MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja 16. aprill 2008. a, Tallinn koht Haldusasja number 3-07-2276 Haldusasi P.G. kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (

§ 12lg 3).

2. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustaja KMA-le. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest (

§ 12lg 3).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD Tallinna Halduskohtu menetluses on P.G. kaebus KMA 03.10.2007 ettekirjutuse nr 1011650543 tühistamise nõudes. 03.12.2007 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 17.12.2007 esitas P.G. kohtule kaebuse täienduse koos kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega ja riigilõivust vabastamise taotlusega. Tähtaja ennistamise taotluse kohaselt ei esitatud kaebajale vaidlustatud otsust talle arusaadavas keeles ning seetõttu jäi kaebus esitamata selleks ettenähtud tähtaja jooksul. 1 Tallinna Halduskohus jättis 14.01.2008 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. P.G. esitas 21.01.2008 Tallinna Halduskohtu 14.01.2008 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2008 määrusega vabastati kaebuse esitaja 80 krooni riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel KMA ettekirjutuse tühistamise nõudes. 31.03.2008 kohtunõudega küsis kohus vastustaja KMA-lt kirjalikku arvamust kaebuse esitamise tähtaegsuse kohta hiljemalt 10.04.2008. 10.04.2008 saabus kohtusse KMA vastus P.G. poolt esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta. KMA leiab oma vastuses, et Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 52 ja keeleseaduse § 3 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. Võõrkeelte, sh vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus. Tallinna Halduskohus on 16.02.2007 otsuses haldusasjas nr 3-06-2334 leidnud, et KMA-l oli õigus keelduda P.G.le haldusakti venekeelse kirjaliku tõlke esitamisest. Ükski seaduse säte selleks KMA-d ei kohusta. Seega on asjakohatu ja alusetu kaebaja esitatud väide talle haldusorgani otsuste arusaadavas keeles tõlgete esitamise kohustuslikkusest ja vajalikkusest. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja on 02.04.2008 P.G. võõrkeelse taotluse tagastamise määruses haldusasjas nr 3-08-235 leidnud, et PS preambula järgi on riigi üheks eesmärgiks eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Eesti keel on rahvuse ja kultuuri olemuslik komponent, selle võõrandamatu osa, ilma milleta ei ole eesti rahvuse ja kultuuri säilimine võimalik. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab PS § 6, et Eesti riigikeel on eesti keel. Eelnevale toetudes sätestab ka PS § 52 lg 1, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. PS § 51 lg 1 alusel on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Lisaks eeltoodule märgib KMA, et P.G. esitatud kaebuse täiendusest ei nähtu, et ta oleks palunud KMA ametnike abi vormistatud lahkumisettekirjutuse vaidlustamist puudutavate asjaolude selgitamisel ning et KMA ametnikud oleksid keeldunud eelnimetatud haldusakti osas selgitusi andmast või haldusakti suuliselt tõlkimast. VSS-st ei tulene haldusorgani kohustust tagada väljasaadetavale isikut puudutavate dokumentide võõrkeelsed tõlked, samas on suuliste selgituste saamiseks vajalik isiku enda initsiatiiv. P.G. on 03.10.2007 lahkumisettekirjutusele oma allkirjaga kinnitanud, et ta on ettekirjutuse kätte saanud, selle sisu ja ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgi on talle arusaadavas keeles selgitatud, mistõttu on põhjendamatu ega ole usutav kaebaja väide, et ettekirjutuse sisu jäi kaebajale arusaamatuks. Eeltoodust lähtuvalt leiab KMA, et kaebajale 03.10.2007 tehtud lahkumisettekirjutus oli õiguspäraselt vormistatud eesti keeles ning KMA ei pidanud isikule haldusakti venekeelsena koostama ega esitama ka vastava ettekirjutuse kirjalikku tõlget, mistõttu ei ole KMA 03.10.2007 lahkumisettekirjutus vastuolus HMS-ist tulenevate nõuetega. P.G. ei ole esitanud kaebetähtaja möödalaskmiseks mõjuvaid põhjuseid ning seega ei ole kaebuse esitamiseks tähtaja ennistamise taotlus põhjendatud. Esitatud kaebusest ei nähtu, et P.G. oleks teinud kõik endast oleneva ettekirjutuse tühistamiseks esitatud kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Juhindudes

§ 12lg-st 3 palub KMA lõpetada haldusasja menetlus seoses kaebetähtaja rikkumisega.

KOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Kaebus on kohtule esitatud tähtaja rikkumisega Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et sai kaevatud ettekirjutuse allkirja vastu kätte 03.10.

1. Ka kaevatud ettekirjutusest nähtuvalt on ettekirjutus antud kaebajale allkirja vastu kätte 03.10.
2. Seega oli kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks 15.10.2007, arvestades akti vaidlustamiseks VSS § 13 lg-s 3 ettenähtud 10-päevast tähtaega. Kaebus on aga halduskohtule esitatud alles 07.11.
3. Eelnevast tulenevalt on kaebus kohtule esitatud selgelt kaebetähtaja rikkumisega. Puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks P.G. on Tallinna Halduskohtule 16.12.2007 esitatud kaebuse täienduses märkinud, et vastavalt HMS § 55 lg-le 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Kaebaja leiab, et KMA 03.10.2007 ettekirjutus nr 1011650543 ei vasta eelnimetatud sättest tulenevatele nõuetele, kuna nimetatud haldusakti ei ole koostatud P.G.le arusaadavas vene keeles ning sellele ei ole lisatud ka venekeelset tõlget. Kaebaja hinnangul teadsid KMA ametnikud vajadusest esitada P.G.le KMA ettekirjutusest tõlge. Kohus on seisukohal, et üksnes haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset abi. Samas võib haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omapoolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada. Küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Kohus nõustub KMA seisukohaga, et, et P.G. on korduvalt osalenud iseseisvalt halduskohtumenetluses, seejuures pidanud kinni kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaegadest, hoolimata asjaolust, et isik väidetavalt eesti keelest aru ei saa. Nii ei ole P.G. poolt esitatud põhjendused käsitletavad mõjuvate põhjustena, mis tingiks käesolevas haldusasjas kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Isik on andnud kaevatud ettekirjutusele oma allkirja, kinnitades, et on ettekirjutuse kätte saanud ning selle sisu ja ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärgi on talle arusaadavas keeles selgitatud. Ükski õigusakt ei kohustanud KMA-d esitama kaebajale ettekirjutusest kirjalikku venekeelset tõlget ning suuliselt on kaebajale haldusakti sisu teatavaks tehtud. Samuti ei ole kaebaja kohtule selgitanud, kuidas pea 3 nädalat hiljem sai siiski võimalikuks haldusakti vaidlustamine halduskohtus, hoolimata sellest, et vajalikku tõlget ei esitatud ka siis. Ka kaebetähtaegsusesse puutuv tulnuks kaebajal endal üle kontrollida, kui suulise tõlke käigus jäi talle midagi ebaselgeks. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja ei teinud endast kõike võimalikku protsessitähtaja järgimiseks. Ehk teisisõnu – 3 kaebajal puudusid objektiivsed põhjused kaebetähtaja ületamiseks. Kaebaja poolt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus jääb neil põhjustel rahuldamata.

§ 12

lg 3 kohaselt juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega haldusasja menetluse. Kohtule esitatud 03.10.2007 ettekirjutuse tühistamise nõue hõlmab akti õigusvastasuse tuvastamise nõude, mistõttu ei pea kohus võtma eraldi seisukohta esitatud tuvastamisnõude osas. Tallinna Halduskohtu 31.03.2008 määrusega on kaebus kaebajale tagastatud samas asjas esitatud moraalse kahju hüvitamise nõude osas. Käesoleva määrusega lõpetab kohus menetluse ettekirjutuse tühistamise nõude osas, mis hõlmab ka akti õigusvastasuse tuvastamise nõude. Menetlus asjas on seega lõppenud ja ühtegi lahendamata nõuet käesolevas asjas ei ole. Maret Altnurme Kohtunik 4