). Kostja ei ole nõus vabatahtlikult tasuma
-s kehtestatud elatise miinimummäära. Nimetatud seadus sätestab elatise suuruse muutmise tingimused kui ka elatusraha suuruse. Hageja ei pea tõendama laste peale tehtavaid kulutusi, kuna ta taotleb kostjalt välja mõista elatise miinimummääras.
lg 6 p 3 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja poolt elatise tasumine 500 krooni ühe lapse kohta, on vastuolus lapse huvidega. Kostja on töövõimeline ja tal tuleb tagada oma laste minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt
-s kehtestatud määrades. Samas on kostjal kokku 7 alaealist last, tema sissetulek on minimaalne, ca 4053,50 krooni kuus. Seega on põhjendatud vähendada väljamõistetava elatise suurust alla 1800 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja uue otsusega mõista temalt välja elatis 1500 krooni kuus. Maakohtu otsust ei ole võimalik täita täies ulatuses kostja sissetulekut (ca 6500krooni) ja teisi ülalpeetavaid arvestades, ilma, et ei rikutaks võrdse kohtlemise printsiipi. Selleks, et oleks tagatud kostja minimaalne toimetulek, ei suuda ta panustada laste ülalpidamisse elatise näol enam kui 3500 krooni kuus ehk 500 krooni lapse kohta kuus. Kohtuotsusega mõisteti välja A, E ja A-O kasuks kokku 3000 krooni, mistõttu H.S, K.S, I.S ja H.P peavad leppima igakuise elatisega kokku 500 krooni ehk siis 125 krooniga igaühele kuus. Seoses sellega on rikutud põhiseaduse § 12, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ja mis muuhulgas sätestab ka, et kedagi ei tohi diskrimineerida soo tõttu. Kohtuotsusega on poegadele mõistetud elatis 8 korda suurem kui jääb järele tütardele (igaühe kohta). Samuti on rikutud
lg 5, mis sätestab, et teise ülalpeetava lapse varaline olukord ei tohiks halveneda. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 28.11.2007 otsus on seaduslik ja põhjendatud.
Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.
lg 1 ja 2 sätestavad, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Erinevas vanuses laste vajadused on erinevad. Antud tsiviilasjas materjalidest ei ole näha, millised on kostja ülejäänud 4 lapse vajadused ja nende emade võimalused. Kostja ise ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ega esitanud nende kinnituseks tõendeid. Maakohus on siiski seda asjaolu arvestanud ja mõistnud
lg 5 alusel hageja kasuks elatusraha välja alla
§-is 61 lg 4 sätestatud alamäära. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.