) § 70 lg 2 alusel alates 01.06.2005 ühekordselt 20 000 krooni. 2. Hagiavalduse kohaselt tutvusid pooled 1998 märtsikuus Eestis. Sellest ajast kohtusid nad regulaarselt ning hageja viibis paarinädalaste perioodide vältel ka kostja juures Soomes. Poolte lähisuhted kestsid kuni 1998 novembrikuu keskpaigani ja pärast hageja rasestumist poolte suhted katkesid. xx.xx.xxxx sündis hagejal suhtest kostjaga poeg P.B.D. Hageja teavitas kostjat koheselt lapse sünnist, kuid kostja ei tulnud poega vaatama. Seetõttu ei saanud hageja kostjat kanda lapse isana ka lapse sünniakti ning lapse sünniaktis isa kohta kannet ei tehtud. Hageja on pidevalt hoidnud kostjat kursis lapse arenguga. Kostja ei ole maksnud lapsele elatist ega hüvitanud muid lapsega seonduvaid kulutusi. Laps on sünnist saadik olnud hageja ülalpidamisel. Kuivõrd hageja majanduslik olukord on seoses tema invaliidistumisega muutunud väga raskeks, saatis hageja 2005 suvel kostjale kirja, milles palus kostjal maksta elatist nende ühise lapse ülalpidamiseks. Kostja ei ole kirjale vastanud ja keeldub ka telefoni teel suhtlemast. 3.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks. Käesoleval ajal on hageja kodune. Ta haigestus 2004 raskelt ning selle tulemusel tuvastati tal 2004 augustis arstliku ekspertiisiga püsiv töövõimekaotus 80% ulatuses ning diagnoositi keskmine puue, mis põhjustab isikule lisakulutusi. 14.08.2005 tuvastati hagejal arstliku ekspertiisi tulemusel püsiv töövõimekaotus 80% ulatuses ning diagnoositi raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. Kuivõrd hageja töövõime on eeltoodust lähtuvalt väga piiratud, ei ole tal õnnestunud leida sobivat tööd. Tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension, sotsiaaltoetus ja peretoetus, mis kokku moodustab hagi esitamise aja seisuga 2 734 krooni. 4. Hageja teada on kostja Ojakorven Puutyö OY omanik. Hagejal puuduvad andmed kostja varalise seisundi ja sissetulekute kohta. Hageja arvestuse kohaselt on lapse vajadused kuus kokku 6 096 krooni. Seoses asjaoluga, et hagejal on raske leida sobivat tööd ning tema sissetulek pole äraelamiseks lapsega kahekesi küllaldane, on ta sõltuv oma lähedaste toetusest. Sellest hoolimata on hagejal tekkinud tõsiseid raskusi lapse ülalpidamisega ja igapäevaeluga toimetulekul. Hagejal on tekkinud märkimisväärne võlgnevus eluasemekulude kandmisel ja lapse kasvades suurenevad lapsega seonduvad kulud. Kuivõrd kostja on Soome Vabariigis tegutseva äriühingu omanik, leidis hageja, et kostjal on võimalik maksta oma alaealise lapse ülalpidamiseks igakuist elatusraha pärast nõude vähendamist 5200 krooni kuus kuni lapse täisealisuseni.
lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel lapse ülalpidamiskohustust. Kuna kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust lapse sünnist saadik, palus hageja lapsele elatise väljamõistmise korral mõista kostjalt elatis välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne käesoleva hagi esitamist kohtule 20 000 krooni. Kostja vastuväited
lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema nõudel ning sama paragrahvi lõige 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Asjas on kohus kostja taotlusel määranud molekulaargeneetilise ekspertiisi, mille tulemusel andis ekspert arvamuse, et kostja on P.B.D isa tõenäosusega 99,9993 %. Kohus leidis, et eeltoodut aluseks võttes on leidnud veenvat tõendamist asjaolu, et XX.XX.XXXX sündinud P.B.D põlvneb kostjast ning viimane on selle lapse isa. 9.
Mõlemad vanemad on kohustatud kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Samas pole seaduses määratud kindlaks põhimõtet, et lapse ülalpidamiskulusid tuleb vanematel kanda võrdsetes osades.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja arvestuse kohaselt on kulud lapsele kuus 6 096 krooni. Kohus leidis, et hageja on lapsele arvestatud kulude puhul neid mõnevõrra tegelikest kuludest suurematena näidanud, eriti kulud toidule ja jalatsitele ning rõivastele. Samuti on ülemäärased muud kulud seoses lapsele kirjutuslaua ja uue voodi muretsemise vajadusega, kui ühekordsed väljaminekud, arvestades lapse vanust käesoleval ajal. Kohus leidis, et kulutused algklassis õppivale lapsele võivad olla vähemalt 4 000 - 5 000 krooni kuus. Hageja enda sissetulek moodustas hagi esitamisel 2 740 krooni. Hageja seletuse kohaselt sõltub tema toimetulek käesoleval ajal tema lähedaste abist, sest kostja ei ole last sünnist saadik toetanud. Hageja sissetulekuks on pension seoses püsiva töövõime kaotusega ning määratud sotsiaaltoetused. Tema tööle asumine on probleemne seoses tema raske puudega. Seega on hageja vähekindlustatud isik, kelle majanduslikud võimalused on äärmiselt kasinad ning hagejal tuleb olemasolevate rahaliste vahendite arvelt kasvatada ja ülal pidada ka oma alaealist last, mis on ilmselt küllatki keeruline ilma kõrvalise abita. Tekkinud olukorras on ainuvõimalik eelkõige lapse vajadustest lähtudes, et kostja kanda tuleb jätta märkimisväärsem osa lapse ülalpidamiskuludest 3 500 krooni kuus, ja seda tuginedes järgmistele asjaoludele. Kostja vastuväidete kohaselt on ta äärmiselt vähekindlustatud isik, kellel ei jätku rahalisi vahendeid isegi iseenda vajaduste rahuldamiseks. Samas aga omab kostja osalust Soome Vabariigis registreeritud äriühingus ning on tehase direktor. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt on kostjal võimalik kulutada ainuüksi ravimitele 3 000 eurot kuus, samas on kostja kuusissetulek tema seletuse kohaselt 915 eurot ning teda abistavad materiaalselt tema ema ja õde, kes annavad talle vahel rõivaid. Kostja poolt antud seletused on vastuolulised, mistõttu teeb kohus sellest ühese järelduse, et kostja varjab teadlikult oma majanduslikku seisundit, sooviga näidata end materiaalselt vähekindlustatud isikuna. Seonduvalt asjaoluga, et kostja seletuse kohaselt võib ta endale lubada ainuüksi kulutustena ravimitele 3 000 eurot kuus, omab ta ilmselt suuremat sissetulekut, kui ta on Soome maksuameti andmete alusel oma kuusissetulekuna näidanud. Osundatud maksuameti väljatrükid ei oma dokumentaalse tõendi kaalu, kuna need ei ole maksuhalduri poolt kinnitatud ning lisatud tõlked on nõuetekohaselt 3 tõestamata notari või vandetõlgi poolt. Kohus leidis, et kostja esitatud tõendid tema majandusliku seisundi tõendamiseks ei ole usaldusväärsed ning tuleb jätta tähelepanuta. 10. Kostja ei ole alates poja sünnist XX.XX.XXXX lapse ülalpidamiskohustust täitnud, rääkimata osalemisest tema kasvatamises. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta oli teadlik hageja rasedusest ja poja sünnist. Asjas on ilmne, et kostja ei ole vanemana täitnud lapse ülalpidamiskohustust ning temalt tuleb elatis välja mõista hageja kasuks
Sama seaduse § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei ilmnenud
Antud seaduse muudatus jõustus 01.06.
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega. Vanemate ja laste 4 vastastikused õigused ja kohustused tulenevad
Maakohtu menetluses oli R.R hagi S.R.N vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks alates 27.09.2005. Kohus tuvastas P.B.D põlvnemise kostjast
alusel.
järgi mõistab kohus elatise lapse ülalpidamiseks välja alates elatisehagi esitamisest. Seega puudub seaduslik alus mõista elatis välja tagasiulatuvalt enne kohtu poolt isaduse tuvastamise hagi esitamist. Apellandi seisukoht, et elatis tuleks välja mõista alates ekspertiisi tegemisest, ei ole seadusega (
Samuti ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et elatis tuleks välja mõista tagasiulatuvalt, sest ka see seisukoht on vastuolus seadusega (
15. Ülejäänud osas on maakohtu otsus põhjendatud ja seaduslik. Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust alates hagi esitamisest väljamõistetud elatise osas kohtuotsust tühistada ja TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus selles osas jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega elatise suuruse osas täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vaidlust ei ole selles, et kostja lapse ülalpidamiskohustust täitnud ei ole ja puuduvad asjaolud
lg 8 kohaldamiseks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest Vaidlustatud ei ole lapse vajadusi ja asjaolu, et hageja enda sissetulekuks on 2 740 krooni kuus (töövõimetuspension, sotsiaaltoetus ja peretoetus) ning et tal on püsiv töövõimekaotus 80% ulatuses. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et käesoleval ajal on tema sissetulek 2405 krooni ja tööd ta leidnud ei ole. Maakohus on õigesti asjaolusid kinnitavaid tõendeid hinnates tuvastanud, et kostja kanda tuleb jätta lapse ülalpidamiskuludest märkimisväärsem osa 3500 krooni kuus. Kostja ei ole menetluses vaidlustanud asjaolu, et tal ei ole ülapeetavaid, et ta on firma Ojakorven Puutyö OY omanik. Kohtu järeldusele, et kostja varjab oma tegelikku majanduslikku seisundit sooviga näidata end materiaalselt vähekindlustatud isikuna, ei ole kostja vastu vaielnud ega omapoolsete tõenditega ümber lükanud, vaid on esitanud väiteid oma eakuse, haiguse ja ravimite vajaduse kohta. Kõik eelnimetatu võib olla õige, kuid see ei võta kostjalt lapse ülapidamise kohustust. Apellandi väide, mille kohaselt ta ei kuluta ravimitele kohtuotsuses märgitud summat, ei muuda kohtuotsust ebaõigeks ega anna alust muuta väljamõistetud elatusraha suurust. Vastavalt
lg-le 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.