) § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel; lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena; lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. 4 Viru Maakohtu kinnistusosakonna väljatükist (tl 7,84) nähtub, et L A on kantud kinnisturaamatu registriossa nr 800807 elamumaa Kohtla-Järve linn, xxx 619/42563 mõttelise osa ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osa, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ja reaalosana korteri nr 38 omanikuna 08.03.2001.a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ühisvara hulka kuulub korteriomand ja korteri sisustus, sh magamistoamööbel, külmik, teler, pesumasin, mööbel, mikrolaineahi, videomakk, fritüür, muusikakeskus, tolmuimeja, köögikombain, 3 vaipa ja õhusoojendaja. Poolte vahel vaidlust selles, et korteriomand asukohaga xxx jääb L A ainuomandisse, ei ole. Korteri eksperthinnang (tl 151-164) on teostatud OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa poolt 07.04.-08.04.2008.a. Kinnisvarabüroo hinnangul on korteriomandi aadressil xxx, Kohtla-Järve turuväärtus seisuga 08.04.2008.a 230 000 krooni. TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Ühisomanduses oleva vara jagamisel määratakse jagatava vara maksumus kindlaks lähtudes otsuse tegemise ajal kehtinud hindadest. Pooled tõendeid koduse vara maksumuse kohta esitanud ei ole. L A on koduse vara kogumaksumuseks hinnanud 15 000 krooni. V A on hinnanud korteris oleva vara väärtuse järgmiselt: magamistoamööbel - 7200 krooni, külmik – 5000 krooni, teler – 1000 krooni, pesumasin – 3000 krooni, mikrolaineahi – 1000 krooni, videomakk – 2000 krooni, fritüür – 1000 krooni, muusikakeskus – 3000 krooni, tolmuimeja -1000 krooni, köögikombain – 1000 krooni, 3 vaipa – 1000 krooni, õhusoojendaja- 1000 krooni, kokku 27200 krooni (tl 20,22, 56,57). Kuna poolte vahel on vaidlus koduse vara hinna osas, lähtub kohus poolte poolt vara maksumusena pakutud keskmisest vara koguväärtusest, s.o. 21 100 (15 000 + 27 200 = 42200 : 2) kroonist. Kumbki pool ei soovi kodust vara oma ainuomandisse saada. Ühisvara jagamise eesmärgiks on eelkõige abikaasade ühisvara jagamine asjadena või varaliste õiguste ja kohustustena. Kuna L A ainuomandisse saab korteriomand, leiab kohus põhjendatud olevat jätta kogu korterisisustus V A ainuomandisse. Koduse vara V A ainuomandusse jätmine on põhjendatud ka sellega, et viimane on alates poolte perekondlike suhete lõppemist seda vara vallanud ning kasutanud. V A on soovinud enda omandusse saada garaaži nr 17 asukohaga garaažiühistu Ahtme-2 Iidla, selle võõrandamise korral aga rahalise hüvituse väljamõistmist. Kuigi toimiku kirjalikes materjalides oleva 21.07.2006 kirja (tl 27-28, 58-59) kohaselt väidab garaažiühistu Ahtme-2 Iidla juhatuse esimees G F, et L A omanduses on garaaž nr 17, mis on omandatud koos V A´ga, on 24.01.2007.a garaažiühistu esimees G. F andnud välja tõendi (tl 132), mille kohaselt on ühistu Ahtme Iidla liikmeks K P. 2000.a avalduse kohaselt (tl 133) on K P palunud end seoses garaažiboksi nr 17 ostmisega võtta kooperatiivi Ahtme-2 liikmeks. Samuti on ta teatanud, et annab garaaži ajutiselt kasutada oma tütrele L A´le. Äriregistri teabesüsteemi andmetel (tl 137 – 142) on hooneühistu Ahtme 2- Iidla liikmeks K P (liikmelisuse nr 17). Seega pole asjas tõendamist leidnud, et garaaž nr 17 asukohaga hooneühistu Ahtme – 2 Iidla kuulub poolte ühisvara hulka ning kohtul puudub alus nimetatud vara ühisvarana jagamiseks. 5 L A taotleb haginõude suurendamise avalduses 2004.a, so. abielu ajal, Hansapangast võetud laenukohustuse jagamist poolte vahel võrdselt, arvestades kostjale määratavast hüvitisest maha pool pangale tagastatud summast, so. 25 114,40 krooni (50 228,83 : 2). Käenduseta väikelaenulepingu nr 04-497774-VL (tl 145-150) kohaselt on L A 29.10.2004.a saanud AS Hansapank laenu summas 35 000 krooni, intressimääraga 18% aastas, tagastamise lõpptähtpäevaga 05.11.2008.a. Koos intressidega kuulub kokku tagastamisele 50 228,83 krooni.
lg 2 kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. L A väitel on laen võetud abielu ajal perekonna huvides. Viru Maakohtu 16.oktoobri 2006.a otsuse (tl 4- 6) kohaselt väitis L A abielulahutuse hagi esitamisel, et poolte abielusuhted lõppesid oktoobris 2004.a. Vastavalt
ÜS § 66 järgi isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega moodustub ühisvara nii varalistest õigustest kui ka kohustustest. Riigikohus on oma 27.märtsi 2007 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-13-07 leidnud, et abikaasade ühisvaraks
lg 1 alusel ei ole siiski mitte igasugune abikaasa kohustus, mis tekib abielu ajal. Abikaasade ühisvara hulka tuleb arvata vaid need abielu ajal tekkinud kohustused, mille eest abikaasad vastutavad kas tehingust või seadusest tulenevalt ühiselt. Kõigi abielu ajal võetud kohustuste, eelkõige abikaasa isiklikes huvides võetud kohustuste arvamine ühisvara hulka koormaks ebamõistlikult teist abikaasat ja vähendaks põhjendamatult teise abikaasa ühisvara osa ühisvara jagamisel. Sedavõrd ulatuslik solidaarsus abikaasade omavahelistes varalistes suhetes ei oleks põhjendatud. Kuna
lg-st 2 tulenevalt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasade ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga, tuleb ka abikaasade ühisvara jagamisel ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda ühisvara hulka kuuluvate kohustuste tuvastamisel
Vastavalt Riigikohtu varasemale seisukohale, on perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides. Ühise vastutuse tekkimiseks ei pea teine abikaasa võetud kohustusest tingimata teadlik olema (vt Riigikohtu
lg 4 alusel tuleb L A´lt V A kasuks välja mõista rahaline hüvitus 104 450 krooni (125 550 – 21 100). Toimiku materjalides oleva maksekorralduse (tl 9) kohaselt on K P tasunud 29.03.2007.a xxx võlgnevusena L A eest 12 094, 45 krooni. V A võttis 21.04.2008 toimunud kohtuistungil õigeks, et alates 2005 aastast ei ole ta korteri eest tasunud. Kostja vastuväiteid selles, et tal 6 on hageja ees varaline kohustus viimase poolt võlgnevusena tasutud 60 47, 22 (12094, 45 : 2) krooni osas, esitanud ei ole. Arvestades mõlema poole vastastikuseid rahalisi kohustusi teineteise eest (L A peab maksma V A´le 104 450 krooni, V A peab maksma L A´le 60 47, 22 krooni), jääb tasaarvestuse puhul L A kohustuseks maksta V A´le 98 402,78 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, rahuldab kohus hagid osaliselt. § 456, § 632 lg 1 Menetluskulude jaotus Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Helgi Vinni Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.