← Eesti

2-06-8234/103

Obsah (5)§ 231§ 230§ 164§ 163§ 190

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-8234 Otsuse tegemise aeg ja 13. mail 2008.a, Jõhvis kell 16.00 koht Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi N V (H) hag

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool selle omaks võtab. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende abielusuhted lõppesid 16.03.2006, seega kohus arvestab abielu suhete lõppemise ajaks 16.03.2006 ning tuvastab ühisvara abielusuhete lõppemise seisuga.

  1. 05.04.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte ühisvara: korteriomand asukohaga XXX, ja firma OÜ SXXX osak (I köide tl 3,4, 15,16,17). 14.12.2006 esitatud täiendava hagiavalduse kohaselt poolte ühisvara on: korteriomand asukohaga XXX, garaažiboks XXX,XXX kooperatiivis, korteriomand asukohaga XXX, osak OÜ-s XXX, rahalised vahendid summas 111 744 krooni (I köide tl 112-113 XXX hageja osa on 100% ja kostja osa 0%.
  2. 12.02.2008 kohtule esitatud vastuhagi kohaselt poolte ühisvara on: korteriomand asukohaga XXX (kuid kuna kinnistu on võõrandatud, saavad pooled jagada selle maksumust tehingu sooritamise hetkel); korteriomand asukohaga XXX; GÜ XXX garaažiboks, osa OÜ-s XXX ja ühised kohustused laen N H’le summas 45 000 krooni; laen A G’ule summas 150 000 krooni, korteri võlgnevused summas 11 161,65 krooni ja kommunaalteenuste võlg summas 3117,40 krooni (II köide tl 1-35).
  3. Kohus tuvastas, et poolte ühisvara abielusuhete lõppemise seisuga on:
  4. korteriomand asukohaga XXX (I köide tl 15);
  5. garaažiboks garaažiühistus XXX (II köide tl 26);
  6. korteriomand asukohaga XXX (I köide tl 11);
  7. osak OÜ-s XXX (II köide tl 25);
  8. rahalised vahendid summas 111 744 krooni (I köide tl 112-113). Pooltel puudub vaidlus selles, et aianduskrunt aadressil XXX AÜ XXX krunt nr 38 on vastuhagis hageja lahusvara, kuna see on omandatud peale poolte abielusuhete lõppemist (II köide tl 15 ja 70). 10

(14)Korteriomandi asukohaga Pühaoru 9-11, Toila vald, Ida-Virumaa maksumus ja jagamine 75. Poolte vahel puudub vaidlus korteriomandi maksumusega osas. Vastuhagis hageja on esitanud kohtule Arol Kinnisvara OÜ poolt koostatud korteriomandi müügiperspektiivide analüüsi, mille kohaselt korteri väärtuseks on 813 000 krooni (II köide tl 16-23). Vastuhagis kostja nõustub korteriomandi maksumusega (II köide tl 78).

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool selle omaks võtab. Kohus nõustub korteriomandi maksumusega summas 813 000 krooni, kuna kostja on omaks võtnud korteriomandi maksumuse summas 813 000 krooni. 76. Poolte vahel on vaidlus ühisvarasse kuuluva korteriomandi jagamise osas. Hageja palub jätta korteriomandi ühisvara jagamisel hagejale ning kostja (vastuhagis hageja) palub jätta korteri ühisvara jagamisel talle. Vastuhagis hageja leiab, et kohus peaks kõrvale kalduma osade võrdsusest, kuna korter on omandatud tema lahusvara arvelt (II köide tl 2, 12-13, 14, 79). Kohus ei nõustu vastuhagis hageja väitega, et kohus peaks ühisvaraga jagamisel kalduma kõrvale osade võrdsuse põhimõttest, kuna korter omandati tema lahusvara arvelt. Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud (lg 2). Riigikohus on oma 17.02.2004 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-14-04 märkinud, et kui abikaasade vaidlusalune kinnisasi on omandatud abielu kestel, siis tuleb see PkS § 14 lg 1 kohaselt lugeda poolte ühisvaraks, sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud üks abikaasa. Hageja ja kostja abiellusid 18.03.2000 (I köide tl 8). Korteriomand asukohaga XXX on kantud kinnistusraamatusse 26.02.2001 (I köide tl 15). Vastuhagis hageja palub kohtul ühisvara jagamisel osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda põhjendusel, et korter omandati tema lahusvara arvel. PkS § 19 lg 2 p 3 kohaselt kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Vastuhagis hageja väitel kuna pooltel puudusid rahalised vahendid, võttis hageja laenu A G’ult ning peale korteri ostmist müüdi hageja lahusvaraks olev korter asukohaga XXX. Kohtule esitatud korteri ostu-müügilepingu (II köide tl 12-13) kohaselt osteti korter asukohaga XXX 13.02.2001 6000 krooni eest. Korter asukohaga XXX võõrandati 19.03.2001 6000 krooni eest (II köide tl 14). Kohtule ei ole esitatud laenulepingut A G’ult laenu võtmise kohta korteri soetamise perioodil.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisi. Kohus leiab, et kostja (vastuhagis hageja) ei ole tõendanud, et korter asukohaga XXX soetati tema lahusvara arvel ning kõrvalekaldumine abikaasade osade võrdsuse põhimõttest (PkS § 19 lg 1) ei ole võimalik. Põhihagis hageja palub jätta korteri asukohaga XXX hageja omandisse, kuna hageja soovib seda kasutada enda ja alaealiste laste elukohana, kuna hageja elab hetkel alaealiste lastega üürikorteris. Kostja palub jätta korteri tema omandisse. Tunnistaja N V, kes on KÜ XXX esimees, ütluste kohaselt (I köide tl 324) O H ei ela aadressil XXX. Tunnistaja ütluste kohaselt elab ta ise seal majas alaliselt ja O H seal ei ela. Tunnistaja ütluste kohaselt vee, elektri ja soojuse eest maksavad korteriomanikud ühistule ja esitavad näidud samuti ühistule, kuid O H pole esitanud ühtegi näitu ei elektri ei vee tarbimise kohta, seega ei saa ju elada midagi tarbimata. Tunnistaja ütluste kohaselt on tuli toas põlema jäetud, see põleb nii päeval kui öösel, et jätta muljet enda seal elamise kohta. Kohus leiab, et tunnistada ütlustega on tõendatud, et kostja O H tegelikult nimetatud aadressil ei ela ega kasuta korterit elukohana. Kohus leiab, et korteriomand asukohaga XXX maksumusega 813 000 krooni tuleb jätta hageja (põhihagis hageja) omandisse arvestades poolte ühiste alaealiste laste huvi ja hageja huvi kasutada nimetatud korterit enda ja laste elukohana. Korteriomand asukohaga XXX maksumus ja jagamine 77. Hageja palub hagiavalduse täienduses (I köide tl 112-113) jagada korteriomand jättes see kostjale. Vastuhagis hageja palub jagada korteriomandi maksumust tehingu sooritamise ajal, kuna 11

(14)korter on võõrandatud. Vastuhagis hageja leiab, et kuna korter omandati vallasasjana ning kinnistati abielu kestel ning abielu jooksul tasuti 150 krooni maa erastamise eest, siis palub vastuhagis hageja määrata kostja osaks kinnisvarast 1/100, kuna maa erastamine toimus minimaalsete kuludega (II köide tl 1; 6-8). Vastuhagis hageja viitab Riigikohtu otsusele 3-2-1-7707 kohus võib ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda muu hulgas juhul, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel (PkS § 19 lg 2 p 3). Kostja oma vastuses vastuhagile (II köide tl 70) tunnistab, et korteriomandist hageja osa on 100% ja kostja oma 0%. Kohtuistungil 23.04.2008 hageja esindaja selgitas, et vastuhagis nõuet lahusvaraks tunnistamiseks korteriomandi asukohaga XXX kohtule esitatud ei ole, on vaid kirjas, et korter jätta kostja osaks. Vastuhagis kostja tunnistab, et see on soetatud lahusvara arvelt ning palub enda osaks määrata 0% ja vastuhagis hageja osaks määrata 100% (II köide tl 76). PkS § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende abielusuhted lõppesid 16.03.
  1. Abielu suhete lõppemise sisuga oli korteriomand poolte ühisvara. Hageja N V hindab korteriomandi väärtuseks 300 000 krooni. Hageja poolt nimetatud väärtust kostja menetluse käigus vaidlustanud ei ole. Kostja võõrandas korteri N H’le 17.05.2006, so peale abielusuhete lõppemist ning lepingupooled määrasid kinkelepingu sõlmimisel tehingu väärtuseks 6000 krooni (II köide 9-11). Põhihagis hageja loobus korteriomandi asukohaga XXX jagamise nõudest jagada korteriomand pooleks ning on nõus, et korteriomand jääb kostjale ja hageja osaks on 0% korteriomandist. Hageja nimetab korteriomandi väärtuseks 300 000 krooni, millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-77-07 märkinud, et ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis. Õiglast hüvitist on võimalik maksta kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Põhihagis hageja ei palu kohtul välja mõista hüvitist enda kasuks korteriomandi kaotamise eest. Toimiku II köite lk 9-11 kinkelepingu kohaselt on vaidlusalune korteriomand kingitud N H’le 17.05.2006 ning pooled määravad lepingu sõlmimisel kinke tehinguväärtuseks 6000 krooni. Korter oli poolte omandis abielusuhete lõppemise seisuga 16.03.2006, kuid omandiõigus on üle läinud N H’le ja kohus ei saa jagada asja, mis reaalselt pole enam poolte omandis. Kohus möönab, et kuna kostja kinkis korteriomandi oma emale ja kasutas ühisvara omamata selleks teise abikaasa nõusolekut, peaks olema põhihagis hagejal õigus õiglasele hüvitisele, kuid hageja hüvitist ei nõua, vaid palub määrata tema osaks korteriomandist 0 % ja vastuhagis hageja osaks 100 %. Seega leiab kohus, et kuna poolte omandis asja, mida jagada, enam ei ole, saab lähtudes vara väärtusest omandist ilma jäämise hetkel, määrata kindlaks vastuhagis hageja osa ühisvara jagamisel korteriomandi turuväärtusest, milleks on 300 000 krooni. Kohus ei pea põhjendatuks ega õiglaseks lähtuda vara väärtuse määramisel poolte poolt kokkulepitud tehingu väärtusest kinkelepingu sõlmimise ajal, vaid vara turuväärtusest omandist ilmajäämisel. Kohus on seisukohal, et notariaalse lepingu sõlmimisel määratav lepingu eseme väärtus on vaid aluseks notaritasude arvestamisel ning see ei kajasta lepingu eseme tegelikku turuväärtust, mis tuleb võtta aluseks ühisvara jagamisel. Osak osaühingus XXXt
  2. Poolte vahel puudub vaidlus, et osak on poolte ühisvara ja selle maksumuse osas, vaidlus on osa jagamises. Hageja palub jätta osaku kostjale, kuna ei ole ise kunagi osaühinguga tegelenud ning tal pole sellealaseid teadmisi ja kogemusi. Kostja vastuhagis palub jagada osa poolte vahel võrdsetes osades. Kohus leiab, et osa jagamine on põhjendatud jättes see kostjale ning kohus nõustub hageja väitega, et hageja omamata teadmisi ja kogemusi osaühinguga asjaajamises ning arvestades asjaolu, et osaühingu tegevusega on tegelenud kostja, jätab kohus ühisvara jagamisel osaku OÜ-s XXX maksumusega 20 000 krooni kostja omandisse. Garaažiühistu XXX garaažiboks 12
(14)
  1. Poolte vahel puudub vaidlus, et garaažiboks kuulub ühisvara hulka. Vaidlus on hinna osas. Hageja leiab, et garaažiboksi maksumus on 50 000 krooni, kostja hindab garaažiboksi väärtuseks 20 000 krooni. Tunnistaja L K’i ütluste kohaselt (II köide tl 77) oli tema garaaži omanik ning müüs garaaži 20 000 krooni eest O H. Kohus möönab, et garaažiboksi hind on tõusnud alates selle soetamisest, kuid pooled kohtule selle hetke kõrgemat turuväärtust tõendanud ei ole. Vastuhagis hageja on esitanud kohtule (II köide tl 29-32) Arol Kinnisvara OÜ müügiperspektiivide analüüsi, mille kohaselt on garaažiboksi hind 20 000 krooni. Seega leiab kohus, et on põhjendatud hinnata garaažiboksi väärtuseks 20 000 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus garaažiboksi jagamise osas. Hageja palub jätta garaažiboksi kostjale ja vastuhagis hageja palub jätta garaažiboksi vastuhagis hagejale, seega kohus jätab ühisvara jagamisel garaažiboksi maksumusega 20 000 krooni vastuhagis hagejale. Rahalised vahendid
  2. Hageja palub jagada rahalised vahendid summas 111 744 krooni, mis olid kostja arveldusarvel abielusuhete lõppemise hetkel ning palub jätta rahalised vahendid kostjale (I köide tl 112-113). Kostja palub jätta rahalised vahendid hagejale (I köide tl 199). Hiljem väitis kostja, et tegemist oli A G’lt võetud laenu jäägiga (II köide tl 4). Riigikohus on oma 07.06.2006.a. otsuses tsiviilasjas 32-1-46-06 märkinud, et abikaasade abielu kestel ükskõik kumma abikaasa pangaarvele raha laekumisega muutub see PkS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks. Seega ka kostja arveldusarvel abielusuhete lõppemisel olev raha summas 111 744 krooni on poolte ühisvara. Kohus leiab, et rahalised vahendid summas 111 744 tuleb jätta kostjale ühisvara jagamisel, kuna hageja nimetatud rahalisi vahendeid endale ei soovi. Rahalised kohustused
  3. Vastuhagis hageja palub jagada poolte vahel rahalised kohustused, milleks on 45 000 krooni võetud laen N H’lt ja laen summas 150 000 krooni A G. Allkirja kohaselt (II köide tl 24) andis N H laenu oma pojale O H’ile 45 000 krooni garaaži ostmiseks, uste, lukkude, elektritööde ja remondi tegemiseks. Vastuhagis kostja ei tunnista, et emalt võetud laen summas 45 000 krooni oli võetud perekonna huvides. Samuti leidis kostja, et tegelikult on allkiri kirjutatud aastal 2006, mitte 2004, ajal, mil kooselu hakkas lagunema ja nimetatud allkirja eesmärk on kostja osa vähendamine ühisvaras. Kohus leiab, et vastuhagis kostja ei ole tõendanud, et allkiri kirjutati hiljem ja eesmärgiga vähendada hageja osa ühisvarast, kuid nõustub vastuhagis kostja väitega, et nimetatud laen ei ole võetud perekonna huvides, kuna perekonna huvides võetud laen eeldab mõlema poole teadmist laenukohustusest. PkS § 20 lg 2 kohaselt perekonna huvides võetus rahalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa ühisvaraga. Riigikohus oma otsuses 32-1-13-07 leidis, et abikaasade ühisvaraks ei ole PkS § 14 lg 1 alusel mitte igasugune abikaasa kohustus, mis tekib abielu ajal. Abikaasade ühisvara hulka tuleb arveta, vaid need abielu ajal tekkinud kohustused, mille eest vastutavad abikaasad kas tehingust või seadusest tulenevalt ühiselt. Kõigi abielu ajal võetud kohustuste, eelkõige abikaasa isiklikes huvides võetud kohustuste arvamine ühisvara hulka koormaks ebamõistlikult teist abikaasat ja vähendaks põhjendamatult teise abikaasa ühisvara osa ühisvara jagamisel. Vastavalt Riigikohtu varasemale seisukohale otsuses 3-2-1-82-05 on perekonna huvides võetus kohustuse tuvastamisel oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides. Kuna pole tõendatud, et laen võeti perekonna huvides, leiab kohus, et antud nõue ei kuulu rahuldamisele.
  4. Vastuhagis hageja palub kohtul jagada laenusumma 150 000 krooni A G’ule võrdsetes osades. Vastuhagis kostja ei ole nõus, et antud laenu puhul on tegemist perekonna huvides võetud laenukohustusega, kuna kostja ei teadnud laenulepingust midagi. Pooled kolisid korterisse 2005 detsembris ning laenulepingu kohaselt on laen võetud 15.01.2008, seega ei saanudki seda laenu kasutada perekonna huvides kolimiseks nagu vastuhagis hageja väidab. Tuginedes 13
(14)eelpoolnimetatud Riigikohtu lahendites 3-2-1-13-07 ja 3-2-1-82-05 toodud põhjendustele, leiab kohus, et laen summas 150 000 krooni A G’ule ei ole võetud perekonna huvides ja antud nõue ei kuulu rahuldamisele.
  1. Vastuhagis hageja palub kostjalt välja mõista kommunaalkulud ning korteri tasumise eest summas 3569,76 krooni. Kostja leiab, et nimetatud nõuet ei kuulu läbivaatamisele ühisvara jagamise nõude raames. Kohus leiab, et antud nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus ei saa võlgnevuste väljamõistmise nõuet lahendada ühisvara jagamise menetluse käigus.
  2. Poolte ühisvara koguväärtuseks on 1 264 744 krooni, seega kummagi abikaasa osa ühisvara jagamisel on 632 372 krooni. Kuna hageja osaks ühisvara jagamisel on 813 000 krooni ja kostja osaks 451 744 krooni, siis on kostjal õigus rahalisele hüvitisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvitise. Kostjal on vähem saadud ühisvara arvelt õigus saada rahalist hüvitist summas 180 628 krooni. XX Menetluskulud
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei ole õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

§ 164

lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täies ulatuses või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tõendatud, et kohtukulude jagamine kahjustaks ülemäära ühe abikaasa huvisid või asjaolu, et kostja oleks põhjustanud menetluse kuna pole andnud täielikku teavet oma sissetulekute ja vara kohta. 86.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole endi kanda. Kohus on rahuldanud nii hagi kui vastuhagi osaliselt. 87. Viru Maakohus on 16.05.2006 määrusega rahuldanud N H taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks ning vabastanud ta riigilõivu tasumisest abielulahutuse, ühisvara jagamise, elatise ja laste elukoha määramise nõudes. 10.10.2006 määrusega on N H’le määratud esindaja riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Viru Maakohtu 06.03.2008 määrusega rahuldati O H’i taotluse riigipoolse menetlusabi andmiseks ja vabastatud ta täielikult riigilõivu maksmisest vastuhagi esitamisel.

§ 190

lg 3 kohaselt kui hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja.

§ 190

lg 4 kohaselt kui kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja. 88. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud ja õiglane, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Kohtunik 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.