3-07-969/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-969 Otsuse kuupäev 21.detsember 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi OÜ XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 31.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35 peale Asja läbivaatamise kuupäev 3.detsember 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja OÜ XXX esindajad Paul Lõiv ning vandeadvokaadid Anto Kasak ja Andrus Lillo, vastustaja Maksu- ja Tolliameti esindajad Udo Mäesepp ning Heli EliKurvits Resolutsioon Jätta OÜ XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus alustas 20.01.2006 korralduse nr 12-2.1/871 alusel OÜ XXX tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimist maksustamisperioodidel november 2005 kuni jaanuar

1. Kontrollimist alustati vaatluse läbiviimisega äriühingu tegevuskohas. Vaatluse käigus selgunud asjaoludest tingituna pidas maksuhaldur vajalikuks viia kontroll üle revisjoniks. Lõuna maksu- ja tollikeskuse 14.03.2006 korralduse nr 12-2.1/2494 alusel kontrolliti OÜ XXX maksustamisperioodide jaanuar 2005 kuni jaanuar 2006 käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Maksuhaldur tegi 31.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/
2. Maksuotsuses leiti, et OÜ XXX oli jätnud raamatupidamises ja maksuarvestuses kajastamata käivet 1 981 609 krooni ning jätnud maksudeklaratsioonides kajastamata töötajatele tehtud töötasu väljamakseid summas 1 161 150 krooni ja erisoodustusena maksustatavaid väljamakseid 12 675 krooni. Maksuotsuse kohaselt kohustas maksuhaldur OÜ-d XXX tasuma käibemaksu 356 690 krooni, kinnipeetud tulumaksu 275 099 krooni, tulumaksu erisoodustuselt 4002 krooni, sotsiaalmaksu 388 683 krooni, töötuskindlustusmakseid 17 293 krooni ja kogumispensioni makseid 789 krooni. Kontrollimise käigus võttis maksuhaldur OÜ tegevuskohas aadressil Tähe 114 Tartu ära OÜ-le XXX kuuluva lauaarvuti ORDI nr 117765 ja võrdles programmis sisalduvaid andmeid osaühingu poolt revideerimiseks esitatud raamatupidamise dokumentidega. Võrdlemisel selgus, et programm sisaldas oluliselt rohkem andmeid, kui on kajastatud äriühingu raamatupidamise dokumentides, mistõttu maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et OÜ XXX reaalne käive kajastus just nimetatud programmis, mille mitmetes osades tehtud sissekanded lähevad kokku OÜ XXX raamatupidamises paberkandjatel kajastatud andmetega. OÜ XXX maksuotsusega ei nõustunud ning esitas eelnimetatud maksuotsusele vaide. Maksu- ja Tolliamet vaatas OÜ XXX vaide läbi ning tegi 11.04.2007 vaideotsuse nr 6-1/68-1, millega jättis Lõuna maksu- ja tollikeskuse 31.01.2007 maksuotsuse nr 12-5/35 jõusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS OÜ XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 31.01.2007 maksuotsus nr 12-5/35 täielikult tühistada. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et maksukohustuslase raamatupidamine ei kajasta AS-le Autori, OÜ-le Nemm Auto, OÜ-le Atlante, AS-le Elektritsentrum ja OÜ-le Pupasters arveid. Kaebaja ei nõustu maksuotsuses esitatud väitega, et maksukohustuslane ei ole kõiki tehinguid oma raamatupidamise dokumentides kajastanud. Kaebaja väidab, et ta kasutas arvutiprogrammi nn mustandina, mis sisaldas andmeid tehingute ja tööde kohta, mis lõpule ei viidud ja reaalselt ei osutatud ning mis ei peakski raamatupidamise dokumentatsioonis kajastuma. Arvutiprogramm ei kajastanud reaalseid tehinguid, raamatupidamine kajastab. Kaebaja on arvamusel, et maksuhaldur on programmi käsitlenud selektiivsena ning teinud väljavõtted ainult maksuhaldurile kasulikest asjaoludest. Kaebaja väidab, et tema reis Kreekasse 2005.aasta oktoobris oli seotud ettevõtlusega ning tehtud kulutusi reklaamile ei saa käsitleda erisoodustusena ning seetõttu ei kuulu tulumaks 12 675 kroonilt tasumisele. Nimelt toimus 2005.aasta oktoobris Kreekas autosaundi Euroopa Meistrivõistlused, millest võttis isiklikult osa ja võitles OÜ XXX juhatuse liige Paul Lõiv. OÜ XXX tegeleb autodesse helitehnika paigaldamisega ja tehnika edasimüümisega. Kaebaja on seisukohal, et kuna maksuhaldur on lähtunud programmist, mis ei kajasta reaalseid tehinguid ja töid, siis ei ole seal nn töötajate palgana märgitud numbrid tõesed. Kaebaja väidete kohaselt arvutas programm iga sisestatud summa pealt kindla protsendi palgaks, kuigi reaalselt ei pruukinud sellist tehingut toimuda, mis võimaldaks selliseid numbreid sisestada. Lisaks ei ole programmist selektiivselt võetud andmed tõesed, kuna kõigist reaalsetelt toimunud tehingutest ei arvutatud töötajate palka. Peale selle on kaebuse esitaja poolt makstavad palgad kahe poole kokkuleppe küsimus. Kaebaja kinnitab, et töötajad on saanud täpselt nii palju töötasu, kui palju kajastavad raamatupidamise dokumendid. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on formaalselt ja ka materiaalselt õiguspärane. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei kajastanud kaebuse esitaja kõiki toimunud tehinguid maksuhaldurile paberkandjal esitatud raamatupidamise dokumentides, küll aga tegi ta seda arvutiprogrammis. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et ta kasutas programmi mustandina, vaid OÜ XXX reaalne käive kajastus just äravõetud arvutiprogrammis XXX Majandus. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja töötajate reis Kreekasse 2005.aasta oktoobris ei olnud seotud ettevõtlusega, mistõttu töötajatele tehtud erisoodustustelt on tööandja kohustatud tasuma tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset, kuid kaebaja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata. Vastustaja on seisukohal, et OÜ XXX töötajatele on tehtud suuremaid väljamakseid, kui on kajastatud samade maksustamisperioodide kohta maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonides vormil TSD. Vastustaja leiab, et maksuotsuses leitu, mille kohaselt töötajatele makstud töötasud olid suuremad, kui kaebuse esitaja ametlikult deklareeris, on maksumenetluses kogutud andmetega tõendatud ja ka põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt võttis maksuhaldur kontrollimise käigus äriühingu tegevuskohas ära OÜ-le XXX kuuluva lauaarvuti ORDI nr 117765, mis sisaldas programmi nimega XXX Majandus (III toimik, lk 95). Kaebaja väited, et äravõetud arvutiprogrammi on maksuhalduri poolt muudetud, on paljasõnalised ja ei ole usutavad. Kohtul ei ole kahtlust selles, et maksuhaldur kasutas ametlikku ja legaalset koopiat äravõetud arvutist ning seda toimingut kaebaja vaidlustanud ei ole. Koopia väljatrükist OÜ XXX raamatupidamise programmist asub I toimiku lk 126-170 ja II toimiku lk 1-
3. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et OÜ XXX ei kasutanud programmi mustandina, kuna programmis sisalduvate andmete võrdlemisel äriühingu poolt esitatud raamatupidamise dokumentidega selgus, et programm sisaldas oluliselt rohkem andmeid, kui kajastati äriühingu raamatupidamise dokumentides. Äravõetud programm koosneb erinevatest osadest, millest peamine kannab nimetust „aruanded“, mis sisaldab müügiandmeid, ostuandmeid, andmeid teostatud tööde kohta, andmeid kasumi kohta, palgaandmeid, andmeid kulutuste, tulude ja käibe kohta, andmeid lao ning raha kohta jne. Programm sisaldas muuhulgas nullarveid, mis kaebaja raamatupidamises ei kajastu, kuid mille kajastatud teenused on tegelikult osutatud ja millisele asjaolule viitab arvetel olev märge sularahas tasumise kohta ja kinnitus, et arve on tasutud. Nullarved on enamuses vormistatud eraisikutele, kelle isikut ei olnud maksuhalduril võimalik kindlaks teha. 3 Kuid maksuhaldur pidas vajalikuks saada ka teavet OÜ XXX klientidelt kui kolmandatelt isikutelt, selgitamaks, kas nullarved on ka tegelikult nendel kajastuvatele klientidele väljastatud. Kolmandatelt isikutele saadetud arve numbrid ühtisid programmis kajastuvate numbrite ning nimedega, kuid paberkandjal raamatupidamise dokumentides kõnealuseid arveid aga kajastatud ei olnud, seega kolmandatelt isikutelt saadud vastused kinnitavad, et kaebaja ei ole maksuhaldurile paberkandjal esitatud raamatupidamise dokumentides kajastanud kõiki toimunud tehinguid – AS-le Autori, OÜ-le Nemm Auto, OÜ-le Atlante, AS-le Elektritsentrum ja OÜ-le Pupasters esitatud arveid –, küll kajastab aga seda arvutiprogramm. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ XXX juhatuse liige Paul Lõiv andnud maksuhaldurile korduvalt seletusi äravõetud programmi kohta - 28.09.2006, 24.07.2006, 14.06.2006, 20.06.2006, 02.05.2006, 20.01.2006 ja 20.10.2006 (I toimik, lk-d 84-103), kuid tema ütlused on vastuolulised ja maksuhaldurit eksitavad, mis ei kinnita, et ta kasutas arvutiprogrammi vaid mustandina. Kohus asub seisukohale, et maksuhaldur jõudis maksumenetluse käigus õigele järeldusele, et kaebaja igapäevast majandustegevust kajastas arvutiprogramm, mis sisaldas oluliselt rohkem andmeid, kui oli kajastatud äriühingu raamatupidamise dokumentides, seega reaalne käive kajastus just nimetatud programmis. Kaebaja on jätnud oma raamatupidamises kajastamata eelnimetatud äriühingutele tehtud müügiarveid, jättes tasumata nimetatud summalt tasumisele kuuluva käibemaksu. Kokku on kaebuse esitaja maksustamisperioodidel jaanuar 2005-detsember 2005 maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides deklareerinud vähem 18 %-ga maksustatavat käivet summas 1 981 609 krooni ja tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 356 690 krooni. Väär on kaebaja väide, et töötajate Kreeka reis oli seotud osaühingu ettevõtlusega ning tehtud kulutusi reklaamile ei saa käsitleda erisoodustusena. Vaidlust ei ole selles, et OÜ XXX töötajad käisid 2005.aasta oktoobris Kreekas autosaundi EM-l ja reisi lennukipiletid tasus OÜ XXX. Tulumaksuseaduse § 32 kohaselt võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja maksuhaldurile esitanud ühegi autosaundi EM võistlust kinnitavat dokumenti, mis tõendaks reisiga seotud kulutusi, siis on maksuhaldur maksuotsuses jõudnud õigele järeldusele, et 2005.aasta oktoobris toimunud töötajate Kreeka reisiga seonduvad kulud (tasutud lennukipiletid), ei ole seotud kaebuse esitaja ettevõtlusega ja käsitlenud neid vastavalt tulumaksuseaduse §-s 48 lg 4 sätestatud erisoodustusena. Erisoodustusena maksustatavaid väljamakseid on tehtud summas 12 675 krooni, millelt on tööandja kohustatud tasuma tulumaksu summas 4002 krooni, sotsiaalmaksu summas 5503 krooni ja töötuskindlustusmakset, kuid kaebuse esitaja on jätnud eelnimetatud kohustused täitmata. 4 Kaebaja väide, et töötajad on saanud täpselt nii palju töötasu, kui palju kajastavad raamatupidamise dokumendid, ei ole usutav ja ei vasta tõele. Arvutiprogrammist nähtuvalt on väljamaksed osaühingu töötajatele olnud suuremad kui kajastati samade maksustamisperioodide kohta maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonides vormil TSD. Asjaolu, et töötajate palgad olid suuremad, kui maksuhaldurile esitatud maksudeklaratsioonides kajastati, kinnitab kohtuistungil ka tunnistaja - OÜ XXX endine töötaja Mart Põldma, kes töötas autoelektrikuna, oma ütlustega: „palk oli üle 7000 krooni kuus kätte, sularahas, ma võisin saada pigem rohkem, aga mitte vähem, kindlat palgapäeva ei olnud, see toimus suvalistel päevadel, ilma et oleksin allkirja kuskile andnud, teinekord nädalas mitu korda; see summa, mis mina palgaks sain, oli erinev sellest summast, mis maksuametis oli märgitud; mingi arvestus oli mul endal ka, kuskil 30-40% pidin saama tehtud töödest; Paul Lõiv pidas palga maksmise kohta arvestust, arvepidamine oli tal arvutis“(III toimik, lk 101). Arvestades asjaoluga, et kaebuse esitaja poolt töötajatele makstavad palgad on kahe poole kokkuleppe küsimus, peab kohus OÜ XXX endise töötaja M.Põldma ütlusi siiski usaldusväärsemateks kui teiste tunnistajate – Priit Pettai, Kristo Koppeli, Margus Matvei, Fredrik Punga ütlusi palga suuruse kohta, kuna viimatinimetatud isikud töötavad ka käesoleval ajal OÜ-s XXX. Kohus nõustub maksuhalduri väitega, et OÜ XXX on varjanud ka töötajatele tehtud palgaväljamakseid, eesmärgiga vähendada palgalt arvestatavaid ja kinnipeetavaid makse ja makseid. Maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud andmetega on tõendatud, et äriühingu töötajatele makstud töötasud olid suuremad, kui kaebuse esitaja ametlikult deklareeris. OÜ XXX on teinud maksustamisperioodidel jaanuar 2005 – jaanuar 2006 töötajatele töötasu väljamakseid summas 1 161 150 krooni, mille on jätnud maksudeklaratsioonides TSD deklareerimata ja millelt on jätnud kinni pidamata ja tasumata tulumaksu summas 275 099 krooni, sellest 2005 aastal 270 173 krooni ja 2006.aastal 4926 krooni. Samuti on kaebuse esitaja jätnud töötasu väljamaksetelt summas 1 161 150 krooni arvestamata, deklareerimata ja tasumata sotsiaalmaksu summas 383 180 krooni. Kuna kaebuse esitaja on jätnud töötasu väljamaksetelt 1 161 150 kinni pidamata töötuskindlustusmakset kogusummas 17 293 krooni, sellest kinnipeetud töötuskindlustusmakset summas 11 530 krooni ja arvestamata tööandja töötuskindlustusmakset summas 5763 krooni ja kohustusliku kogumispensioni makset summas 789 krooni, siis on maksuotsus ka nende eelnimetatud summade osas põhjendatud ja seaduslik. Arvestades kõike eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 5