← Eesti

3-06-635/20

3-06-635 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2008, Tallinn Haldus

§ 11

lg-te 1 ja 2 alusel õigus nõuda vallavolikogu 21.12.2001 otsuse nr 181 tagajärgede kõrvaldamist.

§ 11

lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda tühistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Avaliku võimu kandja on tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist. Tekkinud situatsioonis oleks tagasitäitmine kõige otstarbekam viisil, kus vastustaja sõlmib kaebajaga vormikohase (notariaalse) kokkuleppe vaidlusaluse Metsa kinnistu tagastamiseks tasutud ostuhinna ja kulutuste eest sarnastel tingimustel 13.12.2003 müügilepinguga - vastustaja võõrandab kinnisasja kaebajale, kaebaja tasub selle eest vastustajale viimase poolt kantud kulud (ostuhind 75 000 krooni ja lepingu sõlmimisega seotud kulud 1233,50 krooni, kokku 76 233,50 krooni). 5. Tallinna Halduskohtu 26.04.2007 otsusega kaebus rahuldati ning tehti Audru vallale ettekirjutus taastada kaebuse esitaja omandiõigus Metsa kinnistule, sõlmides selleks kaebuse esitajaga kinnistu notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu sarnastel tingimustel 2

(8)3-06-635 13.12.2001 ostu-müügi lepinguga. Audru vallalt mõisteti kaebuse esitaja kasuks välja esindajatasu katteks 15 000 krooni. Põhjendused: 1) Audru valla poolt ostueesõiguse teostamine jõudis lõpule kinnistu omandiõiguse üleminekuga vallale 21.03.2006 tulenevalt Riigikohtu otsusest asjas nr 3-2-1-12-
  1. Vallavolikogu 20.12.2001 otsus nr 181 kujutas endast tahteakti tsiviilõigusliku tehingu sooritamiseks, olles vajalik tingimus seaduses sätestatud ostueesõiguse teostamiseks. Volikogu otsuse puudumisel ei oleks ostueesõiguse kasutamine olnud seaduslik, st vallavanemal puudunuks volitused notariaalselt tõestatud avalduse esitamiseks ostueesõiguse kasutamiseks. Seega oli tegu haldusaktiga, mis puudutas kaebuse esitaja õigusi. Vallavanema poolt notariaalselt tõestatud avalduse esitamine ei ole haldustoiming, sest see on suunatud valla kui tsiviilõigussuhte subjekti õiguste realiseerimisele. Kuna ostueesõiguse kasutamine, mis viis kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumisele, sõltus haldusaktist, mis osutus seadusevastaseks, on kaebuse esitajale selle haldusaktiga tekitatud kahjuna vaadeldav omandiõiguse kaotus Metsa kinnistule; 2) Kõik seadusest tulenevad tagajärgede kõrvaldamise nõude eeldused on olemas - kohaliku omavalitsuse sekkumine kaebuse esitaja subjektiivsesse omandiõigusesse, selle sekkumisega õigusvastase ja kahju tekitava olukorra loomine ja taolise olukorra kestmine käesoleval ajal. Metsa maaüksus on endiselt Audru valla omandis. Asjaolu, et Audru Vallavolikogu 08.02.2001 määrusega nr 26 kinnitatud „Audru valla põhimääruse“ lisaks olev „Audru valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra aluste“ § 21 lg-s 4 nimetatud vallavolikogu poolt kehtestatud valla vara võõrandamise korra kehtiv redaktsioon hetkel puudub, võib vaid kinnistu kaebajale tagastamist kergendada, lihtsustades asjaajamist. Vallast esitatud informatsiooni kohaselt pole vara võõrandamise korra puudumine igapäevaelus vara loovutamist takistanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  2. Audru valla apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist või, kui kohus otsustab menetlust mitte lõpetada, siis uue otsuse tegemist, millega kaebus jäetakse rahuldamata. Põhjendused: 1) Menetlus tuleks HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest tegemist ei ole halduskohtu pädevusse kuuluva avalik-õigusliku vaidlusega, vaid tsiviilkohtumenetluse korras lahendatava vaidlusega. Kaebuse esitaja taotleb vastustajale ettekirjutuse tegemist sõlmida kaebajaga Metsa kinnistu ostu-müügi leping ja asjaõigusleping omandi üleandmiseks. Käesolevas asjas vaidlevad pooled võlasuhete üle. Pooltevahelisi õigussuhteid reguleerisid kaks müügilepingut koos võlaõigusseaduse asjakohastest sätetest tulenevate õigustega ning tegemist on eraõigusliku vaidlusega kahe erineva müügilepingu järgse ostja vahel. Kohaliku omavalitsuse poolt ostueesõiguse teostamisel toimub mitmeastmeline menetlus – esmalt volikogu poolt ostueesõiguse teostamise otsustamine ja volituste andmine vallavalitsusele, mil haldusorgani ja huvitatud isikute vahel on avalik-õiguslik suhe, ning seejärel tsiviilõigusliku tehingu vormistamine, millega astub omavalitsus müügilepingusse ja omandab õiguse nõuda müügilepingu täitmist nii müüjalt kui esialgselt ostjalt. Pärast müügilepingusse astumist tekkinud suhted kohaliku omavalitsuse ja teiste lepingus osalejate vahel on eraõiguslikud. 3
(8)3-06-635 2) Kuna Riigikohus on 21.03.2006 otsusega nr 3-2-1-12-06 juba lahendanud kaebuse esitaja ja vastustaja vahelise vaidluse Metsa kinnistu omandiõiguse üle, siis ei saa kaebuse esitaja tõstatada samasisulist vaidlust halduskohtus. Riigikohus leidis selles otsuses, et Audru vald on täitnud asjaõigusseaduses sätestatud ostueesõiguse teostamise eeldused ja hagi tuleb rahuldada. Kaebuse esitaja sõlmis 13.12.2001 esialgse ostjana Metsa kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel oli tal õigus nõuda kinnistu omandi üleandmist AS-lt Pärnu REV. Kuna vald teostas notariaalselt tõendatud avaldusega ostueesõigust, asus ta AÕS § 264 lg 3 kohaselt esialgse ostja asemele ning omandas samaaegselt õiguse nõuda müüjalt või esialgselt ostjalt kinnistusraamatusse kande tegemist ja kinnistule omandiõiguse tunnustamist. Ostueesõiguse teostamise tagajärjeks oli see, et kaebuse esitaja kaotas õiguse nõuda müüjalt AS-lt Pärnu REV kinnistu omandiõigust. Kuna kinnistu oli kantud juba kaebuse esitaja nimele (seega oli kinnistusraamatu kanne ebaõige), siis tulenevalt enne 01.01.2002 kehtinud AÕS § 264 lg-st 3 ja hagi rahuldamise ajal kehtiva TsÜS § 68 lg-le 5 tuginedes luges Riigikohus kaebaja nõusoleku antuks Audru valla kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. Kui Audru valla müügilepingusse astumisega kaotas kaebuse esitaja õiguse nõuda müüjalt kinnistu omandiõigust, sest ta polnud enam ostja staatuses tsiviilõiguslikus mõttes, siis veel vähem on tal õigus nõuda kinnistu omandiõigust ostueesõiguse teostajalt. Halduskohus pole üldse arvestanud ostueesõiguse teostamise tõttu muutunud tsiviilõiguslikke suhteid ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi eelviidatud lahendit. Kaebaja on sisuliselt esitanud omandiõiguse üleandmise nõude, kuid kohtuotsuses puudub õiguslik põhistus, milliste normide alusel on vallal sellise müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise kohustus. 3) Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et vallavolikogu 20.12.2001 otsus oli ostueesõiguse teostamise eelduseks – see üksnes andis vallavanemale volituse ja õigusliku aluse ostueesõiguse teostamise avalduse esitamiseks. Riigikohtu 19.04.2005 otsuses asjas nr 3-2-132-05-06 leiti, et ostueesõiguse teostamise eelduseks AÕS § 264 lg 1 kohaselt oli notariaalselt tõestatud avalduse esitamine müüjale või ostjale ja ostuhinna tasumine ning nende eelduste täitmise korral on ostueesõigust teostanud isikul õigus nõuda enda kandmist kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. Ka Riigikohtu 21.03.2006 otsuse nr 3-2-1-12-06 p-s 19 leiti, et vallavolikogu otsuse hilisem tühistamine ei tähenda seda, et ostueesõiguse teostamise eeldused ei oleks täidetud. Notariaalse avalduse kehtivus ei sõltunud volikogu otsuse hilisemast tühistamisest. Seetõttu ei saanud volikogu otsus väidetava kahjuga põhjuslikus seoses olla. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Seega saab kaebaja esitada üksnes väiteid, mis tulenevad vallavolikogu 21.12.2001 otsuse tühistamisest ja selle otsuse vahetutest tagajärgedest. Volikogu otsus ei sisaldanud tsiviilõiguslikku tahteavaldust Metsa kinnistu ostueesõiguse teostamiseks. 7. Uno Kõresaare vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Põhjendused: 1) Apellatsioonkaebusel puudub legitiimne eesmärk ja selle esitamine on protsessiõiguse kuritarvitamine. Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2003 otsuses on sedastatud, et ostueesõiguse teostamiseks vajalik avalik huvi puudus. Seega ei ole apellandil enam lubatav jätkata ostueesõiguse teostamise eesmärgi saavutamist. Et ringkonnakohus viidatud lahendis jättis 4
(8)3-06-635 kasutamata HKMS § 26 lg 1 p-s 1 sätestatud võimaluse teha ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta ning kaebaja seda tollal ei taotlenud, ei loo alust jätkata tema õiguste rikkumist. Kohalikul omavalitsusel lasub seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt kohustus tühistatud haldusakti tagajärjed iseseisvalt kõrvaldada. Juba ainuüksi eeltoodud põhjusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata; 2) Ebaõige on seisukoht, et Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-12-06 tulenevalt ei ole apellandil enam õigust käesolevat vaidlust algatada. Riigikohtu eelviidatud lahendis käsitleti ostueesõiguse teostamisest tekkinud tsiviilõiguslikke suhteid ning apellandi tsiviilõiguslikku subjektiivset nõudeõigust ostueesõiguse objekti väljanõudmiseks ja omandiõiguse tuvastamiseks. Käesoleva vaidluse esemeks on kaebuse esitaja riigivastutuse seadusest tulenev subjektiivne avalik-õiguslik nõudeõigus tühistatud haldusakti täitmise tõttu temalt äravõetud omandi tagasinõudmiseks. Vaidlust pole selles, et apellant on täna omanik, vaidlus on selles, et apellandil tuleb omand U. Kõresaarele tagasi anda. Tsiviilasja lahend kinnitab tõepoolest, et ostueesõiguse teostamise tulemusena kaotas kaebuse esitaja ostja õiguse nõuda omandit müüjalt. See ongi tagajärg, mis tuleb kõrvaldada, et taastada kaebuse esitaja 13.12.2001 kinnistu ostu-müügi lepingust tekkinud õigused; 3) Käesolev vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Kaebuse esitaja ei ole esitanud eraõiguslikul alusel põhinevaid nõudeid; 4) Apellant, väites, et vallavolikogu otsus nr 181 ei olnud aluseks ostueesõiguse teostamiseks ja omandiõiguse tekkimiseks, ajab segi ostueesõiguse teostamise avalik-õigusliku aluse ja eraõiguslikud eeldused. Riigikohtu 21.03.2006 lahendis on asutud seisukohale, et ostueesõiguse teostamise õiguslik alus tulenes viidatud vallavolikogu otsusest; 5) Kuna otsuse nr 181 puudumisel ei oleks kohalik omavalitsus olnud pädev ostueesõigust teostama, oleks kaebuse esitaja selle otsuse puudumisel täna olnud Metsa kinnistu omanik. Seega on olemas põhjuslik seos vallavolikogu otsuse ja kahju tekkimise vahel; 6)

§ 11

lg-d 1 ja 2 on õiguslikuks aluseks, mis võimaldavad kaebuse esitajal apellandilt Metsa kinnistu omandit tagasi nõuda. Tagajärgede kõrvaldamine on kahju hüvitamise esmane reegel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul on selliseks olukorraks see, kui omand antakse tagasi kaebajale ja kaebaja tagastab tema poolt müügilepingu täitmiseks väljaantu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Käesoleval juhul nõuab kaebuse esitaja vastustajalt kinnistu omandiõiguse üleandmist. Kinnistu omandiõigus ja selle üleminek on õigussuhted, mis on üldjuhul reguleeritud tsiviilõiguse normidega. Samas on käesoleval juhul tegemist siiski avalik-õigusliku vaidlusega, sest kaebus on esitatud kaebuse esitaja subjektiivse avaliku õiguse kaitseks nõuda kahju põhjustanud õigusvastase haldusakti tagasitäitmist ning kaebuse nõue tugineb avaliku õiguse normidele, milleks on riigivastutuse seaduse normid, mis reguleerivad õigusvastase haldusakti tagasitäitmist. Era- ja avaliku õiguse tiheda läbipõimumise tõttu tuleb kaebuse lahendamisel arvestada ka vaidlusaluse kinnistuga seoses kujunenud tsiviilõigussuhetega, kuid see ei väära 5

(8)3-06-635 vaidluse avalik-õiguslikku iseloomu. Kaebuse esitaja nõuab käesoleval juhul subjektiivse avaliku õiguse rikkumise heastamist. Kohtute pädevuse piiritlemisel ei ole määrav toimingu õiguslik vorm, mille sooritamist isik avaliku võimu kandjalt nõuab, vaid pooltevahelise õigussuhte kuuluvus era- või avaliku õiguse valdkonda. 9. Vaidlus seisneb selles, kas kaebuse esitajal on

§ 11

lg-te 1 ja 2 alusel õigus nõuda vastustajalt kaebuse esitajaga tsiviilõiguslike tehingute sõlmimist Metsa kinnistu omandiõiguse üleandmiseks kaebuse esitajale. Vaidluse lahendamiseks kontrollib kohus, kas on täidetud eeldused, mis võimaldavad kaebuse esitajal

§ 11

lg-te 1 ja 2 alusel nõuda Audru Vallavolikogu 21.12.2001 otsuse nr 181 tagajärgede kõrvaldamist (p-d 10-13). Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha, kas kaebuse esitajal on õigus nõuda Metsa kinnistu omandiõigusest ilmajäämise kui otsuse nr 181 tagajärje kõrvaldamist kinnistu võõrandamistehingute sõlmimiseks kohustamise läbi (p-d 14-17). 10.

§ 11

lg 1 kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Seega on tagajärgede kõrvaldamise nõude esitamise eelduseks kahju hüvitamise nõude esitamise tingimuste täitmine. Sellisteks tingimusteks on kahju hüvitamise üldpõhimõtetest ja

§ 7

lg-st 1 tulenevalt isiku õiguste rikkumine õigusvastase haldusakti või toiminguga, isikul kahju tekkimine, põhjuslik seos kahju ja isiku õiguste rikkumise vahel ning vastutust välistavate asjaolude puudumine.

  1. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3/193/2003 tühistati U. Kõresaare kaebuse alusel Audru Vallavolikogu 21.12.2001 otsus nr 181, saab asuda seisukohale, et viidatud otsuse näol on tegemist kaebuse esitaja õigusi rikkunud õigusvastase kehtetuks tunnistatud haldusaktiga. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebuse esitajale on tekkinud kahju Metsa kinnistu omandiõigusest ilmajäämise näol.
  2. Kahju hüvitamise koosseisulistest tingimustest on vaidluse all üksnes põhjuslik seos Audru Vallavolikogu 21.12.2001 otsuse nr 181 ja kaebuse esitaja kahju vahel. Vastustaja eitab sellist põhjuslikku seost väitega, et viidatud otsus ei olnud ostueesõiguse teostamise eelduseks ostueesõiguse teostamise ajal kehtinud AÕS § 264 lg 1 kohaselt. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. AÕS § 264 lg-s 1 nimetatud õigustoimingud ei ole sugugi ainsad, millel saab olla põhjuslik seos ostueesõiguse teostamise ja selle tagajärjel tekkiva kahjuga. Seega asjaolu, et vallavolikogu 21.12.2001 otsus nr 181 ei olnud ostueesõiguse teostamise tsiviilõiguslikuks eelduseks, ei välista, et selle otsuse ja ostueesõiguse teostamise vahel valitses selline põhjuslik seos, mis on kahju hüvitamise või otsuse tagajärgede kõrvaldamise nõude esitamise tingimuseks. Antud juhul võib pidada tõendatuks, et kui vallavolikogu poleks vaidlusalust otsust vastu võtnud või kui see otsus poleks valla poolt ostueesõiguse teostamiseks notariaalse avalduse esitamise ajal kehtinud, poleks vald ostueesõigust teostanud. Riigikohtu käesolevas asjas kaebetähtaja küsimuses 11.10.2006 tehtud määruses nr 3-3-1-71-06 (p 15) on asutud seisukohale, et kinnistu omandiõiguse üleminek Audru vallale on käsitatav tühistatud haldusakti kui avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tagajärjena. Ka Riigikohtu 21.03.2006 otsuses nr 3-2-1-12-06, millele apellant oma väidet põhjendades viitab, 6

(8)3-06-635 väljendatakse apellandi omale vastupidist seisukohta. Selle lahendi p-s 19 märkis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et AÕSRS § 20 lg-st 1 tuleneva ostueesõiguse teostamise õiguslik alus tulenes vallavolikogu vastavast otsusest ning kuni tühistamiseni nimetatud vallavolikogu otsus kehtis ja seda tuli täita.
  1. Seega on ringkonnakohtu hinnangul täidetud Audru Vallavolikogu 21.12.2001 otsuse nr 181 tagasitäitmise nõudmise tingimused.
  2. Audru Vallavolikogu 21.12.2001 otsuse nr 181 tagajärjeks, mille kõrvaldamist kaebuse esitaja soovib, on kaebuse esitaja omandist ilmajäämine Metsa kinnistu suhtes omandi ülemineku tõttu Audru vallale. Kaebuse esitaja soovib selle tagajärje kõrvaldamist selliselt, et kohustada Audru valda sõlmima lepingut kinnistu omandi üleandmiseks kaebuse esitajale.
  3. Jõustunud kohtuotsusega (Riigikohtu 21.03.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-06) on tunnustatud Audru valla õigust ostueesõiguse teostamise ajal kehtinud AÕS § 264 lg 3 alusel nõuda kinnistusraamatusse kande tegemist ja tema omandi Metsa kinnistule tunnustamist, sest Audru vald on täitnud asjaõigusseaduses ostueesõiguse teostamise ajal sätestatud ostueesõiguse kasutamise eeltingimused. Kahtlemata on viimatinimetatud otsus osapooltele siduv, kuid ringkonnakohtu arvates ei välista kaebuse rahuldamist käesolevas asjas. Riigikohtu viidatud lahendiga rahuldati Audru valla nõue omandiõiguse tunnustamiseks U. Kõresaare suhtes põhjusel, et sõltumata otsuse nr 181 õigusvastasusest olid õiguslikud eeldused Audru valla poolt ostueesõiguse teostamiseks ja Metsa kinnistu omandi üleminekuks kaebuse esitajalt Audru vallale täidetud. Eelnimetatud otsusega ei lahendatud U. Kõresaare kaebust ega avalikõiguslikku vaidlust selles, kas U. Kõresaarel on õigus nõuda Metsa kinnistu omandi tagasiandmist kaebuse esitajale omandiõiguse vallale ülemineku kui otsuse nr 181 tagajärje kõrvaldamiseks

§ 11lg 2 alusel.

16. Kuna just Metsa kinnistu omandist ilmajäämises seisnes otsuse nr 181 tagajärg, on kaebuse esitajal

§ 11

lg 1 alusel selle kinnistu omandi üleandmist otsuse nr 181 tagajärje kõrvaldamise korras õigus nõuda. Tegemist on õigusvastase tagajärjega, sest just selle tagajärje vältimine on nende normide eesmärk, mida otsuse nr 181 tegemisel rikuti. 17. Kaebuse esitaja õigust nõuda otsuse nr 181 tagajärgede kõrvaldamist, sh Metsa kinnistu omandi üleandmist, piirab

§ 11

lg 2, mis sätestab, et avaliku võimu kandja on tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud sellest sättest tulenevat takistust kaebuse rahuldamiseks. Pole tuvastatud õigusnormi, mis ei lubaks Audru vallal kinnistut kaebuse esitajale võõrandada. Samuti pole Audru vald esile toonud, et kaebuse esitaja nõutud viisil otsuse nr 181 tagajärje kõrvaldamise kulud ületaksid oluliselt rahalist hüvitist, mis heastaks kaebuse esitajale Metsa kinnistu omandist ilmajäämises seisneva kahju. 18. Seega pole alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. 19. Kaebuse esitaja esitas taotluse apellatsiooniastme menetluskulude summas 17 700 krooni väljamõistmiseks apellandilt, mis advokaadibüroo Tamme & Otsmann 31.08.2007 arvelt nr 254-07 summas 17 700 kr (koos käibemaksuga) nähtuvalt seisnevad kaebaja esindamise 7

(8)3-06-635 kuludes apellatsioonimenetluses. Advokaat Villu Otsmann büroo esindajana kinnitas ringkonnakohtule arve tasumist ning selles ei ole kohtul põhjust kahelda. Apellandi esiletoodud asjaolu, et arvelt ei nähtu, kui palju aega kulus ja kui suurt tasu nõuti esindamise sisuks olevate konkreetsete toimingute eest, ei välista arvel näidatud menetluskulude väljamõistmist. Pole kahtlust, et kaebuse esitajale on esindamises seisnevat õigusteenust selle büroo poolt käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud – arve väljastanud büroo advokaat on allkirjastanud kaebuse esitaja nimel ja esitanud ringkonnakohtule vastuse apellatsioonkaebusele ning esindanud kaebuse esitajat ringkonnakohtu istungil. Hinnates HKMS § 93 lg 5 alusel väljamõistetavate menetluskulude suuruse vajalikkust ja põhjendatust, peab ringkonnakohus põhjendatuks 10 000 krooni esindaja kulu väljamõistmist. Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.