lg 2 järgi pidanuks vallavalitsus esmalt kindlaks määrama ostueesõigusega erastatava maa piirid ja suuruse ning alles seejärel saanuks otsustada maa tagastamise üle. O. Kotsjuba ei saa aga nõuda maa tagastamise korralduse tühistamist selle maa osas, mis on maa tagastamise õigustatud subjektide poolt edasi võõrandatud ja mille välja nõudmine kolmandatelt isikutelt pole enam võimalik (kinnistud Liivalaia, Liivalaia 1, Liivalaia 2, Liivalaia 3, Liivalaia 4, Liiva ja Tiidu), samuti selle maa osas, mis enam kaebaja elamu aluse maaga ei külgne (kinnistu Arvo). Ei esine aga asjaolusid, mis välistaksid korralduse tühistamist kinnistu Tõnu-Liiva (1,3774 ha) V.L-le tagastamise osas. O. Kotsjubal oli ja on õigus erastada maad rohkem kui 0,32 ha. Millistes piirides ja kui suures ulatuses tuleks kaebajale maad erastada korralduse osalise tühistamise korral, ei saa kohus kindlaks teha, sest erastatava maa suuruse ja piiride kindlaks määramine on vallavalitsuse pädevuses. Kaebaja huvi haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ei saa olla põhjendatud suuremas ulatuses kui tema poolt taotletud 2 ha miinus seni erastamiseks jäetud 0,32 ha, so 1,68 ha. Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestati Jõelähtme valla üldplaneering, mille kohaselt tunnistati Kaberneeme küla tiheasustusalaks. 09.10.2003 saatis Jõelähtme Vallavalitsus O. Kotsjubale piiride kulgemise ettepaneku, mille järgi on elamu teenindamiseks ja ostueesõigusega erastatava maa suuruseks ette nähtud 0,32 ha. Ettepanekus on viited
Jaanuaris 2005 esitas O. Kotsjuba halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 24.11.1997 korraldusega nr 623 tekitatud kahju hüvitamise nõudes ning kohtumenetluses leidis täiendavalt, et vallavalitsus on kaebajale maa erastamisel olnud õigusvastaselt tegevusetu ning taotles kohtult vallavalitsuse kohustamist erastamise korraldus välja anda. Kaebaja väitel on tal
lg 1 punktist 1 tulenevalt õigus erastada maad elamu juurde 2 ha ning jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et planeeringust või maakorraldusnõuetest tulenevad takistused selleks puudusid. Kuivõrd maa tagastamise korraldus osaliselt tühistati, siis tekkis võimalus, et kaebajale erastatakse lisaks 0,32 ha suurusele vabale maale ka Tõnu-Liiva maaüksus suurusega 1,3774 ha, mille suhtes maareform oleks tulnud tagasi pöörata. Asjade sellise käigu korral oleks seisnenud kaebaja kahju 3 026 m2 maa erastamisõigusest ilma jäämises ning kuivõrd tegemist on mereäärse maaga, siis selle turuväärtus on ca 600 kr/m2. Asjaolu tõttu, et pärast maa tagastamise korralduse õiguspärasuse üle toimunud kohtuvaidluse lõppemist Jõelähtme Vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringuga muudeti maa-ala tiheasustusalaks, ei ole maa erastamine kaebaja soovitud ulatuses ja
Seetõttu polnud kaebajal ka põhjust vaidlustada talle oktoobris 2003 tehtud piiride kulgemise ettepanekut. Kuna maa erastamine ulatuses, milleks seadus õiguse annab, on välistatud, siis on kaebaja rikutud õiguste heastamine võimalik veel vaid tekitatud kahju hüvitamise kaudu. Kuivõrd vastustaja peab võimalikuks erastada kaebaja elamu juurde maad 0,32 ha, kaebajal oleks olnud aga enne õigusvastaseks tunnistatud maa tagastamise korralduse 2
.1 lg 1 ja § 9 lg 1 p 1 oli tal ehitise omanikuna õigus erastada maad elamu juurde just nimelt 2 ha ja et ta jäi selles ulatuses maa erastamise õigusest ja võimalusest pöördumatult ilma maa tagastamise tõttu õigustatud subjektidele Jõelähtme Vallavalitsuse 24.11.1997 korraldusega nr 623. Kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2003 otsuses nr 2-3/186/2003 ei ole leitud, et O. Kotsjubale oleks tulnud erastada maad just nimelt 2 ha ja et sellest väiksemas ulatuses maa erastamisega põhjustatakse talle õigusvastaselt kahju. Asja materjalidest nähtub, et Jõelähtme Vallavalitsus esitas kaebajale 09.10.2003 kirjaga elamu juurde erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku 0,32 ha erastamiseks (tuginedes
lõigetele 1, 4, 5 ja 5.1) ja palus esitada vallale 15 päeva jooksul oma motiveeritud vastuväited. Kaebuse esitamise ajaks polnud kaebaja piiride kulgemise ettepanekut vaidlustanud, samuti polnud ta esitanud sellele oma vastuväiteid ega pole ka tellinud katastriüksuse moodustamist. Kuna ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus sätestatakse kohaliku omavalitsuse otsuses pärast katastriüksuse moodustamist vastavat õigust omava isiku poolt, ei ole Jõelähtme Vallavalitsus käesoleva ajani saanud vastu võtta maa ostueesõigusega erastamise korraldust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES O. Kotsjuba apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus vaheotsuse taotluse ulatuses rahuldada. 3
Kaebajale kuuluva elamu ehitamiseks oli 1988. aastal tehtud 1 500 m2 suurune maaeraldus ja seega krunt kindlaks määratud. Kooskõlas
lg-ga 9 oleks võinud määrata kaebajale ostueesõigusega erastatava maa suuruse algse maaeralduse ulatuses. Vald lähtus maksimaalselt kaebaja huvidest ja leidis võimaliku olevat suurendada algset krunti kuni 0,32 ha. Tegemist on kiiludeta/siiludeta kiviaiaga piirneva neljanurkse krundiga ning vallavalitsus on maa erastaja ja maa tagasitaotlejate huvisid igatpidi kaalunud. Tagastatava maa arvelt erastatava maa suurendamine oleks riivanud ülemääraselt maa tagasitaotlejate huvisid. Apellandi seisukoht on vastuoluline: väites, et täiendava maa erastamine muutus võimatuks ja seega kahju tekitati maa õigusvastase tagastamisega vallavalitsuse 24.11.1997 korraldusega nr 623, väidetakse samas, et täiendav maa erastamine pole enam võimalik seoses maale tiheasustusega ala staatuse määramisega volikogu 29.04.2003 otsusega nr 40. Apellandiga peetud kirjavahetusest nähtub, et juba aastal 1997 on vallavalitsus leidnud, et kaebajale erastatava maa suuruseks on võimalik määrata vaid 0,32 ha ja seda muuhulgas põhjusel, et tegemist on tiheasustusega alaga. Arusaamatu on apellandi väide, et ta nõustus 09.10.2003 piiriettepanekuga määratud erastatava maa suurusega 0,32 ha seoses maa suuremas osas erastamise võimatuse selgumisega. Ringkonnakohtu istungil täpsustasid apellandi esindajad, et kaebuse nõudeks on üksnes kahju hüvitamine, mitte vallavalitsuse kohustamine välja anda maa erastamise korraldus. 4
Kaebajale aastatel 1997-1998 saadetud kirjad, kus põhjendatakse elamu juurde maa 0,32 ha suuremas ulatuses erastamise võimatust, sellisteks tõenditeks ei ole. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2003 otsuses nr 2-3/186/2003 on sedastatud, et väited tiheasustusega ala ja elamu puudumise kohta, millega kaebajale erastamiseks jäetud maa suurust 0,32 ha on põhjendatud, on osutunud tegelikele asjaoludele mittevastavaks. Eeltoodu alusel ei ole ringkonnakohtul põhjust ümber vaadata oma varasemat seisukohta, et O. Kotsjubal on õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanikuna
lg 1 punktist 1 ja
Kuigi asja materjalidest nähtub, et kaebaja on esitanud mitmeid avaldusi ja korduvalt muutnud taotletava maa suurust, ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud halduskohtu järeldust, et kaebaja sooviks oli erastada maad 2 ha ja et vastustaja on seda kaebaja avaldust aktsepteerinud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kuigi kaebajale maa ostueesõigusega erastamise menetlus on lõpule viimata ning vallavalitsuse poolt erastamise korraldus andmata, pole kaebajale kuuluva elamu juurde võimalik käesoleval ajal erastada maad rohkem kui 0,32 ha, sest Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud valla üldplaneeringuga määrati Kaberneeme küla tiheasustusega alaks. Ringkonnakohus ei jaga esimese astme kohtu seisukohta, et O. Kotsjuba esitatud kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu.
lg 1 p 1 nägi ja näeb ette, et väljaspool linna piire asuval õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu juures ei tagastata maad kuni 2 ha ulatuses, kui õigustatud subjekt ei lepi ehitise omanikuga kokku teisiti. Käesoleval juhul pole maa erastaja ja maa tagasitaotlejad teisiti kokku leppinud. Vastustaja väidab õigesti, et viidatud säte võimaldab lubada erastada elamu juurde ka vähem kui 2 ha maad. Kohalik omavalitsus ei saa aga erastatava maa suuruse määramisel lähtuda vaid mõistlikkuse kaalutlusest või asjaolust, et õigustatud subjektile jääb liiga vähe maad, nagu näib vastustaja seisukoht olevat. Maareformi eesmärgist tulenevalt peavad maa jagamisel tagastamise õigustatud subjekti ning elamu omaniku vahel olema kaitstud mõlema isiku huvid. Ringkonnakohus jääb sätte tõlgendamisel oma varasema seisukoha juurde, et
lg 1 punktist 1 tulenevat elamu omaniku õigust tuleb mõista selliselt, et 2 ha suuruse maa erastamise taotluse rahuldamist saavad takistada õigustatud subjektidele ja teistele ostueesõigust omavatele isikutele kuuluvate ehitiste asumine õigusvastaselt võõrandatud maal ning planeeringu ja maakorralduse nõuete järgimise kohustus. Kõnealusel juhtumil selliseid asjaolusid tuvastatud pole. Jõelähtme Vallavalitsuse 24.11.1997 korraldusega nr 623 tagastatud maa oli hoonestamata ning vastustaja pole varasemas kohtuvaidluses ega ka käesolevas asjas esile toonud ühtegi planeeringust või maakorraldusnõuetest tulenevat takistust maa erastamiseks väiksemas ulatuses kui kaebaja taotletud 2 ha. Vastustaja väide, et kaebajale erastamiseks ettenähtud 0,32 ha on kiiludeta/siiludeta neljanurkne kiviaiaga piirnev maaüksus, maakorraldusnõuetest tulenevat takistust ei näita. Kaebajale erastamiseks jäetud 0,32 ha suurune maa piirneb kiviaiaga vaid ühest küljest. Maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p-de 4-6 järgi tuleb kinnisasja moodustamisel muuhulgas lähtuda sellest, et kinnisasjale oleks tagatud otstarbekas juurdepääsutee, et oleks tagatud kinnisasja terviklikkus ja otstarbekas kuju, looduslikke piire arvestavad lihtsad ja selged 5
Vaidlusalusel juhtumil on tegemist mitte muu ehitisega (
lg 1 p 3), mille juurde saab erastada maad ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses, vaid elamuga, mille juurde näeb seadus ette õiguse erastada mitte teenindamiseks vajaliku maa, vaid kuni 2 ha. Seega asjas tuvastatu ja esitatud tõendite põhjal asub ringkonnakohus seisukohale, et kaebajal oli õigus erastada elamu juurde maad 2 ha. Vastustaja on õigusvastaselt võõrandatud maa, millel asub kaebaja elamu, õigustatud subjektidele tagastamisega ja vaid 0,32 ha erastamiseks jätmisega seadusliku aluseta kitsendanud kaebaja õigusi. Kuivõrd käesolevaks ajaks on valla üldplaneeringuga kõnealune maa-ala määratud tiheasustusega alaks, siis on ka õiguslik olukord muutunud ning ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tema rikutud õiguste heastamine on võimalik veel vaid tekitatud kahju, so 1,68 ha maa erastamisõigusest ilmajäämine, hüvitamise kaudu. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus Orest Kotsjuba apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse. Kuna apelleeritud on kahju hüvitamise vaidluses tehtud vaheotsus ning halduskohus pole kahju hüvitamise teisi küsimusi lahendanud, siis tuleb asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei võta seisukohta menetluskulude suhtes, see küsimus tuleb lahendada esimese astme kohtul lõppotsuse tegemisel. Kohtunikud Oliver Kask Kaire Pikamäe Silvia Truman 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.