TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-503 Otsuse kuupäev 14.05.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Viktor Topkin´i avaldus pensioniõigusliku s

), Vabariigi Valitsuse

1. juuli
2. a määruses nr 206, millega on kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 1 ja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 2, Riikliku pensionikindlustuse seaduses (edaspidi RPKS) ja viimase alusel antud määrustes. Käsivormijal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile nii loetelu 1 kui ka loetelu 2 järgi. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks peab avaldaja tõendama, et tema ametikoht ja töötingimused on vastavuses loetelus nr 1 või nr 2 nimetatud ametikohaga, st et ta töötas Jõgeva KEK-is käsivormijana. Kohtule esitatud tööraamatust nähtub, et V.Topkin on eelnimetatud ettevõttes töötanud, kuid ametinimetus ei ole vastavuses soodustingimustel vanaduspensionile õigustandvate ametinimetustega. Tööraamatu kannete järgi on V.Topkinile 30.01.1984 omistatud käsivormija II järk, millest ei nähtu vastaval ametikohal töötamine. V.Topkin on avalduses nimetanud, et tema töötamist käsivormijana, kes osales valutöödel, saavad tõendada tunnistajad Sergei Glubokov ja Georgi Kolpakov. Nende töötamine Jõgeva KEK-is käsivormijana valutöödel on leidnud tõendamist Tartu Halduskohtu 15.06.2007 otsusega haldusasjas nr 3-07-773 ja 29.02.2008 otsusega haldusasjas nr 3-07-
3. Pensioniamet leiab, et lisaks tunnistajate ütlustele on eelkõige vaja Jõgeva Maa-arhiivi teatist tõendamaks, millistel ametikohtadel V.Topkin Jõgeva KEK-s töötas. Kohtule esitatud tööraamatu alusel on V.Topkinil täidetud nõutav üldine pensionistaaži nõue, so vähemalt 25 aastat. Pensioniamet rõhutab, et käsivormija nimetus on nii loetelus 1 kui ka loetelus 2, mistõttu tuleb otsustamaks kumba loetelu kasutada, määratleda käsivormija poolt tehtava töö iseloom. Mõne ettevõtte valutsehhis ei olnud valajaid, mistõttu neis valutootmistes töötavad vormijad pidid täitma pidevalt ka valaja tööülesandeid. Valamisest vahetult osavõtvatel vormijatel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile loetelu 1 alusel. Samadel tingimustel määratakse pension ka vormija-valajatele. Samas loetelu 1 järgi 2 on vormijatel õigus sooduspensionile vaid siis, kui selles konkreetses valutootmises ei ole kooseisuga ettenähtud valajaid. Pensioniamet märgib, et käesolevas asjas on otstarbekohane juhul, kui kohtus leiab tõendamist töötamine käsivormijana, kes osales valutöödel, lugeda vastav soodusstaaž tõendatuks loetelu nr 1 alusel. Kohtuistungil, pärast avaldaja seletuse ja tunnistajate ütluste ärakuulamist, märgib Pensioniamet, et V.Topkini töötamine käsivormijana valutöödel on leidnud tõendamist. Lisaks märgib Pensioniamet, et arvestades seda, et V.Topkinil on müürsepana töötamine tõendatud nii pika aja ulatuses, siis ei ole käesolevas vaja õpilasaega arvestada soodusstaaži hulka, mistõttu võib tema töötamise aega alates 30.01.1984 kuni 31.07.1990 arvestada soodusstaaži hulka. 11.08.1983 kuni 30.01.1984 oli V.Topkin õpilane ja õpilasena töötamise aega soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei saa arvestada, sest ei ole tõendatud, et ta töötas 8 tundi päevas iseseisvalt. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS V.Topkin palub kohtul tõendada enda töötamist täistööajaga käsivormijana valutöödel, Jõgeva Kolhooside Ehituskontoris ajavahemikul 11.08.1983 kuni 31.07.
4. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. V.Topkini väitel on tema tööraamatu kanded ebatäpsed, kuna seal oli märgitud, et ta töötas valutsehhis vormijana ja talle oli omistatud käsivormija II kvalifikatsioon (tl 18). Kohtule esitas avaldaja tööraamatu väljavõtte, millest nähtub, et avaldaja on 11.08.1983 võetud tööle valutsehhi vormija õpilasena (tl 21) ja 30.01.1984 on talle omistatud käsivormija II järk ning 01.10.1087 on omistatud II järk käsivormija kvalifikatsioon, 31.07.1990 vabastatud töölt (tl 22).

§ 1

punkti 1 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel. Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on isikul õigus pensionile kümme aastat enne RPKS § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. RPKS § 7 lõike 1 kohaselt on vanaduspensionile õigus 63-aastasel isikul. Seega õigus soodustingimustel vanaduspensionile tekib isikul vastavalt

§ 1punktile 1 53-aastaselt.

V.Topkin jõudis sellesse vanusesse 29.03.2003.

§ 1

punkti 2 alusel on soodustingimustel vanaduspenisonile õigus isikul, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi 3 ning kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik- või pensionikindlustusstaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on isikul õigus pensionile viis aastat enne RPKS § 7 lg 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist (

§ 1p 2 – 58.a.).

V.Topkin jõudis nimetatud vanusesse 29.03.

1. Vabariigi Valitsuse
2. juuli
3. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 V peatüki (metalli töötlemine) järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus käsivormijal, kes osaleb valutöödel (kood 19430) ja ametikohtade loetelu nr 2 VII peatüki (metalli töötlemine) järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus käsivormijal (kood 19430). Kohus on seisukohal, et avaldaja poolt esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et V.Topkin töötas täistööajaga perioodil 30.01.1984 kuni 31.07.1990 käsivormijana valutöödel. Kohtule esitatud tõendite alusel saab V.Topkini pensioniõigusliku staaži hulka arvata ajavahemiku 30.01.1984 kuni 31.07.1990, sest tõendamist leidis, et ta töötas käsivormijana, kes osales valutöödel (loetelu 1) või käsivormijana (loetelu nr 2). Tunnistaja Sergei Glubokov seletas kohtus, et ta on V.Topkiniga koos töötanud Jõgeva KEKis. Tunnistaja töötas 5.järgu käsivormija-valajana. See oli valutsehhis ja ka Viktor Topkin töötas seal. Sel perioodil kui S.Glubokov töötas, tegeles Viktor Topkin vormimisega. Alumiiniumi valuga tegeles. Ta töötas samal tööl ja samal ajal kui S.Glubokov. Oli üks vahetus hommikust kella 8-17.
4. umbes 15 inimest töötas. Kõik olid vormijad-valajad. Mõned töötasid hankimises. Meistrid olid eraldi. See, kui palju nad päeva jooksul detaile tegid, sõltus detaili suurusest. See ei olnud kerge töö. Oli palav. Seal oli põletusahi. Seal olid spetsiaalsed kopad. See töötas nii, et vormiti valmis, kui oli valmis, võeti kopad ja läksid ahju juurde ja valasid sinna metalli. Tooralumiiniumi viskasid nad ise ahju. Hommikul kohale tulles panid ahju küdema. Nad viskasid sinna alumiiniumi, sellel ajal vormisid ja kui valmis said, siis selleks ajaks oli alumiinium ära sulanud. V.Tpokin aitas S.Glubokovil detaile valada ja vastupidi. Olid puust mudelid. Lähedal oli mudelitsehh, kus valmistati nende jaoks mudeleid. Tehtud detailid saadeti Leningradi tehasesse. Osad detailid võttis Volta tehas. Peale seda kui metall oli ära jahtunud ja ta oli sisse valatud, siis taoti see vormist välja. Vormid olid erinevad, ühest kilost kuni 600 kiloni. 600 kilo, see oli suur detail ja sellega tegid tööd 4 inimest korraga, aga keskmisi detaile tehti paaris, kahekesi. Üksi neid tõsta ei jõudnud. S.Glubokov kinnitab, et nii kaua kui tema töötas Jõgeva KEK-is peaaegu 5 aastat, töötas seal ka Viktor Topkin käsivormija-valajana. Tunnistaja Georgi Kolpakov seletas kohtus, et ta töötas koos V.Topkiniga koos Jõgeva KEKis. G.Kolpakov töötas valutsehhis 26.12.1980-20.09.1989, vormija-valajana valutsehhis Jõgeva tootmisbaasi viruvälja valutsehh. Seal töötas ka Viktor Topkin ja Sergei Glubokov. Nad töötasid koos. Viktor Topkin tegi sama tööd nagu kõik teised. Tööpäevad algasid mõnikord kell 08.00, mõnikord kell 10.
5. Kui oli vaja tööpäev pikemaks teha, siis nii tehti. Tööpäev olenes töö mahust ka. Tegemist oli valutsehhiga ja oli vormimuld. Puust vormid olid detailide jaoks. Töötajad võtsid spetsiaalsed vormimiskastid, siis mudeldetailid. Panid need kasti, tätitsid kasti mullaga ja pöörasid selle ümber. Seejärel panid teise kasti ja vormisid jälle käsitsi. Siis võeti kastid lahti, maa seest võeti välja puust vormid, tehti spetsiaalne auk mille kaudu metall sisse valada ja siis pandi kastid jälle kokku. Siis oldi sulatusahju juures, võeti seal käsitsi metalli (siis ei olnud üldse mingit tehnikat) ja valati metalli peale. Kui oli 5-6 kg kaaluv vorm, siis tegi tunnistaja seda üksi, aga kui olid vormid 10-20 kg, siis valati kahekesi. 4 Siis pandi vorm jahtuma, pärast võeti lahti ja valmistati ärasaatmiseks ette. Tunnistaja teadis, et tal on soodustingimustel pension. Tol ajal töötades oli selline arusaamine, et kõiki rahuldas lihtsalt sissekanne tööraamatusse. Töö ajal saadi soodustusena piima. Puhkuse kohta tunnistaja ei mäleta. Neil oli tükitöö ja palka sai vastavalt sellele, kes kui palju tööd tegi. Tavaliselt kestis tööpäev kl 08.00-17.
6. Kui vaja, siis kauem. V.Topkin esitas kohtule tööraamatu ja selle alusel on täidetud nõutav üldine pensionistaaži nõue, so vähemalt 25 aastat. Käsivormija nimetus on nii loetelus 1 kui loetelus 2, mistõttu tuleb, otsustamaks kumba loetelu kasutada, määratleda käsivormija poolt tehtava töö iseloom. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Jõgeva KEK-i valutsehhis ei olnud valajaid ja valutootmises töötavad vormijad täitsid pidevalt ka valaja tööülesandeid. Valamisest vahetult osavõtvatel vormijatel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile loetelu 1 alusel. Samadel tingimustel määratakse pension ka vormija-valajatele. Tunnistajad toetasid, et nendel ei olnud koosseisuga ette nähtud valajaid, nad tegid kõik tööd ise ja seda käsitsi, so nad oli käsivormijad, kes osalesid valutöödel. Pensioniameti esindaja luges kohtuistungil tõendatuks V.Topkini töötamise käsivormijana valutöödel. Toimiku materjalidega ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et avaldajal tuli valutsehhis valutöödel teha igapäevaselt ka valaja töökohustusi kuna valutsehhis eraldi valaja ametikohta ettenähtud ei olnud. Kuna avaldajal tuli täita alaliselt ka valaja töökohustusi, vastab tema töötamine Jõgeva Kolhooside Ehituskontoris loetelu 1 märgitud tingimustele ning seal töötamine tuleb lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva staaži hulka. Arvestades eeltoodut kuulub Viktor Topkini avaldus rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 5