pleieri väljaspool kauplust ostmise taotluse mitterahuldamine – õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- aprilli 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.I. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- aprilli 2008 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD 13.07.2007 saabus halduskohtusse S.I. i kaebus Tartu Vangla toimingu – Tartu Vangla kaupluse vahendusel CD-pleieri väljaspool kauplust ostmise taotluse mitterahuldamine – õigusvastaseks tunnistamiseks, mis registreeriti haldusasjana nr 3-07-
- Kohus tuvastas, et Tartu Halduskohtu kohtuasjas nr 3-563/04 on 22.03.2005 tehtud samas nõudes kohtuotsus, mis jõustus 01.04.
- Juhindudes HKMS § 11 lg 31 p 2 tagastas halduskohus esitatud kaebuse 04.09.2007 määrusega selle esitajale. 12.09.2007 saabus halduskohtusse S.I. i määruskaebus halduskohtu 04.09.2007 määrusele. Määruskaebuse kohaselt soovis S.I. vaidlustada küll samasid asjaolusid, mis perioodil 28.– 30.08.2004 haldusasjas nr 3-563/04, kuid seda uuel perioodil alates 31.01.
- Halduskohus leidis, et S.I. i määruskaebus on põhjendatud ning rahuldas selle 24.09.2007 määrusega, tühistades kohtu 04.09.2007 määruse kaebuse tagastamise kohta. Halduskohtu 03.10.2007 määrusega jäeti S.I. i kaebus käiguta. Kaebuse esitajal tuli kohtule selgitada, millisel perioodil täpsemalt keeldus Tartu Vangla talle CD-pleieri, CD-disketi ja kõrvaklappide ostmisest. Samuti tuli S.I. il esitada kohtule ärakirjad oma pöördumistest vangla poole ülalnimetatud ostude sooritamiseks ja ärakirjad vangla vastustest, mis kajastaksid perioodi 2006-
- 16.10.2007 saabus kohtusse S.I. i vastus halduskohtu 03.10.2007 määrusele. Vastusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtus, et kaebuse esitaja soovib ikkagi vaidlustada CDpleieri ostmise keelamist samal perioodil, mis haldusasjas nr 3-563/
- Samas täiendas S.I. esitatud vastuses oma nõuet ning taotles vastustajalt mittevaralise kahju summas 50 000 eurot hüvitamist iga päeva eest, mil ta oli ilma massiteabevahendita. 23.10.2007 määrusega tagastas halduskohus S.I. i kaebuse, sest kaebuse esitaja nõue oli sama, mis haldusasjas nr 3-563/
- S.I. esitas 30.10.2007 halduskohtule määruskaebuse 23.10.2007 määruse tühistamiseks. Halduskohus rahuldas 01.11.2007 määrusega S.I. i määruskaebuse ning tühistas oma 23.10.2007 määruse, millega tagastati S.I. i kaebus HKMS § 11 lg 31 p 2 alusel, sest 23.10.2007 määruses oli kohus jätnud võtmata seisukoha S.I. i poolt 16.10.2007 kohtusse saabunud vastuse täienduse osas, milles soovitakse mittevaralise kahju hüvitamist. Tartu Halduskohtu 16.04.2008 määrusega jäeti S.I. i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning kohustati kaebuse esitajat tasuma riigilõivu summas 5000 krooni 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Määruse kohaselt taotles S.I. 10.09.2007 tema vabastamist käesolevas haldusasjas riigilõivu tasumisest, sest tal ei ole riigilõivu tasumiseks raha, vanglas tal tööd ei ole. 16.10.2007 esitas S.I. kaebuse täienduse, taotledes mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000 eurot iga päeva eest, mil ta oli ilma massiteabevahendita. Arvestades käesoleva aja seisuga euro kurssi eesti krooni suhtes (1 euro = 15,6466 krooni) ja kaebuse esitaja nõude summat, mis on vähemalt 50 000 eurot, kuuluks riigilõivuseaduse § 56 lg 11 alusel kaebuselt tasumisele riigilõiv summas 5000 krooni. Tartu Vangla väljastatud S.I. i konto väljavõttest nähtub, et seisuga 16.04.2008 on kaebuse esitaja kontol vaba raha 18.48 krooni. Kohus oli seisukohal, et antud juhul ei ole S.I. i riigilõivu tasumisest vabastamine põhjendatud. HKMS § 91 lg 1 kohaselt ei ole maksejõuetus riigilõivu tasumisest vabastamise vääramatu kriteerium ning pärast isiku maksejõuetuse tuvastamist peab kohus kaaluma ka riigilõivu tasumisest vabastamise otstarbekust ja põhjendatust. PS § 15 lg 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid selle kitsendamine on õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik. Halduskohtumenetluse eesmärk ei saa olla võimalus pöörduda rohkete kaebustega halduskohtusse, vaid tagada kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, annab kohus eelhinnangu isiku õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Mida olulisem on kaebuse esitaja jaoks õigus, mille kaitseks ta kohtu poole pöörduda soovib, ning mida väiksemad on isiku võimalused oma õigusi kaitsta muul moel, seda enam on põhjendatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. Ning vastupidi, maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud, kui ilmneb, et õiguste kaitse vajadus kas puudub või on tegemist küsimusega, mida ei saa pidada isiku jaoks oluliseks. Kohtu hinnangul ei saa S.I. i kaebuses esitatud nõuet pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Isiku jaoks olulise küsimusena saab vaadelda eelkõige selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Käesolevas kaebuses vaidlustab S.I. asjaolu, et tal ei lubatud Tartu Vangla kaupluse vahendusel CD-pleieri ostmist väljaspool kauplust. Nimetatud küsimuses on võtnud Tartu Halduskohus seisukoha 22.03.2005 otsuses haldusasjas nr 3-563/04, millega jäeti S.I. i 2 kaebus rahuldamata. Kuna halduskohus on varasemalt leidnud, et kaevatav toiming on õiguspärane, siis ei saa õiguspärase toimingu alusel nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Olgugi, et käesolevas nõudes vaidlustab S.I. sama küsimust veidi teise perioodi osas, oli kohus seisukohal, et tegelikkuses ei ole asjaolud muutunud, st Tartu Vangla on toiminud jätkuvalt õiguspäraselt. Sel põhjusel oli kohus seisukohal, et hüvitise saamist või mittesaamist ei saa antud juhul pidada S.I. i jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamiselt. Samuti leidis halduskohus, et tegemist ei ole perspektiivika kaebusega, kuna küsitav on, kas kaebuse esitajale on tekkinud mittevaraline kahju, mis pealegi asjaolusid arvestades on ebamõistlikult suur, sest nagu märgitud, võivad tema väidetavad asjaolud olla ilmselt juba tõendatud. Nõuda käesoleval juhul mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000 eurot iga päeva eest, mil kaebuse esitaja oli ilma massiteabevahendita, on ilmselgelt ebamõistlik. Ka riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 6 sätestatakse, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Nii nagu seadusandja ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet pidanud isiku jaoks oluliseks küsimuseks riigi õigusabi saamise seisukohast, ei pea kohus seda oluliseks ka riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Kinnipeetav peab arvestama, et ta ei viibi vabaduses, vaid vanglas, ning tal tuleb seega arvestada kõikide piirangutega, mis vangistusseaduse ja selle alusel antud õigusaktidega on kehtestatud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED S.I. taotleb määruskaebuses halduskohtu 16.04.2008 määruse tühistamist ning kaebuse esitaja vabastamist riigilõivu tasumisest ja asja saatmist halduskohtule lahendamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on vangla rikkunud kaebuse esitaja põhiseaduslikke õigusi, jättes ta alates
- a ilma massiteabevahendist ning kaebaja soovib sellega tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Kaebuse esitajal ei ole võimalik nõutud summas riigilõivu tasuda, kuna tal ei ole vanglas tööd, tema ema on pensionär ja ei suuda teda materiaalselt toetada, ning 70% kaebuse esitajale laekuvatest summadest läheb vabanemisfondi, tema isikuarvel on hetkel 11 krooni. Vangla piirab kaebuse esitaja õigusi ka sellega, et talle ei anta sulepäid ja valget paberit. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- aprilli 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. Halduskohtu
- aprilli 2008 määrusega jäeti S.I. i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kohustati kaebuse esitajat tasuma riigilõivu summas 5000 krooni 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. PS §-st 15 lg 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid selle kitsendamine on õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik. Halduskohtumenetluse eesmärk ei saa olla võimalus pöörduda rohkete kaebustega halduskohtusse, vaid tagada kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, annab kohus eelhinnangu isiku õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Mida olulisem on kaebuse 3 esitaja jaoks õigus, mille kaitseks ta kohtu poole pöörduda soovib ning mida väiksemad on isiku võimalused oma õigusi kaitsta muul moel, seda enam on põhjendatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. Ning vastupidi, maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud, kui ilmneb, et õiguste kaitse vajadus kas puudub või on tegemist küsimusega, mida ei saa pidada isiku jaoks oluliseks. Kohtu hinnangul ei saa S.I. i kaebuses esitatud nõuet pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Isiku jaoks olulise küsimusena saab vaadelda eelkõige selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Käesolevas kaebuses vaidlustab S.I. asjaolu, et tal ei lubatud Tartu Vangla kaupluse vahendusel CD-pleieri ostmist väljaspool kauplust. Nimetatud küsimuses on võtnud Tartu Halduskohus seisukoha 22.03.2005 otsuses haldusasjas nr 3-563/04, millega jäeti S.I. i kaebus rahuldamata. Kuna halduskohus on varasemalt leidnud, et kaevatav toiming on õiguspärane, siis ei saa õiguspärase toimingu alusel nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Olgugi, et käesolevas nõudes vaidlustab S.I. sama küsimust veidi teise perioodi osas, oli kohus seisukohal, et tegelikkuses ei ole asjaolud muutunud, st Tartu Vangla on toiminud jätkuvalt õiguspäraselt. Sel põhjusel oli kohus seisukohal, et hüvitise saamist või mittesaamist ei saa antud juhul pidada S.I. i jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamiselt. Halduskohus on õigesti märkinud, et tegemist ei ole perspektiivika kaebusega, kuna küsitav on, kas kaebuse esitajale on tekkinud selline varaline kahju nagu on seda nõutud esitatud kaebuses. Tegemist on ilmselgelt ebamõistliku kaebusega. Maili Lokk Viivi Tomson 4 Agu Timmi