2-08-8289/8

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-8289 Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2008, Jõhvis kell 16.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi Kohtla-Järve linna avaldus T B’i määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprillil 2008 kell 11.00 Menetlusosalised Avaldaja: Avaldaja esindaja: Puudutatud isik: vanemaõiguste Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) (RK XXX; asukoht: Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa) Allan Valk (volikirja alusel) T B (IK XXX; elukoht: XXX) RESOLUTSIOON
3. Kohtla-Järve linna avaldus rahuldada.
4. Ära võtta T B’ilt vanema õigused tema alaealise tütre J B’i (isikukood XXX) suhtes. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. I Asjaolud
5. Kohtla-Järve linn Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu esitas
6. märtsil 2008 Viru Maakohtule avalduse T B’ilt vanema õiguste äravõtmise kohta (tl 1-2).
7. Avalduse kohaselt on J B T B’i tütar (tl 3). J B on sündinud vallaslapsena. T B ei võta pikka aega osa lapse kasvatamisest ning ei hoolitse tema eest ja ei toeta oma last materiaalselt ja tarvitab alkohoolseid jooke. Alaealise J B’i kasvatamisega tegeleb tema vend S B. Tüdruk käib korralikult koolis ning kodused tööd on alati tehtud. Ema pole last kordagi külastanud ega tunne huvi ei lapse ega tema õppeedukuse vastu.
8. Ahtme Gümnaasiumi kirja kohaselt on J B alates 1 klassist Ahtme Gümnaasiumi õpilane. Esimesel õppeaastal ema osales lapse kasvatamisel ja tüdruk käis korralikult koolis ning ema 1 tundis huvi tema edusammude vastu ja aitas teda. Teises klassis ema suhtumine tütresse muutus, tüdruku sõnul ei ööbinud ema tihti kodus ning tema edusammud enam ema ei huvitanud. Lizal on 2 venda ja 1 õde, kes elavad Tallinnas. Vend S tuli perekondlikel põhjustel Kohtla-Järvele tagasi ning võttis enda peale õe kasvatamise. Praegusel hetkel elab L koos S ja tüdruk käib korralikult koolis, kodused tööd on alati tehtud, vend tunneb huvi tema käekäigu vastu ja püüab teda aidata. L käib ringides, osaleb teiste lastega kõikides projektides ja käib ekskursioonidel, sööb korralikult koolis. Tüdruk on rahulik, sõnakuulelik ja heatahtlik ning teiste lastega on tal head suhted (tl 4).
9. Kodukülastusakti kohaselt elab J Bo aadressil XXX koos venna S B’iga. T B nimetatud aadressil ei ela. Elukoht on 2-toaline korter kõigi mugavustega. Tüdrukul on oma tuba ja normaalsed elamistingimused. Suhted vennaga on sõbralikud ning vend hoolitseb L eest hästi ja on täielikult tema vastutusel (tl 6).
10. Ida Politseiprefektuuri vastuse kohaselt T B ei ela käesoleval ajal aadressil XXX. Pidevalt tarvitab ta alkohoolseid jooke ning teda karistatud alkoholiseaduse § 70 järgi (tl 7).
11. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 10.10.2006 korraldusega on peatatud T B’ile peretoetuste maksmine ning jätkatud peretoetuse maksmist S B’ile (tl 8). II Kohtuistung
12. aprillil 2008 kell 11.00
13. Kohtusistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde, kuna T B lapse kasvatamise ei tegele, kuritarvitab alkoholi ning ise avaldas, et on väsinud laste kasvatamisest. Avaldaja esindaja palus avalduse rahuldada (tl 21-22).
14. Puudutatud isik T B kinnitas kohtuistungil, et on avalduse kätte saanud ja on sellega nõus. Puudutatud isik selgitas, et tal on 4 last ja ta on väsinud nende kasvatamisest. J eest ei hoolitse juba üle kahe aasta. Puudutatud isik selgitas, et ta elab seal kus juhtub. Puudutatud isik selgitas, et oma pojaga ta läbi ei saa juba ammu ja probleemid algasid siis kui meesterahvas hakkas tema juures käima (tl 21-22).
15. Tunnistaja S B’i ütluste kohaselt hoolitseb ta noorema õe eest juba mitmendat aastat. Tunnistaja ütluste kohaselt ema tarvitab tihti alkoholi ja ei osale õe kasvatamisel ning ei ela meie juures, vaid ilmub sinna harva. Ütluste kohaselt ilmus ema jälle mitme kuu tagant välja. Oma ütluste kohaselt tuli tunnistaja varem koju, kuna õel oli palavik olnud ja tahtis õega arstile minna, ema oli aga koju tulnud ja koos võõrastega tarvitas seal alkoholi. Tunnistaja ütluste kohaselt ei saa ta emaga suhelda, sest kui see meesterahvas hakkas tema juures käima tarvitasid nad koos alkoholi ja sellest probleemid tulidki. Varem, kui ema suutis kaine olla, oli ta normaalne, aga nüüd on tal kõigest ükskõik. Õde elas tunnistaja ütluste kohaselt tema juures Tallinnas juba enne Kohtla-Järvele tagasi tulekut. III Kohtu põhjendused
16. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud ära avaldaja esindaja, puudutatud isik ja tunnistaja ütlused, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2
17. Kohus tuvastas, et alaealise J B’i ema on puudutatud isik T B (tl 3). Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi
18. lõike järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.
19. PkS § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus on tuvastanud, et lapse ema pole huvitatud oma lapse kasvatamisest ega tema eest hoolitsemisest ning pole lapse ülalpidamiskohustust täitnud pikema aja vältel ning pole ka edaspidi huvitatud oma vanema kohustuste täitmisest ning ei tunne huvi lapse käekäigu vastu (tl 1,2,4, 6, 7,8, 21-22).
20. Põhiseaduse § 27 sätestab, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Seega riik peab oma struktuuride kaudu vanemate kasvatusõiguse piiramisele lähenema lapse huvidest lähtuvalt, sest selline õigustus tuleneb põhiseaduse § 27 lg 3 sõnastusest, mis sätestab lisaks õigusele ka kohustuse laste kasvatamiseks ning nende eest hoolitsemiseks. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides.
21. Eesti lastekaitseseaduse § 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. ÜRO lapse õiguste konventsioon näeb ette lapse õiguse perekonnale, hoolitsusele ja armastusele. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja riik, sekkudes perekondlikesse õigussuhetesse, kas piirab vanemate õigusi või kohaldab sanktsioonina laste äravõtmist. Vanemate kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub laste hoolitsuseta ja järelevalveta jätmises. Vanemaõiguste äravõtmine on üks äärmuslikest õiguskaitsevahenditest lapse huvi kaitseks. Seaduse mõte ei ole laste äravõtmisega karistada vanemaid, vaid kaitsta lapsi vanemate eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt.
22. Eeltoodu alusel loeb kohus eestkosteasutuse avalduse koos kõigi esitatud lisadega põhjendatuks ning leiab, et avaldaja on põhjendanud, et lapse ema T B ei täida ega pole huvitatud oma vanemakohustuse täitmisest alaealise tütre J suhtes.
23. Seega lapse huvidest lähtuvalt kohus rahuldab avalduse ning võtab T B’ilt vanemlikud õigused tema tütre J B’i suhtes. Kohtunik 3