§-le 33 lg 1 p 3. Kaebaja väidab, et vaidlustatud detailplaneeringuga kavandatav tee on olulise keskkonnamõjuga, mis ületab keskkonna vastupanuvõime, sest läbib I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide kasvuala. Kaebaja leiab, et Tartu Linnavalitsus oleks pidanud kaitsealuste liikide esinemist planeeringualal arvestama, kuid seda ta teinud ei ole, mistõttu on planeering vastuolus looduskaitseseadusega. Kaebaja väidab, et Tartu linna üldplaneeringust ei ole näha, et Sõpruse pst ja Jaama tn ristist läheks tee Tartu valla suunas. Kaebaja leiab, et detailplaneering on vastuolus Tartu linna ehitusmäärusega, millest lähtudes ei olnud Tartu Linnavalitsusel pädevust vaidlustatud haldusakti andmiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Tartu Linnavalitsuse esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt kaebuses näidatud teelõigu ulatuses linna piires olev ala ei asu detailplaneeringu alas, mistõttu on alusetu kaebuses esitatud väide Tartu linna poolt keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise nõude eiramise kohta. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei asu kaitsealuste liikide leiukohad Tartu linna territooriumil, järelikult ei mõjuta kõne all olevad leiud vaidlustatud korralduse õiguspärasust. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väide selle kohta, et Tartu linna üldplaneeringust ei ole näha, et Sõpruse pst ja Jaama tn ristist läheks tee Tartu valla suunas, on ekslik. Tartu linna üldplaneeringu kaardil nr 1“Tartu linna maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused M 1:10 000“ on näidatud liiklusmaana Põhja puiestee kuni Tartu linna piirini. Nagu märgitud, on üldplaneeringu kaardil nr 8 näidatud Põhja puiestee põhitänavana. Asjaolu, et kõikidel kaartidel nimetatud tänavat ei ole näidatud, tuleneb kaardi teemast, mille puhul taolise kavandatava tänava äranäitamine ei ole vajalik. Vastustaja on seisukohal, et detailplaneering on koostatud vastavuses Tartu linna üldplaneeringuga, samuti omas Tartu Linnavalitsus pädevust vaidlustatud haldusakti andmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Planeerimisseaduse § 26 lg 1 kohaselt võib isik vaidlustada planeeringu kehtestamise otsuse kohtus juhul, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vaidlustatud 04.09.2007 korraldusega nr 1068 kehtestas Tartu Linnavalitsus Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu valla lõunaosa (I etapi) detailplaneeringu Tartu linna haldusterritooriumi osas (tl 4-47) vastavalt Tartu Linnavalitsuse 07.03.2006 korraldusega nr 361 kinnitatud lähteülesandele. 2 Paralleelselt Tartu linnaga algatas detailplaneeringu ka Tartu vald oma territooriumil. Planeeringut on koostatud ja menetletud koostöös Tartu vallaga. Planeeringuala suuruseks on ca 200 ha ja see paikneb Tartu linna põhjaosas ning Tartu valla lõunaosas. Planeeringu eesmärgiks on krundipiiride, ehitusõiguse, hoonestusprintsiipide ja arhitektuursete tingimuste määramine, tehnovõrkude planeerimine, liikluskorralduse ja parkimislahenduse põhimõtete kindlaksmääramine, haljastuse ja heakorra määramine. Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule on Tartu linna territooriumi osas planeeringuala juhtfunktsioonid ühiskondlike hoonete maa ja üldkasutatavate puhke- ja haljasalade maa. Kaebuse kohaselt ületab tõenäoliselt kogu kavandatava neljarealise tee (Tartu linnast Jaama tänava ja Sõpruse pst ristmikust kuni endise Raadi sõjaväelennuvälja juhtimiskeskuseni ja edasi kuni Jõhvi maanteeni) kogupikkus 10 kilomeetrit ja seega oleks vaja olnud teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
§-le 33 lg 1 p 3. Keskkonnamõju hindamise ja
lg 1 p 13 ja § 33 lg 1 p 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi viia kui detailplaneeringuga kavandatavaks olulise keskkonnamõjuga tegevuseks on üle 10 kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on planeeringuala läbivaks ja prognoositavalt suurima liikluskoormusega teeks kavandatud uus teelõik Sõpruse pst – Jaama tn ristmikult endise lennuvälja juhtimiskeskuse juurde ning sealt edasi rekonstrueeritavalt Vana-Narva mnt-lt ringristmikule. Nimetatud tee on kavandatud neljarealisena ja sõidusuundade vahel oleva eraldusribaga. Teemaa mõlemale poole on planeeritud kahele poole sõiduteed jalgtee ning ühel pool ka 4 meetri laiune jalgrattatee. Lähtuvalt Tartu linna üldplaneeringust on neljarealisena kavandatud ka Vahi tänava pikendus. Kohus nõustub vastustajaga, et detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.7 ( tl 26) antud kirjeldus perspektiivselt kavandatava teelõigu kohta Sõpruse pst – Jaama tn ristmikult endise lennuvälja juhtimiskeskuse juurde on selgitusena ja osundatud teelõigust Tartu linna haldusterritooriumi piiresse jääv maa-ala detailplaneeringu alas ei asu. Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga on Tartu linna haldusterritooriumil kavandatud nimetatud teelõik (Põhja puiestee) magistraaltänavana (tl 56) Asja materjalidest nähtuvalt on detailplaneeringu alal kõnealuse tee pikkuseks ligikaudu 1,2 km. Kaebaja poolt näidatud lõigust linna piires oleva, Tartu linna üldplaneeringu järgi perspektiivse Põhja puiestee pikkuseks on üldplaneeringu seletuskirja tabeli 2 „Magistraaltänavate liigitus“ järgi ligikaudu 666 m. Seega on alusetu kaebuses esitatud väide Tartu linna poolt keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise nõude eiramise kohta, kuna Tartu linna haldusterritooriumile ei kavandata eelnimetatud sättes käsitletud olulise keskkonnamõjuga tegevust, samuti ei asu kaebaja poolt nimetatud teelõigu ulatuses linna piires olev maa-ala detailplaneeringu alas. Väär on kaebaja väide, et detailplaneering on vastuolus looduskaitseseadusega, kuna pole arvestatud kaitsealuste liikide esinemisega planeeringualal. 3 Asja materjalidest nähtuvalt ei asu kaitsealuste liikide leiukohad Tartu linna territooriumil (tl 66), mistõttu kõne all olevad leiud ei mõjuta vaidlustatud korralduse õiguspärasust. Kaebaja väide, et Tartu linna üldplaneeringust ei ole näha, et Sõpruse pst ja Jaama tn ristist läheks tee Tartu valla suunas, ei ole asjakohane, kuna kaebuse esemeks on detailplaneering, mitte Tartu linna üldplaneering. Kuid kohus nõustub vastustaja selgitusega kaebajale, et Tartu linna üldplaneeringu kaardil nr 1 „Tartu linna maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused M 1:10 000“ on näidatud liiklusmaana Põhja puiestee kuni Tartu linna piirini (tl 67). Üldplaneeringu kaardil nr 8 on näidatud Põhja puiestee põhitänavana. Asjaolu, et kõikidel kaartidel nimetatud tänavat ei ole näidatud, tuleneb kaardi teemast, mille puhul taolise kavandatava tänava äranäitamine ei ole vajalik. Kõne all oleva tänava kohta on andmed antud konkreetselt üldplaneeringu seletuskirja tabelites 2 „Magistraaltänavate liigitus“ ja 3 „Magistraaltänavate ja nendel paiknevate objektide ehituse vajadus“. Väär on kaebaja väide, et vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamine ei olnud üldse Tartu Linnavalitsuse pädevuses. Tartu linna ehitusmääruse (Tartu Linnavolikogu 28.09.2006 määrus nr 40) § 4 lg 4 punktides 1-8 on sätestatud juhtumid, mil planeeringu koostamise algatamise otsustab volikogu. Eelviidatud määruse punkt 5 järgi otsustab linnavolikogu linna või selle osa üldplaneeringu või teemaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamise. Sama määruse § 4 lg 5 järgi otsustab linnavalitsus planeeringu koostamise algatamise lõikes 4 sätestamata juhtudel. Ehitusmääruse § 12 lg 1 järgi otsustab planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku planeeringu algatamist omav organ. Ehitusmääruse § 19 lg 1 järgi linnavolikogu otsustab linnavalitsuse poolt vastuvõetud detailplaneeringu kehtestamise ning § 19 lg 2 järgi otsustab linnavalitsus linnavalitsuse poolt vastuvõetud planeeringu kehtestamise. Kohus on seisukohal, et kuna detailplaneeringu kehtestamisel ei esinenud asjaolusid, mille tõttu oleks pidanud detailplaneeringu kehtestama Tartu Linnavolikogu, siis omas Tartu Linnavalitsus pädevust vaidlustatud haldusakti andmiseks. Arvestades kõike eeltoodut jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.