Obsah (5)

§ 222§ 173§ 174§ 272§ 207

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Kohus Geete Lahi Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg 27. veebruar 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei ja koht Tsiviilasja number 2-05-15383 (

§ 222

lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile 2 sellega tekitatud kahjud. Antud juhul on hagejale tekitatud kahjuks 33 341,15 krooni, mis sisaldab põhivõlga ja intressi. Tulenevalt HaS § 362 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Eeltoodu põhjal on intressi ajavahemikus

1. jaanuar 2002 kuni
2. juuni 2005 kogunenud järgmiselt: põhivõlg 28 288,46 krooni, sellest ühe päeva intress on 3,93 krooni (28 288,46 x 0.05 = 1 428,58 krooni aastas : 365 = 3,93 krooni päevas). Selles ajavahemikus on viivitatud 1287 päeva, intress on 5052, 69 krooni. Seisuga
3. juuli 2005 on hageja nõude suuruseks 33 341 (kolmkümmend kolm tuhat kolmsada nelikümmend üks) krooni ja 15 senti, millest põhivõlg 28 288,46 krooni ning intress 5052, 69 krooni. Hageja tasus hagi koostamise ja esitamise eest advokaadibüroo A arve alusel õigusabikulud summas 1 200 krooni. Tuginedes ülaltoodule ja juhindudes

§ 173lg 1, § 207, § 222 lg 1, 2, § 272, Ha

S § 362 lg 2,3, TsMS § 60 lg 1, VÕS RakS § 11, ÕTÕLS § 30 alusel palub hageja:

1. Välja mõista A V hageja kasuks 33 341,15 krooni, millest solidaarselt koos A S 13 000 krooni, I M 15 000 krooni ja A S 33 341,15 krooni.
2. Välja mõista solidaarselt kostjatelt A V, A S, A S ja I M hageja kasuks kohtukuluna riigilõiv 2 450 krooni ja õigusabikulud summas 1 200 krooni. Kostja vastus hagiavaldusele 08.08.2005.a I M poolt esitatud vastuse kohaselt elab ta oma perega üüritud korteris. Kostjal on pere, ta saab miinimumpalka, abikaasa ei tööta. 30.06.2005.a võttis kostja laenu kaheks aastaks, et osta arvuti. Kostja on arvamusel, et kostja A V võib ise maksta oma laenu. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde. Selgitas, et on lubatud sõlmida maksegraafik, kuid sellele peavad kõik kostjad alla kirjutama. Seoses sellega, et kohtuistungile tuli üks kostja, kompromissi ei saa sõlmida. Põhivõlgnik on A V. I M vastutus on piiratud 15 000 krooniga, A S vastutus 13 000 krooniga. Kui hagi rahuldatakse, siis täitemenetluses kohtutäitur koostab maksegraafiku, mille alusel tagastatakse võlgnevus. Kostja I M on nõus maksma oma osa 15 000 krooni. Kohtuistungile ei ilmunud kostjad A V (kohtukutse sai kätte 04.12.2007), A S (kohtukutse sai kätte 19.12.2007.a) ja A S, kellele kohtukutse koos hagimaterjalidega on kätte toimetatud Iirimaal 19.11.2007.a. Kostjad ei ole kohtule teatanud istungile ilmumata jätmise põhjusest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Kohtu põhjendused Vastavalt VÕSRS § 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.07.2002.a, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Õppelaenuleping sõlmiti 05.10.1998.a, so enne võlaõigusseaduse jõustumist. Seega kohaldamisele kuuluvad enne 01.07.2002.a kehtinud tsiviilkoodeksi (

) sätteid. 3 Tõendatud on, et A V sõlmis

1. oktoobril
2. aastal õppelaenu saamiseks AS-iga Hansapank õppelaenulepingu nr S000040392 (tlk 4). Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 30 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle kolmel korral: 08.oktoobril
3. aastal 6 500 krooni,
4. veebruaril
5. aastal 6 500 krooni ja
6. oktoobril
7. aastal 15 000 krooni (tlk 5). Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevaid kohustusi tagavad käendusega A S, A S ja I M nende ja panga vahel 05.10.1998.a, 08.10.1998.a ja 29.09.1999.a sõlmitud käenduslepingute alusel (tlk 6-8). A S vastutus on piiratud 13 000 krooniga ja I M vastutus on piiratud 15 000 krooniga. Samuti on tõendatud, et A V eksmatrikuleeriti Narva Kutsekeskkoolist, mistõttu tekkis tal kohustus pangale laen tagasi maksta ja millist kohustust ei ole tema ega ka käendajad nõuetekohaselt täitnud. Samuti on tõendatud, et pank nõudis riigilt riigitagatise rakendamist summas 28 288,46 krooni (laenu võlg 27 820,05 krooni ja intressi võlg 468,41 krooni) ning nimetatud summa on pangale tasutud (tlk 10-12) ja seega on nõue riigile kostjate vastu üle läinud.

§ 173

kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavate nõuetele.

§ 174

kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest.

§ 272

lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist.

§ 207

lg 1 järgi vastutavad kohustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti; lg 2 kohaselt käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudmisega seotud kulutuste eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti; lg 3 järgi ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. HaS (kuni 01.09.2004 redaktsioonis) § 362 lg 3 järgi riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja poolt nõutav õppelaenu võlg ja intress oleks tasutud täies ulatuses või see oleks väiksem, mistõttu tuleb kohtul järeldada, et kohustused on siiani täitmata ja hageja nõue on seega põhjendatud ja tõendatud. Riigil on nõudeõigus laenusaaja ja käendajate vastu kogu laenusaaja eest tasutud summa 28 288,46 krooni ulatuses, millele lisandub HaS §362 lg 3 alusel ajavahemikul 06.01.2002.a kuni 25.06.2004.a määraga 5% aastas arvestatud intress 5 052,69 krooni ning märgitud võlg kokku 33 341,15 krooni tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt, arvestades käendajate vastutuse piiranguid. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seaduse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 järgi kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 4 Juhindudes kuni 31.12.2005. a. kehtinud TsMS § 60 lg 1, tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjatelt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 2 450 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 1 200 krooni. Märgitud kohtukulud tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 5