Obsah (5)

§ 405§ 438§ 436§ 173§ 162

K O H T U O T S US Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-43404 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mai 2008. a, Jõhvi Menetlustoiming Kohtuotsus lihtmenetluses,

§ 405

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi L. G. vastu 4 701,27 krooni nõudes Menetlusosalised Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx; asukoht: Ritsika 1, Kohtla-Järve 31027, Ida-Virumaa) Hageja esindaja: S. P., volikirja alusel Bellum Õigusabi OÜ, Sompa 3, Jõhvi 41533, Ida-Virumaa Kostja: L. G. (IKxxx; elukoht: xxx) RESOLUTSIOON Jätta AS Kohtla-Järve Soojus hagi L. G. vastu 4 701,27 krooni nõudes rahuldamata aegumise tõttu. MENETLUSKULUDE JAOTUS Hageja kannab oma menetluskulud ise. EDASIKAEBE KORD 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. HAGIAVALDUSE SISU

1. AS Kohtla-Järve Soojus esitas
2. oktoobril
3. a kohtusse hagi kostja L. G. vastu võlgnevuse 4 701,27 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ostis (erastas) kostja 07.05.
4. a korteri xxx linnas. Alates 07.05.
5. a kuni 26.03.
6. a on kostja kui korteri omanik kohustatud tasuma ostetud teenuste (sh kütte ja kuuma vee eest). Hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe, hageja on tarninud kostjale soojusenergiat ning kostja on selle vastu võtnud (tsiviilkoodeksi (TsK) § 242). Kostja ei ole lepingut kohaselt täitnud ning jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest (TsK § 173 lg 1). Kuni 26.03.
7. a tarnitud soojusenergia eest on kostja põhivõlg 4 701,27 krooni. TsK § 222 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kreeditorile hüvitama kahju, kui ei täida kohustist nõuetekohaselt ning kahju all mõistetakse ka kreeditori poolt tehtud kulutusi. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 4 701,27 krooni ning menetluskulud (riigilõiv 250 krooni ja esindaja tasu (õigusabikulud) 2 478 krooni). KOSTJA VASTUS
8. Kostja esitas kirjaliku vastuse hagile ning märkis vastuses, et oli xxx korteri omanik 07.05.
9. a – 26.03.
10. a.
11. a vahetas kostja korteri xxx vahetuslepingu alusel L. K. korteri xxx vastu. Vahetuse hetkel korteril xxx võlgu ei lasunud (kommunaalmaksete võlad puudusid). HAGEJA SEISUKOHT
12. Hageja esitas vastuseks kostja vastusele kirjaliku seisukoha (tl 22).
13. Hageja märkis, et 26.03.
14. a vahetuslepingus puuduvad kinnitused vahetuslepingu teostamise ajal kostja korteril lasunud võlgade puudumise kohta. Lepingu kohaselt on kostjal nõudeõigus L. K. vastu (p 4.2). Võlausaldaja pole nõusolekut kohustuse ülekandmiseks andnud, mistõttu hagejal on õigus nõuda võlgnevuse tasumist kostjalt. KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT
15. Kohtule 15.04.
16. a seisukohas (tl 29) märkis kostja, et hageja nõuab kostjalt võlga, mis ei ole põhjendatud ning lisaks veel aegunud. Hagi aegus 01.07.
17. a. Kostjal pole säilinud 2 maksekviitungeid enam kui 10-aasta vanuse väidetava võla kohta. Kostja taotleb, et kohus kohaldaks aegumist. KOHTU PÕHJENDUSED
18. Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagi on aegunud.
19. Kohus tuvastas, et L. G. (L. G.) erastas korteri xxx 07.05.
20. a (tl 7) ning vahetas nimetatud korteri 26.03.
21. a L.K. korteri xxx vastu (tl 8-9).
22. Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt kliendile (kostjale kuulunud korteri xxx) väljastatud arvetest nähtub, et seisuga 30.10.
23. a lasus korteril võlg 4 701,27 krooni (tl 10), tõendist arvelduste kohta perioodil 01.12.
24. a kuni 30.10.
25. a (tl 11-12) nähtub, et perioodil jaanuar
26. a kuni märts
27. a arvestati tasumiseks 17 663,04 krooni, perioodil
28. aprill
29. a kuni
30. juuli
31. a tasuti 13 024 krooni, võlg seisuga 30.10.
32. a on 4 701,27 krooni. Hagiavalduse kohaselt tekkis kostja võlgnevus korteri kütmisest perioodil
33. mai
34. a kuni
35. märts
36. a. Nõude kvalifikatsioon 9.

§ 438

sätestab, et otsust tehes hindab kohus /---/ millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Vastavalt

§ 436lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Järgnevalt hindab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada pooltevahelisele suhtele.

1. Vastavalt VÕS RakS §- le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
2. Vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise ajavahemik on mai
3. a kuni märts
4. a, seega perioodil, mis eelneb 01.07.
5. a.
6. Vastuseks hagejale tuleb märkida, et poolte vahel puudus tehing, millest võlgnevus oleks võinud tuleneda, sest ei hageja ega kostja poolt ei ole tehtud ühtegi tahteavaldust enda millegagi sidumiseks. Kostja tegusid nagu võimalik arvete maksmine (ja maksmata jätmine) ning kütmise talumine, ei saa käsitleda tahteavaldusena, milles sisalduks soov end mingisugustel tingimustel mingite kohustustega tulevikus siduda, sest sellised teod võisid toimuda ka alusetust rikastumisest tuleneva õigussuhte raames. Näiteks kui isik tasub alusetust rikastumisest tekkiva (sooja)võlgnevuse, oleks vale seda käsitleda tahteavaldusena lepingu sõlmimiseks.
7. Vastuseks hagejale TsK § 242, § 173 lg 1 ja § 222 kohaldamise osas tuleb märkida, et hageja nõue kostja vastu ei tulene lepingust. Pooltevaheline õigussuhe tulenes kuni 30.06.
8. a kehtinud TsK §-st 477 (alusetu rikastumise sätted). 3 Aegumine
9. Kostja märgib oma vastuses, et hageja nõue on aegunud.
10. Vastavalt VÕS RakS § 9 lg 2 kui tsiviilseadustiku (TsÜS) või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
11. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS–s sätestatud aegumistähtaega alates
12. juulist 2002, sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui enne
13. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui TsÜS-s või VÕS–s sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne
14. juulit 2002 kehtinud seadust.
15. Alates
16. juulist
17. a kehtiva TsÜS § 151 tulenev aegumistähtaeg on lühem varasemast aegumistähtajast (alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue, kuni 30.06.
18. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli üldine aegumistähtaeg kümme aastat).
19. Hageja esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus tekkinud seisuga kuni
20. märts
21. a. Seega oli hageja võlgnevuse olemasolust teadlik alates arve esitamisest järgnevast kuust, kui kostja jättis nimetatud arve tasumata. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust. Hagi on esitatud kohtule 16.10.
22. a. Hageja nõue aegus
23. juulil
24. a.
25. Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.
26. a tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kooskõlas nimetatud seisukohaga jätab kohus hagi rahuldamata ja ei analüüsi nõude kehtivust puudutavaid väiteid.
27. Eeltoodu alustel on hageja nõue aegunud ning hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
28. Kooskõlas

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 21.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jäeti aegumise tõttu rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud ei ole. Kohtunik 4