) §-st 389 kohustub tasuta kasutamise lepinguga üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Kuna käesolevas asjas ei nähtu, et hageja oleks tasunud korteri kasutamise eest üüri, siis võib eeldada, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tasuta kasutamise leping. Kui tegemist on tähtajatu tasuta kasutamise lepinguga, siis võib lepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, mis aga ei tähenda asja kohest tagastamist, vaid kasutajale tuleb anda asja tagastamiseks mõistlik tähtaeg. Korteri tasuta kasutamise lepingu puhul saab mõistlikuks ajaks pidada korterist väljakolimise aega.
lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poole.
ei kehtesta tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisavaldusele vorminõudeid. Seega võib lepingu üles öelda ka suuliselt, kuid kasutusse andja peab olema suuteline tõendama, et kasutaja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Ülesütlemisavalduse puhul on tegemist ühepoolse tahteavaldusega, mis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt muutub kehtivaks kättesaamisega. Kostjad ei andnud hagejale mõistlikku tähtaega korterist väljakolimiseks, mistõttu ei vastanud ülesütlemisavaldus formaalsele tingimusele ja on 3 seetõttu tühine. Kuna kostjad ei ole tõendanud tähtajalise tasuta kasutamise lepingu olemasolu ja hageja mittelubamist korterisse ei saa pidada seadusega kooskõlas olevaks ülesütlemisavalduseks, siis on hageja ja kostjate vahel sõlmitud tasuta kasutamise leping endiselt kehtiv ja hagejal on õigus elada korteris xxxxxx Tartus ning õigus kasutada seal väiksemat tuba. Hageja ei ole kahjuhüvitamisnõuet esitades tõendanud, et kostjad on keeldunud hagejale asju kätte andmast. Tunnistajate Ljudmilla Andreli, Marge Tamme ja Natalja Nudelmani ütlused sisaldavad ainult hageja poolt neile öeldut. Seega ei ole tunnistajate ütlustega tõendatud, et kostjad on keeldunud hagejale asjade väljaandmisest. Hageja ei ole kasutanud asjade kättesaamiseks ka asjaõigusseaduses (AÕS) ettenähtud võimalust. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Enne kahjuhüvitisnõude esitamist oleks tulnud asjad AÕS § 80 alusel välja nõuda, et selgust saada asjade omandiõiguslikes küsimustes. AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kostjad on tunnistanud, et osad hagiavalduses loetletud asjad on küll nende valduses, kuid nad ei ole hagejale teinud takistusi nende kättesaamiseks. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjad on keeldunud asjade väljaandmisest ega nõudnud asju välja AÕS § 80 alusel, puudub hagejal alus nii varalise kui ka mittevaralise kahjuhüvitisnõude esitamiseks. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi asjade ostmist kinnitavat tõendit, millest oleks võimalik näha, et hagiavalduses toodud asjad on omandatud hageja poolt hagiavalduses nimetatud hindadega. Seda ei tõenda ka tunnistajate poolt antud ütlused, mistõttu ei ole tõendatud kahju suurus.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Selle sätte eesmärgiks on vältida olukordi, kus kahjustatud isik satub pärast kahju tekkimise aluseks olevat sündmust paremasse olukorda, kui ta muidu oleks olnud. Hageja nõuab kostjatelt kahjuhüvitist
lg 4 kohaselt on asja hävimise või kaotsimineku korral isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Erandlikud asjaolud selle sätte tähenduses on eelkõige kaotsiläinud või hävinud asjaga seonduv mälestusväärtus, mida hageja nimetanud ei ole.
lg 4 kohaldamise eelduseks on ka see, et asi peab olema hävinenud või kaotsi läinud. Käesolevas asjas ei ole kindlaks tehtud, millised asjad on kadunud, sest enamus asju on kostjate valduses. Seega puudub alus mittevaralise kahjunõude rahuldamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS 4 J. Nikitina esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse kahjuhüvitise nõude rahuldamata jätmise osas ning teha selles osas uue otsuse, millega mõista J. Podbereznajalt ja J. Podbereznõilt välja kahjuhüvitis summas 86 912 krooni ja mittevaralise kahju hüvits summas 20 000 krooni, kokku 106 912 krooni ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt sätestab TsMS § 231 lg 2, et poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostjad on 12.03.2007 seisukohtades omaks võtnud, et suur osa hagejale kuuluvaid esemeid on nende valduses. Kuna kostjad vaatamata korduvatele nõudmistele esemeid hagejale kätte ei andnud, ostis hageja endale uued. Samuti ei oleks kaks aastat garaažis seisnud esemed, isegi siis kui nad seal alles on, selle tarbimisväärtusega, mis nad olid varem. Kuna kostjad tekitasid olukorra, kus hageja jäi ilma oma asjadest, tuleb kostjatel tekkinud kahju eest vastutada. Iga eseme hinda ei ole võimalik täpselt tõendada, kuna ostutšekid ei ole säilinud, kuid hagis näidatud hinnad on igati reaalsed. Esemete koosseis ja esemetest ilmajäämise asjaolud on tõendatud tunnistajate ütlustega. Kostjad ei ole vastupidist tõendanud. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjad ei ole oma seisukohtade tõendamiseks mitte ühtegi tõendit esitanud. TsMS § 233 lg 1 sätestab, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Mittevaralise kahju tekkimise aluseks on asjaolu, et hageja ei saanud jätkata õppimist, kuna kogu õppematerjal ja õppetööks vajalikud raamatud jäid korterisse. Samuti jäi hageja ilma oma talveriietest, dokumentidest ja sisuliselt kogu oma varast. Selline kostjate käitumine on tekitanud hingelist valu ja läbielamisi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaevatav kohtuotsus põhjendatud ning tuleks varalise ja mittevaralise nõude osas tühistada. J. Podbereznaja ja J. Podbereznõi taotlevad oma apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist osas, millega tunnistati J. Nikitina õigust kasutada Tartus xxxxxx asuvas eluruumis väiksemat tuba ning teha selles osas uue otsuse, millega jätta J. Nikitina hagi ka selles osas rahuldamata ning mõista hagejalt kostjate kasuks välja kostjate poolt kantud õigusabikulud nii esimeses kui ka teises kohtuastmes. Kostjate apellatsioonkaebuse kohaselt on ekslik seisukoht, et korteri tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise korral lasub kasutusse andjal kohustus anda kasutajale mõistlik aeg väljakolimiseks ja selle kohustuse mittetäitmine toob kaasa lepingu ülesütlemise tühisuse. Lähtudes Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-29-06, on kestvuslepingu ülesütlemine kujundusõigus, mis on teostatav ühepoolse tahteavaldusega kui on täidetud ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kuna
lg 3 kohaselt võib vara tasuta kasutamise lepingu üles öelda igal ajal, siis ei kehtesta seadus nimetatud lepingu ülesütlemisele materiaalseid eeldusi. Seisukoht, et ülesütlemise materiaalseks eelduseks peaks olema mõistliku aja andmine väljakolimiseks, on meelevaldne ega põhine seadusel. Kuna korteri tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisele ei ole kehtestatud vorminõudeid, siis on see TsÜS § 68 lg 3 kohaselt teostatav ka kaudse tahteavaldusena. Antud juhul väljendus kostjate lepingu ülesütlemise tahe korterisse mittelubamises, millest järeldub üheselt kostjate mittenõustumine hageja poolt nende korteri edaspidise tasuta kasutamisega. J. Nikitina vaidleb kostjate apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kostjad korteri kasutamise lepingut üles öelnud.
lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses 5 ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kostjad lubasid enda korterit tasuta kasutada suulise lepingu alusel. Kirjalikku korteri kasutamise lepingut sõlmitud ei olnud. TsÜS § 98 lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Järelikult saab lepingut lõpetada vaid seda üles öeldes.
lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tasuta varakasutuse lepingut tuleb lõpetada seda üles öeldes ning andes teisele poolele aega korterist väljakolimiseks. Nimetatud nõuet kostjad ei täitnud. Kuna tasuta varakasutuse lepingut üles öeldud ei ole, on see kehtiv. Kostjate poolt ukseluku vahetamine ja hageja mittesisselaskmine ei ole lepingu ülesütlemine, vaid omavoli. Kostjate tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Kostjad ei ole käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt, jättes hageja ainult seljas olnud riietega ukse taha. Lepingu ülesütlemine ei ole TsÜS § 68 lg 3 kohaselt teostatav kaudse tahteavaldusena. TsÜS-i sätted on üldnorm ja
-i sätted, mis käsitlevad lepingu ülesütlemist, on erinorm. Antud asja lahendamisel tuleb rakendada erinormi. Viide Riigikohtu lahendile ei ole asjakohane, kuna selles leitakse, et hagiavaldust võib käsitleda ülesütlemisavaldusena kuna lepingusuhe oli tekkinud enne
-i ja TsÜS-i uue redaktsiooni kehtimahakkamist. Riigikohus on oma lahendites viidanud ülesütlemisavalduse tegemise vajalikkusele. Seega on tasuta varakasutuse leping üles ütlemata ja kehtiv. J. Podbereznaja ja J. Podbereznõi vaidlevad J. Nikitina apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kostjad teinud hagejale takistusi temale kuuluvate asjade kättesaamiseks. Hageja ei ole nõudnud kostjatelt asju välja. Seega puudub hagejal õiguslik alus nii uute asjade ostmisega seotud varalise kui ka mittevaralise kahjuhüvitusnõude esitamiseks. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Vastavalt
§-le 393 lg 3 kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Ringkonnakohus nõustub apellantide-kostjate väitega, et kuivõrd lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mis on teostatav ühepoolse tahteavaldusega, ning
lg 3 ei sätesta eluruumi tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisele materiaalseid eeldusi ega vorminõudeid, siis on selle lepingu ülesütlemine TsÜS paragrahvi 68 lg 3 kohaselt teostatav ka eluruumi kasutusse andja poolse kaudse tahteavalduse teel (järelduslik ülesütlemine). Kuna käesoleval juhul nähtub poolte seletustest, et kostjad on alates 22.04.2005 keeldunud hagejat korterisse sisse laskmast ning kostjad on ka käesolevas menetluses hageja nõudele kasutusõiguse tunnustamiseks vastu vaielnud, siis on kostjad nende tegudega väljendanud kaudselt oma tahet hagejaga sõlmitud kasutuslepingu lõpetamiseks ning hageja saab ka lugeda TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kostjate nimetatud lepingu ülesütlemisele suunatud kaudsed tahteavaldused kättesaanuks, mistõttu on kostjatepoolne tasuta kastutuslepingu ülesütlemine kehtiv. Iseenesest on õige maakohtu see seisukoht, et tulenevalt eluruumi tasuta kasutamise lepingu ülesütlemist käsitlevate
sätete mõttest tuleneb kasutusse andjale kohustus lepingu ülesütlemisel anda kasutajale mõistlik tähtaeg eluruumist väljakolimiseks, kuid ringkonnakohus leiab, et nimetatud tähtaja mitteandmine ei too seaduse kohaselt endaga kaasa kasutusse andja poolse ülesütlemisavalduse formaalsele tingimusele mittevastavust ega tühisust. Seaduse (
) mõtte kohaselt saaks kasutusse andja poolt kasutajale mõistliku tähtaja mitteandmine eluruumist väljakolimiseks üksnes pikendada kasutaja õigust eluruum vabastada selle tähtaja võrra pikema perioodi jooksul. Kuivõrd eeltoodud asjaoludel on kostjate poolne eluruumi kasutamise lepingu ülesütlemine kehtiv, siis puudub kohtul alus tunnustada hageja õigust kõnesolevas korteris ühe toa kasutamiseks ning hagi ka antud osas tuleb jätta rahuldamata. 4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus hageja kahjuhüvitusnõude rahuldamata jätmises on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus järgib vastavalt TsMS §-le 654 lg 6 selles esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid oma otsuses täies ulatuses korrata. Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud seisukohtadest ei ole aluseks vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamisele või muutmisele. Maakohus on kahjuhüvitusnõude rahuldamata jätmisel hinnanud õigesti ja täielikult asjas olevaid tõendeid, tuvastanud õigesti asjas tähtsust omavad asjaolud ning kohaldanud materiaalõigust. Kohtuotsus selles osas vastab TsMS §-s 442 lg 8 sätestatud sisunõuetele. Põhjendatud ei ole apellant-hageja väited, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, leides, et hageja esitatud tõendid ei tõenda hageja poolt hagis näidatud asjade kostjate 7 valduses olemist ja et kostjad ei ole keeldunud hageja asjade väljaandmisest ning et seetõttu ei ole õigustatud hageja kahjuhüvitusnõue.
sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.
lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
lg 4 peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätestest tulenevalt on seega kostjate vastutuse eelduseks hagejal kahju tekkimine, kostjate poolt õigusvastase teo toimepanemine, põhjusliku seose olemasolu hageja kahju ja kostjate õigusvastase teo vahel ning kostjate süü. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastavalt sama seaduse § 82 lõikele 1 peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Eelnimetatud sätestest tuleneb, et isik, kes väidab end olevat asja omanik, saab teiselt isikult nõuda vallasasja väljaandmist juhul, kui ta tõendab, et: 1) vaidlusalune asi kuulub talle, 2) väljanõutav asi on kostja valduses ja 3) kostja valdusel ei ole seaduslikku alust. Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist, mis on seotud kostjate alusetu keeldumisega välja anda hagejale kuuluvad asjad (hagiavalduses nimetatud 61 eset), millised asuvad eeldatavalt kostjate korteris xxxxxx. Kostjad väidavad, et hagis nimetatud fotoaparaati, lokirulle, vannimütsi, maniküürikomplekti, valget salli, juukseklambrit, mobiiltelefoni ja kuldketti nende valduses ei ole ning hageja ei ole tõendanud vastupidist. AÕS § 82 lg 1 kohaselt nimetatud asjade kostjate valduses olemise tõendamiseks ei piisa üksnes hageja enda (ka vande all antud) vastavatest seletustest, vaid hagejal tulnuks esitada muid tõendeid (tunnistajate ütlused jt lubatavad tõendid), mida hageja käesoleval juhul ei ole teinud. Asjas ülekuulatud tunnistajad L. Andrel, M. Tamme ja N. Nudelman ei ole andnud ütlusi selle kohta, et kostjad vallanuksid varem või valdaksid käesoleval ajal neid hagis nimetatud esemeid. Kuna hageja ei ole tõendanud eelnimetatud asjade kostjate valduses olemist või seda, et nimetatud asjad oleksid kostjate süül kaotsi läinud (s.o puuduvad
§-des 1043, 1045 lg 1 p 5 ja 127 lg 4 sätestatud vastutuse alused), siis on maakohus põhjendatult jätnud hagi nimetatud esemete eest hüvituse väljamõistmiseks rahuldamata. Edasi on kostjad väitnud, et hageja poolt osundatud külmkapp, pesumasin, epilaator, mütsiga kunstnahast kasukas, musta värvi sügisjalanõud, mustad sügissaapad, pakendis tekk ja padi ning must kott on on küll nende valduses, kuid nimetatud asjad ka kuuluvad neile, mitte hagejale. Kuivõrd vaidlust ei ole, et nimetatud asjad on kostjate valduses, siis kehtib antud asjade osas tulenevalt AÕS § 90 lg 1 kostjate omandi eeldus ning hageja peab selle eelduse tõenditega ümber lükkama. Hageja ei ole selliseid tõendeid, mis kinnitaksid nimetatud asjade talle kuulumist, esitanud. Hageja omandit kõnesolevatele asjadele ei tõenda üksnes tema enda vande all antud seletus ja külmkapi ning pesumasina kohta esitatud tehnilised passid, kuivõrd neist ei saa tõsikindlalt järeldada kodumasinate, kasuka, sügisjalanõude, teki, padja ja koti hagejale kuulumist. Tuleb ka arvestada, et hagejal oli kostjate juures elades vaba juurdepääs kostjatel olevatele dokumentidele, millisteks võisid ka suure tõenosusega olla hageja poolt kohtule esitatud kodumasinate passid. Kostjate omandi eeldus oleks käesoleval juhul ümberlükatav taoliste kirjalike tõenditega nagu vaidlusaluste esemete müügiarved või ostutšekid, kus oleks näidatud ostjana hageja nimi, kuid hageja ei ole kohtule selliseid tõendeid 8 esitanud. Kuna tõendatud ei ole hageja omandiõigus neile asjadele, siis ei ole ka põhjendatud tema nõue kostjate vastu kahju hüvitamiseks nimetatud asjade eest. Kostjad ei vaidle vastu sellele, et hagejale kuuluvad hagis nimetatud spordikott, erinevat värvi puuvillased niidid, kingad, peegel, plastmassist tuubis kraadiklaas, mängukaardid, keskmise suurusega käärid, kosmeetikakott, triikraud, firma „Oriflame“ näokreem, kollane vihmamantel, sooja voodriga lühike sinine jakk, lühike helesinine spordijakk, helesinine kapuutsiga jakk, firma „Ilves“ spordikostüüm, kitsad mustad püksid, alt laienevad mustad püksid, laiad mustad püksid, kitsas seelik lõikudega külgedel, naturaalvillasest materjalist must kostüüm, hele kostüüm pintsakuga, hall kostüüm lühikese pintsakuga, valge pluus, helesinine pluus, mustvalge pluus, firma „Safari“ kostüüm, spordisärk aplikatsiooniga, hall sviiter (rinna peal vöödid), valge sviiter, kollane sviiter, aluspesu, must džemper kollase ornamendiga, pruun džemper õlapealsete nööpidega, pruunid nahast suvejalanõud, musta värvi naturaalsest nahast talvesaapad, tualettvesi, frotee käterätikud, valge angooralõngast džemper, kollane keraamiline kruus, sooja voodriga pruuni värvi nahast jakk, punast värvi kaheinimesetekk, kokkukäiv vihmavari, disketid (3tk), raamatud ja musta kummiga roosas kaustas asuvad isiklikud dokumendid, kuid väidavad, et nimetatud asjad viis hageja koos oma vennaga 2003. a kohtutäituri poolt teostatud väljatõstmise käigus kostjatele kuuluvasse garaaži ning kostjad ei ole teinud hagejale nende kättesaamiseks takistusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et asjas kogutud tõenditega (tunnistajate L. Andrel, M. Tamme ja N. Nudelman ütlused) ei ole tõendatud hageja väide, et kostjad on keeldunud hagejale eelviidatud asjade väljaandmisest. Ainuüksi hageja enda vande all antud seletused ei ole piisavad selleks, et neist järeldada kostjate poolt nende esemete väljaandmisest keeldumise fakti. Kuna kostjate keeldumine kõnesolevate asjade väljaandmisest hagejale pole tõendatud, siis ei saa ka hageja väita talle kahju tekkimist seoses sellega, et pidi tegema nimetatud asjade asemele uute ostmiseks rahalisi kulutusi. 5. Tõendatud ei ole ka apellant-hageja väide, et kostjad on talle tekitanud mittevaralist kahju. Nagu eelpool on tuvastatud, puudub kostjatepoolne õigusvastane tegu ja süü hagejale väidetava varalise kahju tekitamisel ning hagejal eluruumi edasise tasuta kasutamise keelamisel, mistõttu ei ole täidetud
134 lg 1 ja 4 sätestatud eeldused kostjate suhtes mittevaralise kahju tekitamise eest vastutuse kohaldamiseks. 6. Kuna kostjate apellatsioonkaebus rahuldatakse ning selle tulemusena jäävad hageja nõuded tervikuna rahuldamata, siis tuleb TsMS § 60 lõigete 1, 8 ja 11 ning § 61 lg 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) kohaselt hagejalt välja mõista kostjate kasuks viimaste poolt maakohtus kantud õigusabikulu kokku 6000 krooni ning jätta hageja menetluskulud (sh õigusabikulud) mõlemas kohtuastmes tema enda kanda. Muutmata jääb maakohtu otsustus hagejalt riigilõivu 5 250 krooni riigituludesse väljamõistmises. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 9 Egon Konsand
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.