2-05-12117 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-12117 Tsiviilasi Osaühing xxx hagi xxx vastu 4888,64 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad - Asja läbivaatamise kuupäev hageja: Osaühing xxx (registrikood xxx; asukoht xxx) hageja esindaja: Silver Eensaar (AS Julianuse Inkasso Agentuur; asukoht Jõe 3, Tallinn 10151) kostja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)
- märts 2008.a; kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista kostjalt xxx hageja Osaühing xxx kasuks põhinõudena 2444,32 (kaks tuhat nelisada nelikümmend neli krooni ja 32 senti) krooni ja viivisena 2444,32 (kaks tuhat nelisada nelikümmend neli krooni ja 32 senti) krooni.
- Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Välja mõista kostjalt xxx hageja Osaühing xxx kasuks menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420 (nelisada kakskümmend) krooni ning õigusabikulud 244,43 (kakssada nelikümmend neli krooni ja 43 senti) krooni. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest
- märtsil 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 MENETLUSE KÄIK 29.06.2005.a esitas Osaühing xxx kohtule hagi xxx vastu 4888,64 krooni saamiseks. 18.03.2008.a saabus kohtusse kostja kirjalik vastus, milles kostja tunnistab õigeks tema vastu hageja poolt esitatud tsiviilhagi summas 4888,64 krooni. Kostja teatas, et on nõus käesoleva tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on seega enne 01.07.2002.a kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohaselt viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning TsK § 174, mille järgi ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. TsK § 231 lg 1 sätestab, et rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kooskõlas 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Käesolevas asjas on hageja palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna (kohtukuluna) hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 420 krooni ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 244,43 krooni. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 420 krooni ning õigusabikulud summas 244,43 krooni, s.o 5% hagi rahuldatud osast. Indrek Parrest kohtunik