KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2008 Tartu Haldusasja number 3-06-1998 Haldusasi Mar

) § 7 lg 1 kohaselt saab kohtusse pöörduda vaid isik, kelle õigusi on rikutud. Varstu Vallavalitsuse 01.09.2006 korraldusega nr 123 „Maa ostueesõigusega erastamine“ ei ole rikutud M. Schultzi õigusi, sest erastatav maa ei asu endisel Matto Mäe Edde (Karjahansu) talu maal, mida kaebaja tagasi taotleb. Kaebajal puudub õiguspärane huvi Varstu Vallavalitsuse 01.09.2006 korralduse nr 123 vaidlustamiseks, kuna see ei riiva ega riku mingil moel tema õigusi.

1. Kolmandad isikud A. Nool ja R. Nool ei pidanud vajalikuks oma seisukohti vaidluses avaldada. HALDUSKOHTU LAHEND
2. Tartu Halduskohus rahuldas
3. novembri 2007 otsusega kaebuse ja tühistas Varstu Vallavalitsuse 01.09.2006 korralduse nr 123 ning tegi Varstu Vallavalitsusele ettekirjutuse uue otsuse tegemiseks. Otsuse kohaselt on vastustaja hinnanud ebaõigesti tõendeid, mis on viinud õigusvastase haldusakti andmiseni, mille tõttu rikub vaidlusalune haldusakt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja piirab tema vabadusi. Asjas kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et 1998 kuni 2006 ei olnud poolte vahel vaidlust selles, et Varstu Vallavalitsuse 01.09.2006 korralduse alusel A. Noolele ja R. Noolele ostueesõigusega erastamisele minev maa asub omandireformi objektiks oleval maal, mille tagastamist taotleb kaebuse esitaja. Asja kohtuliku arutamise käigus selgus asjas kogutud tõendite kohaselt esmakordselt vastustaja seisukoht, et A. Noolele ja R. Noolele ostueesõigusega erastatav maa asub endisel Taga Karjahansu nr 5 talu maal, mille suhtes on maade tagastamiseks õigustatud subjekt Heldor Venele antud Varstu Vallavalitsuse poolt 27.02.1998 korraldus nr 40 4 ja õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks H. Venele Varstu Vallavalitsuse 04.09.1998 korraldus nr
4. Vastustaja põhjendab seisukoha muutumist kaardimaterjalide puudulikkusega ja kaebuse esitaja poolt esitatud endise talu kaardi ja maareformi läbiviimisel kasutatud kaartide võrdlemisega. Asjas kogutud tõenditele tuginedes ei saa teha järeldust, et ostueesõigusega erastatav maa ei asuks kaebuse esitaja poolt tagasi taotletava endise talumaa I maatükil. Kohus nõustus vastustajaga selles, et käesolevas asjas on kaardimaterjal äärmiselt puudulik, kuid vaatamata sellele ei saa usaldusväärseks ja põhjendatuks lugeda vastustaja seisukohtade muutumist. Varstu Vallavalitsuse 27.02.1998 korralduse nr 40 ja 04.09.1998 korralduse nr 139 andmisel on vastustaja poolt aluseks võetud MaaRS § 6 lg 2 p 1, mis reguleerib olukorda, kus isik ise loobub maa tagasi taotlemisest kompensatsiooni kasuks, mitte aga MaaRS § 6 lg 2 p 3, mis reguleerib maa tagastamise võimatust seal asuvate teisele isikule kuuluvate hoonete tõttu. Kohus on välja nõudnud H. Venele Taga Karjahansu katastriüksuse moodustamise toimiku materjalid, mis ei kinnita vastustaja seisukohta, et A. Noolele ja R. Noolele kuuluv majavaldus asuks Taga Karjahansu talu maadel. Nimelt on kõigi Taga-Karjahansu nr 5 talu maadel paiknevate hoonete omanike ja maa tagastamist taotleva subjekti H. Vene vahel sõlmitud kokkulepe, et talu maadest ei tagastata subjektile kõikide sellel maal asuvate kruntide maad, mis on looduses tähistatud ajutiste piirimärkidega H. Vene ja hoonete omaniku juuresolekul. Kokkuleppe kohaselt kuulub väljaspool kokkulepet jäävate kruntide maa subjektile tagastamisele. Kokkulepet ei ole sõlmitud A. Noolega, kes oli toimiku koostamise ajal 1998 vaieldamatult majavalduse omanikuks ja kes oli vastustajale esitanud ka maa ostueesõigusega erastamise avalduse. Seega on ümber lükatud vastustaja väide, et Noolte elamu asub H. Venele tagastamata jäänud maal. Vastustaja seisukohta ei kinnitanud ka selles toimikus olevad kaardid ega abrissid, mis ei sisalda mingeid viiteid Noolte hoonetele. Samuti puuduvad kaardimaterjalist tulenevad viited asjaolule, et Noolte hoonete aluse maa ja H. Venele tagastava maa vahele jääv maa saaks kuuluda H. Venele tagastamisele. Vastustaja tõlgenduse kohaselt asus kaebuse esitajale tagastamisele kuuluv endine talu maa Noolte hoonest eemal idas ja ei asunud küla poolitavast teest põhja pool, vaid ulatus ka teisele poole teed kagusse (vt asendiplaan tl 54). Sellise järelduse tegemiseks puudub olemasolevate tõendite pinnalt alus. Kõik asjas kogutud kirjalikud tõendid tõendasid üheselt, et kaebuse esitaja vanematelt võõrandatud elamut, mis on praeguseks kaebuse esitajale tagastatud, kasutas perekond Rebane, kes oli Eesti ajal talus rentnikuks ja Nõukogude ajal hilisema Varstu sovhoosi üürnikuks. Lya Aerole, kellelt A. Nool ja R. Nool pärisid hooned, on 1977 eraldatud õueaiamaa. Õueaiamaa eraldamise skeemiga on üheselt tõendatud, et Marie Rebase õueaiamaa piirnes vahetult Noolte hoonetega. Seega on ümber lükatud vastustaja seisukoht kaebuse esitaja maa asumisest Noolte õueaiamaast eemal, taoliselt, et maad oleks piirnenud ainult ühest punktist Noolte maa kaguosas. Vaidlusalune korraldus ei vasta MaaRS §-ile 9 lg 1, kuna kaebuse esitajale ja A. Noolele ja R. Noolele ei ole antud tähtaega selles sättes sätestatud kokkulepete sõlmimiseks, mille tõttu ei ole korraldus kooskõlas kehtiva õigusega ja ei vasta HMS §-is 54 sätestatule ning kuulub tühistamisele kui kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuv haldusakt.

§-is 92 lg 1 sätestatu kohaselt peab kaebuse esitaja kohtukulud kandma vastustaja. Kaebuse esitaja kohtukulu nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on kaebuse esitaja kandnud kohtukulu summas 44 877.76 krooni.

§-is 93 lg 5 sätestatud volitusnormi alusel luges kohus asjas vajalikuks ja põhjendatud kohtukuluks 20 000 krooni. 5 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. M. Schultz esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
2. novembri 2007 otsuse tühistamist menetluskulude osas ja vaidlustatud osas uue otsuse tegemist, mille kohaselt mõista välja Varstu Vallavalitsuselt M. Schultzi kasuks menetluskulu summas 44 877.76 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole põhjendatud menetluskulude vähendamine poole võrra. Kohtul tuleb menetluskulude osas otsust tehes võtta arvesse kohtuasja keerukust, materjalide mahukust ja aega antud asjas. Vaidlustatud haldusasi on nõudnud suurel hulgal materjalide läbitöötamist, mahukat kaardiandmete analüüsi ning vastastikuste seoste leidmist. Asja tegi aga eriti keerukaks ja aeganõudvaks vastustaja kohtumenetluses esitatud uus argument, et endine maatükk olla paiknenud hoopis teises kohas ning sellekohase kaardimaterjali ja muu tõestusmaterjali puudumine. Mitmeid vajalikke dokumente ja plaane on tulnud kaebajal hankida Valgas ja Võrus asuvatest arhiividest; 2) kandis M. Schultz esitatud kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt kohtukulu summas 44 877.76 krooni, tunnihinnaga 1600 krooni, kokku 23,7 tundi. 10.10.2006 kaebuse koostamise eest Tartu Halduskohtule on esitatud arve 4 h eest summas 7 552 krooni. Kaebuse keerukust arvestades on see õigustatud tasuks kaebuse koostamise eest. 13.11.2006 vastustaja koostatud vastusega tutvumise, omapoolsete kirjalike seisukohtade koostamise ja lisade paljundamise eest on esitatud arve 2,7 h eest summas 5 229.76 krooni. Kaebuse esitaja leiab, et vastuse koostamine oli keerukas ja aeganõudev, mistõttu on esitatud arve põhjendatud. Ettevalmistusele ja esindusele kohtuistungitel Tartu Halduskohtus kulus aega 25.01.2007 istungiks 7 h, 17.04.2007 istungiks 5 h ja 03.10.2007 istungiks 5 h, kokku 17 tundi summas 32 096 krooni, mille sisse on arvestatud ka sõidukulud Tartusse edasi ja tagasi; 3) on esitatud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad M. Schultzi kasuks väljamõistmisele. M. Schultz palub arvestada asjaoluga, et tegemist on pensionäriga, kellel puuduvad peale pensioni muud täiendavad sissetulekud. Õigusabikulud on olnud suured ning kaebuse rahuldamise korral on kaebaja õigustatud arvestama kohtukulude hüvitamisega täies ulatuses.
3. Varstu Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. novembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on halduskohus põhjalikult analüüsinud kohtukuludega seonduvat ja on leidnud, et kaebuse esitaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud moodustavad 20 000 krooni. Varstu Vallavalitsus ei ole nõus kinni maksma põhjendamatuid ja mittevajalikke kulutusi; 2) kaebuse koostamiseks 4 tunni arvestamisel tuleb eeldada, et kaebuse esitaja esindaja tutvus põhjalikult kõigi kaebuse esitamise aluseks olevate dokumentidega. Vastustaja vastusega tutvumise, omapoolsete kirjalike seisukohtade koostamise ja lisade paljundamise eest on esitatud arve 2,7 h eest, seejuures jääb arusaamatuks, mida tähendab 0,7 tundi, kuna 60 minutit ei jagu 7-ga; 3) jääb arusaamatuks, milleks oli esindajal vaja kulutada esimese istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 7 tundi. Veel imelikum on asjaolu, et ka 17.04.2007 ja 03.10.2007 istungiteks on kummalgi juhul arvestatud 5 tundi. Istungid kestsid vaheaegadega vastavalt 17.
5. 3 h 10 min ja 03.
6. 1 h 30 min. Nähtavasti on kaebuse esitaja esindaja arvestanud protsessi aja sisse ka Tartusse ja tagasi sõidu aja, mille eest vastustaja ei ole mingil juhul nõus maksma. Seega ei saa kuidagi nõustuda väitega, et kaebuse ettevalmistamisel ja kaebuse vastusega tutvumisel 6 selgeks tehtud asjaolud nõuavad iga istungi eel rohkem aega, kui kaebuse koostamiseks ja vastustaja vastusega tutvumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus muudab Varstu vallalt M. Schultzi kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust ning loeb väljamõistetuks 29 641.60 krooni.

§ 34

lg 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna apellatsioonkaebuses on vaidlustatud ainult väljamõistetud menetluskulude suurust, siis ringkonnakohus kontrollib nimetatud osas halduskohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. 8. Vastavalt

§-ile 93 lg 1 menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitama jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Lähtudes

§-ist 93 lg 1 jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi poolt esitatud taotluse välja mõista õigusabikuluna ka 6608 krooni, mis seisnes advokaadi poolt 02.05.2007 taotluse esitamises dokumendi ekspertiisiks Tartu Halduskohtule, sest tegemist on menetluskuluga, mille kohta ei ole esitatud esimese astme kohtule enne kohtuvaidlusi kuludokumenti (tl 328 – 335). 9. Vastavalt

§-ile 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Seega oli halduskohtul õigus

§ 93

lg 5 alusel välja mõista menetluskulud taotletust väiksemas ulatuses, kuid samas ei ole halduskohus oma otsuses põhjendanud, miks ta luges vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 20 000 krooni taotletud 44 877.76 asemel.

1. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtus olid kaebaja poolt kantud menetluskuludest vajalikud ja põhjendatud kaebuse koostamine halduskohtule 6400 krooni (4 tundi) ning vastusele vastuse koostamine 4320 krooni (2,7 tundi).
2. Vajalikuks ja põhjendatuks ei saa lugeda menetluskulusid seoses halduskohtu istungitest osavõtuga sellises ulatuses, nagu on märkinud kaebaja. Halduskohtu
3. jaanuari 2007 istung (tl 143 – 149) kestis 2 tundi. Kohtukulude nimekirja järgi on taotletav õigusabikulu 25.01.2007 istungi ettevalmistamise ja esinduse eest 11 200 krooni (7 tundi x 1600). Arvestades seda, et esindaja koostas kaebuse halduskohtule ning ka vastuse vallavalitsuse vastusele, siis eeldatavasti ei olnud vajalik aeg istungi ettevalmistamiseks 5 tundi, vaid 1 tund. Seetõttu on vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 25.01.2007 istungi eest 4800 krooni (3 tundi x 1600 krooni = 4800 krooni). Halduskohtu
4. aprilli 2007 istung (tl 227 – 233) kestis 3 tundi 10 minutit. Arvestades seda, et tegemist oli juba teise istungiga, siis kulus asja ettevalmistamiseks 50 minutit. Vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 17.04.2007 istungi eest saab lugeda 6400 krooni (4 tundi x 1600 krooni = 6400 krooni). Halduskohtu
5. oktoobri 2007 istung (tl 337 – 342) kestis1 tund ja 30 minutit. Kuna tegemist oli juba kolmanda istungiga, siis ettevalmistamiseks piisas 30 minutist. Vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 03.10.2007 istungi eest on seega 3200 krooni (2 tundi x 1600 krooni = 3200 krooni). Arvestades kõike eeltoodut, on apellandi poolt halduskohtus kantud vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 25 120 krooni (6400 + 4320 + 4800 + 6400 + 3200), lisades sellele summale 7 käibemaks 18% (s. o 4521.60 krooni), on lõplikuks summaks, mis tuleb vastustajalt välja mõista apellandi kasuks, 29 641.60 krooni.
6. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb vastavalt

§-ile 92 lg 2 apellandi taotlus menetluskulude (riigilõiv ja õigusabikulu) 2926.40 krooni väljamõistmiseks rahuldada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Apellatsioonkaebuses taotleti täiendavalt õigusabikulu 24 877.76 väljamõistmist, ringkonnakohus mõistab täiendavalt välja 9641.60 krooni, s. o apellatsioonkaebuse rahuldamise protsent on 38,8 ning sellest tulenevalt tuleb HMS § 92 lg 1 alusel vastustajalt välja mõista apellandi kasuks apellatsiooniastmes kantud menetluskulu 1135.40 krooni. Agu Timmi Maili Lokk 8 Viivi Tomson