Obsah (8)

§ 114§ 84§ 135§ 160§ 130§ 133§ 108§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-708 Haldusasi R.K.

§-idele 84 p 1, 2, 3 ja 85 lg 1 p

1. Käskkirja kohaselt jättis R.K. ajavahemiku 01.09.2006 kuni 09.03.2007 sularaha arved ja orderid vallavanemale ning 2007 jaanuari raamatupidamise aruande vallavalitsusele kinnitamiseks esitamata, rikkudes sellega RPS § 11, Lüganuse valla raamatupidamise sise-eeskirja punkte 3, 4.2, 7 ja oma ametijuhendi punkte 3.6, 3.10, 3.
2. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja teenistusest vabastamine põhjendatud, sest teda pole varem distsiplinaarkorras karistatud, esitatud süüdistused on paljasõnalised ja tõendamata ning lisaks on oluliselt rikutud menetlusnorme.
3. Lüganuse Vallavalitsus nõustus kirjalikus vastuses, et käskkiri on õigusvastane, teatas selle tagasiulatuvast kehtetuks tunnistamisest ning palus kaebuse menetlemine HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Vastusele oli lisatud Lüganuse vallavanema Anne Liinaku 20.04.2007 käskkiri nr 21-1.1/8, mille kohaselt on vaidlustatud käskkiri alates 13.03.2007 kehtetuks tunnistatud, kaebaja vallavalitsuse pearaamatupidajana ametis olevaks loetud ja tehtud raamatupidamisele ülesandeks talle saamata jäänud töötasu välja arvestada ning üle kanda.
4. 25.04.2007 esitas kaebaja halduskohtule taotluse kaebuse osaliseks muutmiseks, märkides, et soovib vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamist, oma teenistusest vabastamise aluse muutmist, lugedes ta teenistusest vabastatuks

§ 114

lg 1 alusel omal soovil ning kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise väljamõistmist. Kaebaja väitel jäi teenistusest vabastamise aluse muutmise nõue esialgsest kaebusest välja ekslikult ning lisas, et pole algusest peale soovinud teenistusse ennistamist, vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamist vajab enda rehabiliteerimiseks ja võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamiseks. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus rahuldas
2. mai 2007 otsusega kaebuse ning tunnistas R.K. u distsiplinaarkaristuse korras Lüganuse Vallavalitsuse pearaamatupidaja ametikohalt vabastamise ebaseaduslikuks, luges R.K. u teenistusest vabastatuks omal soovil ning mõistis Lüganuse vallalt R.K. u kasuks välja tema kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse. Konkreetse rahasumma väljaarvutamine tegi kohus vallavalitsuse ülesandeks. Kohus mõistis Lüganuse vallalt R.K. u kasuks välja menetluskulud summas 11 361.80 krooni. Otsuse kohaselt on kaebaja kohta koostatud käskkirjas küll olemas viited käskkirja andmise õiguslikule alusele, kuid puudub piisav faktiliste asjaolude kirjeldus ning vähimalgi määral pole märgitud, kas üldse ja mida täpselt on vallavanem karistuse määramisel kaalunud. Faktiliste asjaoludena on käskkirjas kirjeldatud ainult

§ 84

p 1 tunnustele vastavat süütegu, mis lubab ametnikku sama seaduse §-is 118 lg 2 kehtestatu kohaselt vabastada ainult siis, kui tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Kaebajat ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud. Lisaks on osade dokumentide esitamise osas möödunud karistuse määramise 1-kuuline tähtaeg. Teiste süütegude osas ei selgu, kuidas ja millise konkreetse varalise kahju karistatu vallavalitsusele tekitas või millise kahju tekkimise ohu lõi, millise ja kuna sooritatud vääritu teo toime pani, kuna ja millistel asjaoludel need süüteod vallavanemale teatavaks said, kas ja kuidas on tuvastatud süü ning millistel põhjustel valiti just see karistusliik. Haldusakti, milline ei sisalda piisavaid faktilisi asjaolusid ega üldse mingeid kaalutlusi, pole kohtul võimalik kontrollida. Mittekontrollitav haldusakt on igal juhul õigusvastane ja rikub adressaadi õigusi. Kõigest sellest on praegu ametis 2 olev vallavanem ilmselt aru saanud, sest 20.04.2007 välja antud käskkirjas nr 21-1.1/8 on ta leidnud, et ametist vabastamist kaasa toov süütegu puudub ja karistuse tühistanud. HKMS § 24 lg 1 p 4 lubab kaebuse menetluse kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamise korral küll lõpetada, kuid ainult juhul, kui kaebuse esitaja huvi selle läbivaatamiseks ei ole põhjendatud. Kaebaja menetluse lõpetamisega ei nõustunud ja põhjendas seda nii enda rehabiliteerimise kui ka võimaliku kahju hüvitamise nõudega. Mõlemad põhjendused on igati arvestatavad tuvastamisnõude rahuldamise alused, sest vaieldamatult rikub ilma põhjuseta määratud distsiplinaarkaristus ametniku mainet ja võib teatud asjaoludel kaasa tuua ka kahju tekkimise. Kaebaja ametist vabastamise fakti ja põhjuste ajakirjanduse vahendusel avalikkusele teatavaks tegemise ja vallavanema 20.04.2007 käskkirjas üksikasjalike põhjenduste puudumise tõttu on rehabiliteerimise soovil olemas ka reaalne alus.

§ 135

lg 1, 2 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnik õigustatud nõudma vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja teenistusest vabastamise aluse muutmist, samuti on tal õigus loobuda ennistamisest ja nõuda hüvituseks oma kuue kuu ametipalka. Antud juhul on Lüganuse vallavanem küll lugenud kaebaja ametis olevaks, kuid teinud seda ilma temalt kindlat nõusolekut saamata ja teadmisega, et halduskohtu menetluses on kaebus, kus selle esitaja on väljendanud teenistusse ennistamisest loobumise soovi. Teenistusse ennistamisest loobumise võimaluse on seaduseandja ette näinud selleks, et ebaseaduslikult vallandatud ametnik ei peaks naasma ametiasutusse, kus teda on ebaõigesti koheldud, vastav hüvitis aga kannab talle tekitatud kahjude ja ebamugavuste korvamise eesmärki ning on täiel määral rakendatav ka käesoleva juhtumi lahendamisel. Eeltoodust tulenevalt on R.K. u täiendatud nõuded põhjendatud ja kuuluvad HKMS § 26 lg 1 p 3 ja

§ 160lg 4 alusel rahuldamisele.

Kuna kaebaja ei soovi enam Lüganuse Vallavalitsuses teenistusse asuda, tuleb tema teenistusest vabastamine õigusvastaseks tunnistada, lugeda ta omal soovil vabastatuks ja mõista hüvitisena välja kuue kuu ametipalk. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Lüganuse Vallavalitsus taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu
2. mai 2007 otsuse tühistamist ning asjas menetluse lõpetamist, kuna vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on vallavalitsus, saades halduskohtust R.K. u kaebuse, kogu aeg olnud seisukohal, et I. Saluvee antud käskkiri on õigusvastane ning uus vallavanem A. Liinak on andnud 20.04.2007 välja käskkirja nr 21-1.1/8, millega tunnistati tagasiulatuvalt, s. o alates 13.03.2007, kehtetuks vallavanema I. Saluvee vaidlusalune käskkiri ja loeti R.K. ametis olevaks vallavalitsuse pearaamatupidajana. Seega HMS §-de 64 lg 2; 65 lg 1 ja 70 lg 1 sätteist lähtuvalt anti 20.04.2007 välja uus haldusakt, mis esitati nii kohtule kui R.K. ule; 2) on kohus ekslikult leidnud, et R.K. u põhjendused tema põhjendatud huvi suhtes on arvestatavad ning tema ametist vabastamise fakti ja põhjuste ajakirjanduse vahendusel avalikkusele teatavaks tegemise ning vallavanema 20.04.2007 käskkirjas üksikasjalike põhjenduste puudumise tõttu on rehabiliteerimise soovil ka reaalne alus. Ajakirjanduses avaldatud andmed ei oma praegusel juhul tähtsust. R.K. ei ole esitanud kohtule nõuet ajakirjanduses avaldatud andmete ümberlükkamiseks, samas, kuna algatatud on kriminaalasi KarS § 201 lg 2 p 3 järgi, lahendatakse selle käigus ka R.K. u süü küsimus. R.K. saab taotleda enda rehabiliteerimist alles pärast kriminaalasjas tehtud otsuse jõustumist. Kuna vallavanema 20.04.2007 käskkiri ei kuulu ajakirjanduses avaldamisele, puudus vajadus seal üksikasjalikult põhjendada distsiplinaarkaristuse kehtetuks tunnistamise põhjuseid; 3 3) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, mille kohaselt R.K. on algusest peale oma kaebuses väljendanud teenistusse ennistamisest loobumise soovi, kuid sellest hoolimata on vallavanem lugenud ta ametis olevaks. R.K. on seisukohta, et ta teenistusse ennistamist ei soovi, avaldanud alles täiendavas kaebuses pärast vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamist. Kui ametnikule, kes R.K. ut ebaõiglaselt kohtles, avaldati umbusaldust ja vallavanemaks on kinnitatud isik, kes ei jaganud eelmise vallavanema arvamust ning käskkiri, millega distsiplinaarkaristus määrati, on kehtetuks tunnistatud, puuduvad kohtu poolt leitud alused; 4) kuna kohtuistungi toimumise ajaks oli vaidlustatav käskkiri vallavanema 20.04.2007 käskkirjaga tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud, siis ei olnud kohtul enam võimalik tunnistada kehtetut käskkirja ebaseaduslikuks. Viimase käskkirja kohaselt kuuluks Lüganuse Vallavalitsusel R.K. ule väljamaksmisele ka töötasu alates 13.03.2007 ning lisaks kohtuotsusega väljamõistetud kuue kuu ametipalk.
3. R.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. mai 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellandi väide, et vastustaja esitas alles pärast uue haldusakti teatavaks saamist kohtule taotluse kaebuse osaliseks muutmiseks ning soovis vaidlustatud käskkirja tühistamise asemel selle õigusvastasuse tuvastamist, iseenesest küll õige, kuid nimetatud taotluse esitamises ei ole midagi seadusevastast. Vastustaja ei kasutanud oma protsessiõigusi pahauskselt, ei venitanud menetlust ega viinud taotluse esitamisega kohut eksiteele. HKMS § 19 lg 8 sätestab, et kaebuses või protestis esitatud taotlust võib kaebuse või protesti esitaja muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja möödumiseni, kui ülejäänud menetlusosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks. Vastustaja esitas kohtule kirjaliku taotluse esialgses kaebuses esitatud taotluste osaliseks muutmiseks 24.04.2007, kohtuistung toimus 10.05.
5. Apellant taotluse muutmisele vastu ei vaielnud; 2) ei saa nõustuda väitega, et 20.04.2007 välja antud uus haldusakt vastab HMS §-ide 64 lg 2; 65 lg 1 ja 70 lg 1 nõudeile. Apellant ei ole vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigust teostanud. Vastasel juhul oleks ta pidanud arvestama ka vastustaja soovi mitte teenistusse asuda ning maksma vastustajale välja kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise; 3) on ekslik väide, et vastustaja väljendas seisukohta, et ta teenistusse ennistamist ei soovi, alles täiendavas kaebuses pärast vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamist. Nii esialgse kaebuse sisust kui taotlustest tuleneb, et vastustaja ei soovinud teenistusse ennistamist, vaid kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise väljamõistmist.

§-ist 135 lg 1, 2 tulenevalt on kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise seadusandja ette näinud ainult juhuks, kui ametnik loobub ennistamisest. HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses või protestis esitatud taotluse ulatuses ning seejuures ei ole kohus seotud kaebuse või protesti sõnastusega. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoha kohaselt määruses nr 3-3-1-66-00 lõpetab halduskohus menetluse, kui toiming, mille kohustamist kaebuses taotletakse, on sooritatud, välja arvatud juhul, kui kaebuse või protesti esitaja taotleb asja läbivaatamist. Menetluse lõpetamise küsimuse otsustamiseks peab halduskohus kindlaks tegema, milles seisneb kaebaja tegelik tahe ning protsessuaalselt korrektses vormis välja selgitama tema seisukoha menetluse lõpetamise osas. Sama seisukohta väljendab Riigikohtu halduskolleegium ka määruses nr 3-3-1-36-

1. Kuna vastustaja oli esitanud kohtule haldusakti õigusvastasuse tuvastamise taotluse ja seega väljendanud soovi asja edasiseks läbivaatamiseks, siis jättis kohus õigustatult menetluse lõpetamata, vaatamata sellele, et vaidlustatud haldusakt oli kohtuistungi toimumise ajaks kehtetuks tunnistatud; 4 4) on kohus õigesti tuvastanud vastustaja põhjendatud huvi olemasolu asja läbivaatamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-11-02 märkinud, et põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid. Vastustaja selgitas, et kuna tema teenistusest vabastamisega seoses on endine vallavanem ajalehes Põhjarannik avaldanud mitmeid vastustaja au ja väärikust teotavaid ning tema mainet kompromiteerivaid artikleid, siis on põhjendatud huviks nii tema rehabiliteerimise kui ka tulevikus võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise soov. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et ajakirjanduses avaldatud andmed ei oma praegusel juhul tähtsust. 20.04.2007 käskkirjas on vallavanem märkinud, et vastustaja teenistusest vabastamiseks puudus süütegu. Samuti on vallavanem kohtuistungil korduvalt väitnud, et vastustajale süüks pandavaid tegusid ei esinenud. Seega on ajakirjanduses kajastatud andmed ebaõiged ja vastustajal on õigus taotleda enda rehabiliteerimise eesmärgil teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Kuigi vastustaja ei ole esitanud kohtule nõuet ajakirjanduses avaldatud andmete ümberlükkamiseks, võib ta seda teha ka tulevikus, järgides seadusega kehtestatud tähtaegu; 5) peab HMS § 56 lg 1 kohaselt mistahes kirjalik haldusakt olema põhjendatud ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad põhjenduses olema näidatud nii haldusakti andmise faktiline kui õiguslik alus. Kuna õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse kohaselt, siis tuleb haldusakti põhjenduses märkida ka kaalutlused, millest haldusorgan on lähtunud. 20.04.2007 välja antud haldusakt neile nõudeile ei vasta. Vastustaja põhjendatud huvist ning HKMS § 24 lg 1 p 4 lähtuvalt oli kohtul õigus tunnistada tema vallavalitsuse pearaamatupidaja ametikohalt vabastamine ebaseaduslikuks, vaatamata sellele, et vallavalitsus oli ise juba oma ebaseadusliku käskkirja kehtetuks tunnistanud. Kuigi apellant taotleb kohtuotsuse tervikuna tühistamist, on apellant tegelikkuses kohtuotsuse osaliselt täitmiseks võtnud. Seda kinnitab ka tema poolt vastustajale 03.07.2007 väljastatud tööraamat, millest nähtub, et vastustaja vabastati teenistusest 13.03.
2. EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
3. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
4. oktoobri 2007 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega tunnistas vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks ning jättis R.K. u kaebuse muus osas rahuldamata.
5. Riigikohus
6. veebruari 2008 otsusega nr 3-3-1-94-07 tühistas Tartu Ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hüvituse väljamõistmise ja teenistusest vabastamise aluse muutmise nõue ning saadeti asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Otsuse kohaselt on ebaõiged ringkonnakohtu seisukohad hüvituse väljamõistmise ja teenistusest vabastamise aluse muutmise nõude osas. Lüganuse vallavanema 20.04.2007 käskkiri nr 21-1.1/8 on tõepoolest kehtiv haldusakt ja see on antud eelmise ebaseadusliku käskkirja tagajärgede kõrvaldamiseks. Seejuures tuleb märkida, et Kuusalu Vallavalitsus hakkas ebaseadusliku käskkirja tagajärgi kõrvaldama pärast R.K. u teenistussuhte lõppemist (s. o teenistusvälise isiku suhtes), selgitamata välja, kas teenistusväline isik nõustub teenistussuhte taastamisega. Selliselt antud käskkirja alusel tekkis R.K. ul küll õigus teenistusse naasta, kuid see käskkiri ei saanud talle kui teenistusvälisele isikule tekitada kohustust naasta teenistussuhtesse. Selline kohustus oleks vastuolus nii põhiseaduse §-iga 29 lg 2 kui ka avaliku teenistuse seaduse üldise loogikaga. Avalikus teenistuses on üldjuhul ka üleviimiseks teisele ametikohale vajalik ametniku nõusolek (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-75-05). Seda, et isiku teenistussuhe ei saa õiguspäraselt jätkuda tema tahte vastaselt, kinnitab ka näiteks

§ 130

lg 3, mis sätestab põhimõtte, et ette teatatud vabastamisest saab asutus loobuda ainult ametniku kirjaliku nõusoleku korral.

§-ist 135 lg 1 ja 2 tuleneb, et ebaseaduslikult 5 vabastatud ametnikul endal on õigus otsustada selle üle, kas ta nõuab teenistusse ennistamist koos teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu maksmisega või ennistamisest loobumise korral kuue kuu ametipalga suurust hüvitust. Seega ei saa nõuda, et teenistusest vabastatud isik vaidlustaks tema tahte vastaselt antud teenistusse ennistamise käskkirja selleks, et nõuda teenistussuhte õigusvastase lõpetamise juhul vabastamise aluse muutmist ja

§-is 135 lg 2 sätestatud hüvitise maksmist. Teenistusest vabastamise aluse muutmise ja

§-is 135 lg 2 sätestatud hüvituse väljamaksmise nõude rahuldamine ei sõltu käesoleval juhul sellest, kas R.K. on Lüganuse vallavanema 20.04.2007 käskkirja nr 21-1.1/8 vaidlustanud, vaid oluline on, kas ta on sellest käskkirjast tulenevaid õigusi ka tegelikult kasutanud. Haldusasja materjalidest ei selgu üheselt, kas R.K. u teenistussuhe Lüganuse vallavanema 20.04.2007 käskkirja alusel ka tegelikult jätkus ega ka see, kas ja millal on teenistussuhe lõppenud. Seetõttu ei ole võimalik võtta seisukohta teenistusest vabastamise aluse muutmise ning hüvituse nõude rahuldamise osas. Asja lahendamisel võib tähtsust omada ka asjaolu, kas R.K. ule maksti 20.04.2007 käskkirjaga nr 21-1.1/8 ette nähtud töötasu välja. Kui kohus leiab, et õigus kuue kuu palga suurusele hüvitusele on olemas, tuleb hüvituse summa arvutamisel ja väljamaksmisel arvestada ka töötasu saamist ja alusetu rikastumise vältimiseks teha vastav tasaarvestus. MENETLUSOSALISTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD

1. R.K. märgib, et Lüganuse vallavanema Indrek Saluvee 12.03.2007 käskkirja nr 2 alusel vabastati R.K. teenistusest alates 13.03.
2. Nimetatud päevast alates R.K. enam Lüganuse Vallavalitsuses teenistuses ei olnud ja ta ei asunud teenistusse ka pärast Lüganuse vallavanema Anne Liinaku poolt 20.04.2007 käskkirja nr 21-1.1/8, millega tunnistati kehtetuks eelmise vallavanema 12.03.2007 käskkiri ja millega R.K. ennistati tagasiulatuvalt alates 13.03.2007 teenistusse pearaamatupidajana, andmist. Asjaolu, et R.K. pärast 20.04.2007 käskkirja andmist Lüganuse Vallavalitsusse teenistusse ei asunud, kinnitab ka tööraamatu väljavõte. Kuigi R.K. alates 13.03.2007 enam vallavalitsuses ei töötanud, nähtub tööraamatu kandest nr 6 tema vabastamise kuupäevana millegipärast 31.03.2007 (selgelt on näha, et enne on kirjutatud lahtrisse „päev“ 13). Kande alusena on märgitud vallavanema 12.03.2007 käskkiri nr 2 ja siis veel 30.03.2007 nr 21-1.1/
3. 12.03.2007 - 30.03.2007 oli R.K. küll ajutiselt töövõimetu, kuid see asjaolu ei saanud olla takistuseks tema teenistusest vabastamisel 13.03.2007, sest

§ 133ei sea piiranguid ametniku süüteo tõttu vabastamiseks tema töövõimetuse ajal.

01.06.2007 laekus R.K. u arveldusarvele Hansapangas Lüganuse Vallavalitsuselt 7141.50 krooni selgitusega „palk panka“. Ilmselt on tegemist R.K. ule Lüganuse vallavanema 20.04.2007 käskkirja nr 21-1-1/8 alusel arvestatud ja talle üle kantud nn saamata töötasuga. 10. Lüganuse Vallavalitsus on seisukohal, et K. tunnistas kogu töövõimetuslehel viibinud perioodi vältel 12.03.2007 - 30.03.2007 ja 24.04.2007 - 28.05.2007 teenistussuhte jätkumist Lüganuse Vallavalitsuses. Teenistussuhe lõppes 29.05.2007, mis oli viimase töövõimetuslehe kohaselt tööle asumise päevaks, kuid R.K. sel päeval tööle ei asunud ning rohkem töövõimetuslehti ei esitanud. Kuni nimetatud kuupäevani on talle nii töötasu kui töövõimetuse hüvitis välja makstud ning ebaõiglane oleks, kui ka töövõimetuslehel viibimise aja eest peaks Lüganuse Vallavalitsus hüvitist maksma. R.K. nõustus teenistussuhte jätkumisega, kuid haigusest tulenevalt ei saanud ta oma tööülesandeid täita. Lüganuse vallavanema I. Saluvee poolt anti 12.03.2007 välja käskkiri nr 2, milles ta määras pearaamatupidaja R.K. ule

§ 84

p 1, 2, 3 järgi toime pandud teo eest karistuseks teenistusest 6 vabastamise alates 13.03.

1. Samast kuupäevast jäi R.K. haiguslehele ja oli töölt vabastatud 12.03.2007 - 30.03.
2. Töövõimetuslehe lõppemisel esitas R.K. selle tööandjale, kelle poolt edastati töövõimetusleht 03.04.2007 Eesti Haigekassale. 04.04.2007 kuupäevaga on R.K. ule välja makstud puhkusekompensatsioon 9 kalendripäeva eest kokku summas 2407.65 krooni. Pärast haiguslehe lõppemist R.K. tööle ei ilmunud. Lüganuse vallavanema A. Liinaku 20.04.2007 käskkirja nr 21-1.1/8 kohaselt tunnistati tagasiulatuvalt, s.o alates 13.03.2007 kehtetuks vallavanema I. Saluvee 12.03.2007 käskkiri ning seoses sellega loeti R.K. ametis olevaks Lüganuse vallavalitsuse pearaamatupidajana. Nimetatud käskkiri tehti R.K. ule allkirja vastu teatavaks 23.04.
3. Käskkirja teatavaks tegemisel ei avaldanud R.K. , et ta sellega ei nõustu. Järgmisest päevast, s.o 24.04.2007, jäi R.K. uuesti haiguslehele ning oli töölt vabastatud perioodil 24.04.2007 - 28.05.
4. Haiguslehed esitas Lüganuse Vallavalitsus Eesti Haigekassale väljamaksmiseks 31.05.
5. Seega, kuigi R.K. ajavahemikul 01.04.2007 - 23.04.2007 tööülesandeid ei täitnud ega viibinud sel perioodil ka haiguslehel, tunnistas ta pärast vallavanema käskkirjaga tutvumist 23.04.2007 teenistussuhte jätkumist, kuna jäi juba järgmisest päevast alates uuesti töövõimetuslehele. R.K. u töövõimetuslehtede lõppemise ajaks oli toimunud ka Tartu Halduskohtu istung, mille 17.05.2007 otsuse kohaselt tunnistati R.K. u teenistusest vabastamine ebaseaduslikuks, loeti ta teenistusest vabastatuks omal soovil ja mõisteti välja kuue kuu ametipalga suurune hüvitis. Seetõttu R.K. ka teenistusest vabastati. Vallavanema 20.04.2007 käskkirja nr 21-1.1/8 alusel maksti 01.06.2007 R.K. ule välja töötasu alates 13.03.2007 eest. Kuna R.K. viibis 12.03.2007 30.03.2007 haiguslehel, siis arvestati töötasu perioodi 01.04.2007 - 23.04.2007 eest ning väljamaksmisele kuulus summa 7141.50 krooni, mis kanti R.K. u arveldusarvele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Halduskohtu
7. mai 2007 otsust tuleb täiendada, lugedes R.K. teenistusest vabastatuks omal soovil alates 13.03.2007 ning välja mõistes R.K. u kasuks kuue kuu ametipalga suurune hüvitus, millest on maha arvatud väljamakstud töötasu 7141.50 krooni.
8. Riigikohtu halduskolleegiumi
9. veebruari 2008 otsusega nr 3-3-1-94-07 tühistati Tartu Ringkonnakohtu
10. oktoobri 2007 otsus osas, millega jäeti rahuldamata hüvituse väljamõistmise ja teenistusest vabastamise aluse muutmise nõue ning saadeti asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Lähtudes eeltoodust, vaatab ringkonnakohus uuesti läbi vaid hüvituse väljamõistmise ja teenistusest vabastamise aluse muutmise nõuet. Vastavalt HKMS §-ile 74 on Riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
11. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et Lüganuse vallavanema
12. märtsi 2007 käskkiri nr 2 on õigusvastane ning lähtudes sellest on halduskohus õigesti tunnistanud viidatud käskkirja õigusvastaseks. Lüganuse vallavanema 12.03.2007 käskkirja nr 2 kohaselt vabastati pearaamatupidaja R.K. ametist alates
13. märts 2007 (tl 7-8). Seega on teenistussuhe lõpetatud alates
14. märtsist 2007 ning asjas olevatest tõenditest ei nähtu, et see oleks hiljem jätkunud. 7 Vastavalt

§-ile 133 lg 1 ei või ametnikku koondamise, ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise või vanuse tõttu või atesteerimistulemuste põhjal teenistusest vabastada ajal, mil teenistussuhe on peatunud mõnel käesoleva seaduse paragrahv 108 punktides 2-10 sätestatud alusel. (Põhiseadusega vastuolus olev ja kehtetu osas, milles see puudutab teenistusest vabastamise aja piiranguid vanuse tõttu teenistusest vabastamise korral - Riigikohtu PSK otsus 01.10.2007 Nr.14 jõust.01.10.2007).

§ 108p 3 kohaselt teenistussuhe peatub ajutise töövõimetuse ajaks.

Iseenesest õige on apellandi väide, et R.K. viibis töövõimetuslehel alates 12. märtsist 2007, kuid see asjaolu ei olnud

§ 133

lg 1 kohaselt takistuseks teenistussuhte lõpetamisele 13.03.2007

§ 118aluseks.

1. R.K. u väitel pärast Lüganuse vallavanema 12.03.2007 käskkirja nr 2 kohaselt teenistussuhte lõpetamist alates
2. märts 2007 teenistussuhe ei jätkunud ning ta ei asunud uuesti teenistusse Lüganuse vallavanema 20.04.2007 käskkirja alusel. Lüganuse Vallavalitsuse vastuväite kohaselt kuigi R.K. ajavahemikul 01.04.2007 – 23.04.2007 tööülesandeid ei täitnud ega viibinud sel perioodil haiguslehel, tunnistas ta pärast vallavanema käskkirjaga tutvumist 23.04.2007 teenistussuhte jätkumist, kuna jäi juba järgmisest päevast alates uuesti töövõimetuslehele. Ravikindlustuse seaduse § 6 lg 3 alusel käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest. Kuna R.K. u teenistussuhe lõpetati 13.03.2007, siis 24.04.2007 kehtis tal veel Ravikindlustuse seaduse § 6 lg 3 kohaselt kindlustuskaitse ning ta oli õigustatud esitama töövõimetuslehte. Samuti oli ta õigustatud esitama töövõimetuslehte ajavahemiku 12.03.2007 – 30.03.2007 eest ning see asjaolu ei näita tema soovi teenistussuhte jätkamiseks. Seega ei näita R.K. u töövõimetuslehel viibimine ja nende esitamine Lüganuse Vallavalitsusele seda, et ta soovis teenistussuhte jätkamist.
3. Lähtudes eeltoodust, ei ole tõendatud R.K. u teenistussuhte jätkumine pärast
4. märtsi 2007 ning seetõttu tuleb lugeda R.K. teenistusest vabastatuks omal soovil alates 13.03.
6. Vastavalt

§-ile 135 lg 1 on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga. Antud juhul on R.K. loobunud ennistamise nõudest ning seetõttu on halduskohus õigesti talle välja mõistnud hüvituse kuue kuu ametipalga ulatuses. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et R.K. ule maksti 20.04.2007 käskkirjaga nr 211.1/8 alusel välja töötasu 7141.50 krooni. Kuna hüvituse summa arvutamisel ja väljamaksmisel tuleb arvestada ka töötasu saamist ning alusetu rikastumise vältimiseks tuleb teha vastav tasaarvestus, siis ringkonnakohus täiendab selles osas halduskohtu otsust. 17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja on esitanud taotluse 6727 krooni (õigusabikulu apellatsiooniastmes 1062 krooni + õigusabikulu Riigikohtus 5664 krooni = 6726 krooni) väljamõistmiseks ja see summa kuulub väljamõistmisele apellandilt. 8 Maili Lokk Agu Timmi 9 Viivi Tomson