2-07-51475 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- märtsil 2008.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-07-51475 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. K. (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja: A. B. (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Asja lahendamise viis Resolutsioon Lihtmenetlus S. K. hagi A.B.`i vastu elatise suurendamise nõudes
- Rahuldada S. K. hagi.
- Muuta Narva Linnakohtu 22.aprilli 2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2-197/05 A. B.`ilt S.K.(endine perekonnanimi B.) kasuks tütre M. B. ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.
- Välja mõista kostjalt A. B.`ilt hageja S. K. kasuks elatis tütre M. B., sünd. xxx.a, ülalpidamiseks alates
- jaanuarist 2008.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääara kuni tütre M.B. täisealisuseni, s.o. kuni xxx.a, või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.
- Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
- Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-51475 kannab kostja A.B..
- Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
- märtsil 2008.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu ning toimetatakse menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse sisu S. K. poolt
- detsembril 2007.a Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja A. B.`i vahel sõlmitud abielu lahutati 13.03.2000.a. Abielust on alaealine tütar M. B., sünd. xxx.a. Narva Linnakohtu 22.04.2005.a otsusega tsiviilasjas nr. 2-197/05 on A. B.`ilt välja mõistetud elatis tütre ülalpidamiseks suuruses 1 345 krooni igakuiselt kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.t kuni 23.09.2013.a. Käesoleval ajal summast 1 345 krooni ei jätku tütre vajaduste rahuldamiseks. Põhjendades oma nõuet Perekonnaseaduse §-ga 70, hageja palub mõista kostjalt A. B.`ilt välja elatis tütre M. B., sünd. xxx.a, ülalpidamiseks suuruses 2 175 krooni igakuiselt. 1
(3)2-07-51475 Kostja vastus Kohtule 11.veebruaril 2008.a esitatud vastuses hagiavaldusele A.B. ei tunnistanud hagi. Vastuse kohaselt täitis kostja 22.04.2005.a kohtuotsusega tsiviilasjas 2-197/05 määratud ülalpidamise kohustust (elatis summas 1 345 krooni), võlgnevust ei ole. 2006.aastal halvenes kostja tervislik seisund. Seoses nägemisega seotud haigusega ei ole kostjal võimalik leida tasuvamat tööd, suurem osa sissetulekutest, kui välja arvata elatis ja maksud, kulub ravile ja ravimite ostmisele. Elatise suurendamine 2 175 kroonini teeb kohtuotsuse täitmise ning lapsele elatise ülekandmise võimatuks. Keskmine palk 2007.aasta kuue kuu eest moodustab 2 750 krooni. Ülatoodu alusel palub kostja mõista elatiseks 1 800 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohus tegi
- märtsil 2008.a määruse, millega määras menetleda tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: • et pooltel sündis xxx.a tütar M.B. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega xxx; • et Narva Linnakohtu 22.04.2005.a otsuse tsiviilasjas nr 2-197/05 alusel A. B. peab maksma S.K. (endine perekonnanimi B.) kasuks igakuiselt elatist tütre M. B. ülalpidamiseks summas 1 345 krooni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 22.04.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2-197/
- Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuse on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Vaidlust ei ole, et elatise miinimumsummad lähtudes lapse vajadustest on muutunud seoses elatise väljamõistmise ajaga. Hageja on hagi elatise suurendamiseks esitanud seoses asjaoluga, et väljamõistetud elatisest 1 345 krooni ei jätku lapse vajaduste rahuldamiseks. Kostja ei vaidle lapse vajaduste suuruse üle. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise 2
(3)2-07-51475 suuruse muutmist. Eelnevalt on tuvastatud, et elatis summas 1 345 krooni on ebapiisav poolte lapse ülalpidamiseks, seega hageja poolt vastava avalduse esitamine oli õigustatud lapse huvides. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kostja poolt esitatud tõendid kostja sissetulekute kohta kohtu hinnangul tõendavad kostja majanduslikku võimet tasuda elatist temalt hageja poolt nõutud summas, s.o 2 175 krooni kuus. Eeltoodu tõttu tuleb hagi rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma A. B.. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise väljamõistmine seadusega sätestatud miinimummääras. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3
(3)