) § 25 lg 1 p-s 3 kirjeldatud huvide konflikti tunnused; ta teadis, kes enampakkumistel osalevad, kuid ei võtnud midagi ette, et võimalikku korruptsiooniohtlikku suhet vältida, käitudes süüliselt. 3. R. Liitmaa kaebuses paluti tühistada justiitsministri 24.10.2006 käskkiri nr 410-k. 1) Kaebajal puudus alus keelata OÜ-del Klen Vara ja Eametsa Vara enampakkumistel osalemist. Lisaks muudaks neil isikutel enampakkumisel osalemise keelamine või nende osalemise korral kohtutäituri taandamine täitemenetluse ebaotstarbekaks. Ametiisiku mõiste
-s ei ole üks-üheselt võrreldav kohtutäituri ameti mõistega, kuna ametiisikul on võimalik planeerida ette tehingu tegemist oluliselt pikema aja jooksul kui kohtutäituril. 2) Täitemenetluses toimuva enampakkumise tulemus sõltub enampakkumisel osalejate tahtest. Kuna kõnealustel enampakkumistel omandasid vara juriidilised isikud, ei saanud kaebaja korruptiivset tulu vaatamata sellele, et tema abikaasal oli osalus neis äriühingutes. Kaebajal ei tekkinud ka huvide konflikti olukorda, kuna tema ametitoimingud ei mõjutanud enampakkumistel osalenud isikute majanduslikke huve. Kaebaja lähtus otsuste tegemisel võlgnike ja sissenõudjate majanduslikest huvidest. Menetlusosaliste huve enampakkumistel ei kahjustatud, vara müüdi kõrgeima võimaliku hinnaga. Ühe enampakkumisele tulnud isiku enampakkumiselt eemaldamise tulemusel oleks realiseeritava vara hind võinud jääda madalamaks ja see olnuks kahjulik nii sissenõudjale kui võlgnikule. 3) 15.11.2005 kehtinud täitemenetluse seadustik (TMS) võimaldas läbi viia üksnes kirjaliku enampakkumise. Enampakkumisele laekunud kirjalike pakkumiste ümbrike avamise juures ei viibinud kõik pakkujad ja kohtutäituri otsus lubada ühel juures viibinud osalejal teha lisaks suuline pakkumine, kahjustanuks kohtutäituri usaldusväärsust, kuna pakkumiste teatavaks tegemise juures mitteviibinud pakkujatel puudus täiendava pakkumise tegemise võimalus. Enampakkumiste teated olid avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded ja huvitatud isikutel oli võimalus enampakkumistel osaleda. Korruptsiooniohtlikkuse välistab tehingute avalikkus. 4) Distsiplinaarkaristuse määramise otsus ei ole piisavalt motiveeritud, selles puudub selge ja üheselt mõistetav seisukoht distsiplinaarmenetluse aluseks olevate asjaolude osas. Määratud distsiplinaarkaristus on ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. 4. Justiitsminister vaidles kaebusele vastu, märkides, et kohtutäiturile ei heidetud ette mitte seda, et ta lubas enampakkumisel osaleda isikutel, kes sellel osaleda poleks tohtinud, vaid seda, et huvide konflikti tekkides oleks ta pidanud ennast taandama. 5. Tallinna Halduskohtu 13.02.2007 otsusega tühistati justiitsministri 24.10.2006 käskkiri nr 410-k ja Justiitsministeeriumilt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud 2 558 krooni. 1) Käskkirja seisukoha - kohtutäitur R. Liitmaa tegevus tekitas huvide konflikti
mõttes toetuseks esitatud põhjendused on ebapiisavad ega ole veenvad.
lg 1 kohaselt on huvide konfliktiga tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või juriidiliste isikute majandushuve, kui juriidiliseks isikuks on muuhulgas osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik või tema lähisugulane või -hõimlane.
lg 3 järgi on ametiisik, kelle pädevuses on lähedalseisvate isikute majandushuve oluliselt mõjutavate otsuste tegemine ainuisikuliselt, kohustatud ennast otsuse tegemisest taandama ja teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele, kes peab otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku. Kohtutäiturile ei saa laieneda vahetule 2
lg 2 p-st 19 hõlmab ametiisiku mõiste ka kohtutäiturit ning seetõttu laienevad ametiisikutele
-s seatud üldised piirangud ja kohustused ka kohtutäiturile. 3) Käskkirjast ei nähtu, miks leiti, et kohtutäituri poolt kuuel enampakkumisel tehtud otsused mõjutasid oluliselt kohtutäituri lähikondsetega seotud juriidiliste isikute majandushuve.
lg 1 kasutab sõnastust „otsuse, mis oluliselt mõjutab [...] isikute majandushuve“. Seega ei piisa huvide konflikti tuvastamiseks sellest, et konkreetne otsus mingitel tingimustel võib sättes nimetatud isikute majandushuve kuidagi mõjutada, vaid tegemist peab olema otsusega, mis reaalselt ja oluliselt neid huve mõjutab. Ekslik on käskkirjas kajastatud distsiplinaarkomisjoni seisukoht, et huvide konfliktiga on tegemist isegi juhul, kui ei ole teada, kas vara ostmine enampakkumisel mõjutas oluliselt seotud isikute majandushuve ning et seaduse rikkumiseks on otsustamisprotsessis osalemine iseenesest. Huvide konfliktist saab rääkida vaid juhul, kui ametiisik peab tegema otsuse, mis lähikondsete isikute majandushuve oluliselt mõjutab. Otsuse tegemine
lg 1 tähenduses eeldab, et ametiisikul on võimalik valida erinevate lahendusvariantide vahel ja/või teha üks mitmest võimalikust otsusest või otsustada otsust mitte teha. Sealjuures peavad üks või mitu neist otsustustest olema olulised selleks, et anda ametiisiku lähikondsele majanduslik eelis või vastupidi, kahjustada lähikondse majanduslikke huve. 4) Käskkirjas välja toodud kohtutäituri otsused tema lähikondsete majandushuve oluliselt ei mõjutanud ega saanudki mõjutada. Käskkirjas märgiti, et enampakkumise korraldamisel teeb kohtutäitur nii sisulisi kui korralduslikke otsuseid, mille näitena toodi alghinna määramine ja muutmine, enampakkumise aja ja koha määramine, tagatisraha tasumise viisi otsustamine, isikute enampakkumisele lubamise otsustamine, pakkumise sammu määramine ja pakkumise parimaks tunnistamine. Kuna käskkirjas heidetakse kohtutäiturile ette seda, et ta ei taandanud ennast, kui sai teada, et tema poolt välja kuulutatud enampakkumisele on ilmunud tema lähisugulaste ja/või hõimlastega seotud juriidilised isikud, pole asjakohane viidata käskkirjas otsustele, mille kohtutäitur teeb enne enampakkumise algust, nagu enampakkumise aja ja koha või alghinna määramine. Asjakohane näide pole ka alghinna muutmise otsus, kuna asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enampakkumiste käigus seda otsustanud. Nii kehtiva kui varem kehtinud TMS kohaselt oli tagatisraha suurus kindlaks määratud 10 %-na alghinnast ja see, mil viisil tagatisraha tasuda tuleb, mingisugust arvestatavat majanduslikku mõju enampakkumisel osalejatele ei oma ega saa nende majandushuve oluliselt mõjutada. Isikute majandushuve ei saa oluliselt mõjutada ka pakkumise sammu määramine. Kuuest enampakkumisest neljal osales vaid üks pakkuja (kas OÜ Klen Vara või OÜ Eametsa Vara) ja enampakkumise ese müüdi neile alghinnaga ning juba seetõttu ei saanud pakkumise sammu määramisel olla neil juhtudel mingit tähtsust. 29.03.2005 enampakkumisel osales ka teine isik, kes aga OÜ Eametsa Vara poolt tehtud kirjalikku pakkumist üle pakkuda ei soovinud. 15.11.2005 enampakkumisel suulist ülepakkumist ei toimunud, mistõttu ei saanud ka siis sammu määramise vastu olla OÜ-del Klen Vara ega Eametsa Vara mingisugust majandushuvi. Käskkirjast ega distsiplinaarasja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks keeldunud mõnda isikut enampakkumisele lubamast ning seda ei väida ka vastustaja. 5) Huvide konflikt tuleb kõne alla 15.11.2005 enampakkumise puhul, kus kohtutäitur tegi sisulise otsustuse ning ei võimaldanud välja kuulutatud kirjalikul enampakkumisel pakkumisi esitanud isikutel pakkumiste avamisel suuliselt ülepakkumisi teha. Käskkirjas leiti, et tegemist oli õigusliku küsimusega, mille kohtutäitur pidi iseseisvalt lahendama ja mille osas valitud lahendust ei saa talle iseenesest ette heita. Samas märgiti, et kuna parima kirjaliku pakkumise oli enampakkumisel esitanud OÜ Klen Vara, annab sellise otsuse tegemine alust kahelda kohtutäituri erapooletuses. Antud juhul võis kohtutäitur valida mitme lahenduse vahel (eelkõige kas lubada suulisi ülepakkumisi teha või mitte), kusjuures üks neist (suuliste ülepakkumiste tegemise mittevõimaldamine) tähendas automaatselt seda, et enampakkumise võidab OÜ Klen Vara – seega oli tegemist otsusega, mis oluliselt mõjutas OÜ Klen Vara majandushuve. 3
lg-s 3, ent käskkirjas on taandamise vajadust põhjendatud just huvide konflikti esinemisega. 8) Korrektne ei ole seisukoht, et vestlust kohtutäituri ja Justiitsministeeriumi ametniku vahel ei saa pidada ministeeriumi ametlikuks seisukohaks antud küsimuses. Kohtutäitur peab oma ametitegevuses tõusetuvad küsimused lahendama iseseisvalt, ent ebamõistlikuks ei saa pidada tuginemist kohtutäiturite ametitegevuse üle järelevalvet teostava ministeeriumi ametniku arvamusele. Ametkondliku suhtlemise raames ministeeriumi ametniku poolt esitatud seisukohta tuleb vaadata järelevalveorgani seisukohavõtuna. Ametnikud peavad hoolitsema selle eest, et seisukohti ei antaks läbimõtlematult. Kuna kaebaja väitis distsiplinaarmenetluse käigus, et ta on menetluse esemeks oleva tegevuse kohta kohtutäiturite järelevalvega tegelevalt ministeeriumi ametnikult arvamuse saanud, tulnuks käskkirja andmisel seda väidet kontrollida ja selle paikapidavuse korral võtta arvesse karistuse valikul. Käskkirjast ei nähtu, et seda oleks tehtud. 9) Haldusakti puhul on oluline esitatud põhjenduste ühemõttelisus, selgus ja konkreetsus. Antud juhul muudab juba käskkirja ülesehitus selle mõneti raskestimõistetavaks. Nii näiteks p 4, mis sisaldab põhjendusi huvide konflikti esinemise ja kohtutäituri taandumise kohustuse täitmatajätmise kohta, on pealkirjastatud „Distsiplinaarkomisjoni seisukoht“. Raske on mõista, milliste distsiplinaarkomisjoni seisukohtadega on justiitsminister nõustunud ja millistega mitte. Umbmäärane viitamine distsiplinaarkaristuse käskkirja põhjendustes on taunitav. Näiteks p-s 4.3 esitatud väide, et Seni on avaldatud seisukohti, et vara müük enampakkumisel ei ole võlaõiguslik müügitehing [...] või samas tehtud tähelepanek, et samuti võib keeldu [...] mõista ka selliselt, et see hõlmab üksnes tehinguid, mis on seotud riigi varaga. Esimese puhul jääb arusaamatuks, kes sellist seisukohta avaldas ja teise puhul tekib küsimus, kas justiitsminister peab samavõrd võimalikuks
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Justiitsministri apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus, jätta uue otsusega kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. 1) Käskkirjas rõhutati, et kinnisasjade ostmise puhul on üldjuhul tegemist tehingutega, mida tuleb hinnata juriidilise isiku majandushuve oluliselt mõjutavaks. Reeglina on täitemenetluses müüdava vara hind turuhinnast madalam ja ostjate ring on piiratud, kuna enampakkumisel ei ole võimalik vara osta laenuga, samuti kardetakse kinnisvara (võib olla koormatud üüri- või rendilepinguga) ostmist. Seega mõjutab enampakkumise käigus tavapärasest madalama hinnaga kinnisvara ostmine isikute majandushuve väga soodsalt. Samas kohtutäitur ei saa ega pea hindama, kas tema otsusega kaasneb tema lähedastele või hõimlastele reaalne majanduslik 4
lg 1 p-des 1-8 nimetatud isik, kuna kohtutäituril ei ole võimalik ette näha, milliseid sisulisi otsuseid ta hakkab tegema või millised valikud tal võivad enampakkumise käigus tekkida. Kui kohtutäituril oleks võimalus kaaluda, kas tegemist on huvide konfliktiga või mitte, ja millistel alustel ta seda otsust tegema peab, oleks see seaduses kirjas. Toimingupiirang on keeld teha korruptiivse tulu saamist võimaldavaid tehinguid (
Sellisteks toiminguteks on ka kohtutäituri otsused
Huvide konfliktiga on tegemist ka siis, kui kohtutäitur enampakkumise tulemusena saab teha vaid ühe otsuse, millega loeb parimaks
lg 1 p-de 1-8 tunnustele vastava isiku pakkumise, kuna selline tegevus võib kahjustada teiste isikute usaldust kohtutäituri institutsiooni vastu, mida
peab ka kaitsma. 3)
ei näe ette erisust, et teatud oludes otsuse tegemine ei ole seotud huvide konfliktiga, kuigi isik, kes otsuse teeb, ja isik, kelle kasuks otsus tehakse, vastavad
Erisusi ei näe
ette ka teiste toimingupiirangute puhul. Ka kohus leidis, et ühel juhul võib huvide konflikt esineda vaatamata sellele, et enampakkumine oli avalik ja sellest võis igaüks osa võtta. Seega tegi kohus kaks vastuolulist järeldust, seejuures üks neist mõjutas oluliselt kohtu lõppotsust. 4) Kohus jättis tähelepanuta vastustaja viite Riigikohtu 25.04.2005 otsusele nr 3-1-1-28-05, mille seisukohtadele tugineti nii distsiplinaarasja otsuses kui ka vastuses kaebusele. Kohtu seisukoht on vastuolus ka Riigikohtu üldkogu 25.01.2007 otsuse nr 3-1-1-92-06 p-des 15-16 väljendatud seiskohtadega. Antud juhul on oht abstraktselt olemas ja keeld on absoluutne ning kohtutäitur peab ennast taandama, et vältida võimalik huvide konflikti olukord. 5) Kohus leidis, et ühel juhul kuuest rikkus kohtutäitur ametikohustusi, pannes toime süüteo, mille eest võib justiitsminister määrata distsiplinaarkaristuse, kuid tühistas käskkirja täies ulatuses. Kohtuotsusest ei selgu, miks ühe rikkumise eest ei või karistust määrata või miks on vajalik vaatamata tuvastatud rikkumisele määratud karistus tühistada. Kohus ei põhjendanud, millisel KTS § 46 lg-s 1 toodud alusel ta karistuse määramise otsuse tühistab. Kohtuotsusest ei selgu, miks karistus ei ole põhjendatud. Kohus jättis kohtutäituri ilma karistuseta, kuigi toimus vähemalt üks rikkumine. Seega on kohus ebaõigesti kohaldanud kohtutäituri seadust ja tühistanud distsiplinaarkaristuse täies ulatuses, jätmata justiitsministrile võimalust määrata kohtutäiturile uut karistust rikkumise eest, mis oli ka kohtu hinnangul tuvastatud. Distsiplinaarkaristust on võimalik määrata ka ainult ühe süüteo eest. 6) Kui kohus jõudis järeldusele, et süüteole on antud ebatäpne kvalifikatsioon ja seetõttu tuleb otsus tühistada, oleks tulnud seda öelda. Sel juhul leiab vastustaja, et ebatäpne kvalifikatsioon ei ole distsiplinaarkaristuse tühistamise aluseks, kui toime pandud distsiplinaarsüüteo tunnustele vastav rikkumine (antud juhul on rikutud ametikitsendusest kinnipidamist). 7) Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et ametniku ja kohtutäituri vahelised telefonivestlused on distsiplinaarmenetluses asjakohased tõendid, kuna nende kontrollimine on raske kui mitte võimatu, eriti olukorras, kus vestlus toimus ligi 2 aastat tagasi. Ka ametniku ekslik arvamus ei muudaks rikkumist olematuks ega võtaks alust distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja karistuse määramiseks, kui rikkumine on tuvastatud. Seda enam, et kohtutäituri suhtes algatati kohe esimese vaadeldud enampakkumise järel (novembris 2004) väärteomenetlus
7. Kaebaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja tema apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 3 304 krooni vastustaja kanda. Kaebajale jäi selgusetuks, millistel kaalutlustel jõudis vastustaja järelduseni, et enampakkumise käigus kinnisvara ostmine mõjutab isikute majandushuve väga soodsalt, arvestades ostetava kinnisvara kõrget riskimäära ja tulevikus 5
-s sätestatud piirangud ja kohustused laienevad ka kohtutäiturile, sealhulgas
lg-s 1 sätestatud keeld sooritada tehinguid iseendaga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid. 11. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu poolt
lg 1 p-des 1-8 nimetatud isikute) suhtes ning on võimalus, et kohtutäituri poolt enampakkumise läbiviimisel tehtav otsus võib oluliselt mõjutada tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste või nendega seotud juriidiliste isikute majandushuve. Vastustaja leiab põhjendatult, et kohtutäitur peaks ennast taandama, kui ilmneb, et üks pakkumist teha sooviv isik on
lg 1 p-des 1-8 nimetatud isik, kuna kohtutäituril ei ole võimalik ette näha, milliseid sisulisi otsuseid ta hakkab tegema või millised valikud tal võivad enampakkumise käigus tekkida. Tõenäoliselt omab kohtutäitur enampakkumisel müüdava vara kohta informatsiooni enam, kui seda sisaldavad sellekohased enampakkumisteated. Seetõttu ei ole välistatud, et kohtutäituri lähisugulased ja –hõimlased ning nendega seotud äriühingud on eelisolukorras otsustamaks osalemise üle enampakkumisel, mida viib läbi nende lähisugulane või –hõimlane. Kinnisvara ostmine mõjutab vaieldamatult majandushuve, sest sõltuvalt sellest, kas ost on kasulik ja soodne, võib isiku varanduslik seis oluliselt muutuda. Kohtutäituri tegevus enampakkumise läbiviimisel ei pruugi ka näida erapooletu olukorras, kus ta teeb otsuseid oma lähisugulaste või hõimlastega seotud äriühingute suhtes ning võib kahjustada isikute usaldust kohtutäituri institutsiooni vastu. 12. Kaebaja tuginemist kohtutäiturite ametitegevuse üle järelevalvet teostava Justiitsministeeriumi ametniku arvamusele ei saa pidada ebamõistlikuks. Samas ei ole aga teada, mida kaebaja ametnikult täpselt küsis ja kui põhjalikult ametnik küsimusega tegeles. Ühe ametniku arvamust ei ole veel alust käsitleda järelevalvet teostava organi seisukohavõtuna. Isegi kui kaebajale ei olnud kõnealuste juhtude puhul üheselt mõistetav KTS § 5 lg-s 3 sätestatud taandumise kohustus, siis täiesti selgelt nähtus taandumise kohustus
Seaduse teadlikku ja tahtlikku eiramist näitab see, et peale esimest kõnesoleva enampakkumise juhtu algatati kaebaja suhtes väärteomenetlus, kuid ta jätkas enampakkumiste läbiviimist, kus osalesid tema lähedaste ja hõimlaste kontrolli all olevad äriühingud. 13. Arvestades eeltoodut, loeti kaevatavas käskkirjas õigesti tuvastatuks kaebaja poolt toime pandud KTS § 32 lg-s 1 sätestatud distsiplinaarsüütegu (ametikohustuste mittenõuetekohane täitmine), mis seisnes erapooletuse printsiibi rikkumises KTS § 5 lg 3 kohaselt. Kaebaja tegevuses esinesid ka ülejäänud viie enampakkumise läbiviimisel
lg 1 p-s 3 kirjeldatud huvide konflikti tunnused; ta teadis, kes enampakkumistel osalevad, kuid ei võtnud midagi ette (ei taandanud ennast), et võimalikku korruptsiooniohtlikku suhet vältida, mistõttu ta on süüliselt käitunud. 14. Ringkonnakohus möönab, et kaevatavat käskkirja oleks saanud ka paremini põhjendada, kuid leiab, et käskkiri on piisavalt põhjendatud ja arusaadav. Sellest on selgesti mõistetav, milliste rikkumiste eest on kaebajale määratud distsiplinaarkaristus ja milliste rikkumiste eest ei ole peetud võimalikuks distsiplinaarkaristust määrata. Distsiplinaarkaristuse määramisel on võetud arvesse kaebajal kehtiva distsiplinaarkaristuse puudumist ja lubadust hoiduda edaspidi taolistest juhtumitest, kui tema tegevust peetakse korruptsiooniohtlikke suhteid võimaldavaks. Määratud distsiplinaarkaristus ei ole vastuolus süüteo raskuse ja selle toimepanemise asjaolude ning kaebaja eelneva käitumisega. Ringkonnakohtu hinnangul on distsiplinaarkaristus proportsionaalne. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.