TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2528 Otsuse kuupäev 03.03.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Shakhin Agaev kaebus Tallinna Vangla toiminguga (10.10.2007 etapeerimise päeval lõunasöögi mitteandmine) tekitatud kahju nõude summas 10 000 krooni. 12.02.2008 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Shakhin Agaev; Vastustaja Tallinna Vangla esindaja Eda Oisalu. Resolutsioon Rahuldada kaebus osaliselt. Välja mõista Tallinna Vanglalt Shakhin Agaev’i kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500 (viissada) krooni. Välja mõista Tallinna Vanglalt tasumisele kuulunud riigilõiv summas 80 (kaheksakümmend) krooni Shakhin Agaev’i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kinnipeetav S.Agaev kannab karistust Tartu Vanglas. Kinnipeetav S.Agaev viibis ravil Tallinna Vangla tervishoiuosakonnas (asukoht Maardu Haiglas) alates 02.10.2007 – 10.10.
- 10.10.2007 etapeeriti ta Maardu Haiglast Tartu Vanglasse. 16.10.2007 esitas Tartu Halduskohtusse S.Agaevi kaebus etapeerimise päeval lõunasöögi (või kuivtoidu) mitteandmise kohta (haldusasi nr 3-07-2000). 03.12.2007 otsusega haldusasjas nr 3-07-2000 tunnistati õigusvastaseks Tallinna Vangla toiming – 10.10.2007 etapeerimise päeval S.Agaevi lõunasöögist ilmajätmine. Otsus on jõustunud 03.01.2008 (tl 32). 13.12.2007 (tl 1) saabus Tartu Halduskohtusse S.Agaevi kaebus Tallinna Vangla toiminguga (10.10.2007 etapeerimise päeval lõunasöögi mitteandmine) tekitatud kahju nõude summas 10 000 krooni. 02.01.2008 (tl 3) jäeti kaebus käiguta ning anti aeg puuduste kõrvaldamiseks seoses riigilõivu tasumisega kuni 18.01.
- Riigilõiv summas 300 krooni maksti 09.01.2008 (tl 12). 15.01.2008 määrusega võeti S.Agaevi kaebus Tartu Halduskohtu menetlusse (tl 14-15). KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 10.10.2007 etapeeriti S.Agaev peale ravi saamist Tallinna Vangla tervishoiuosakonnast Tartu Vanglasse. Etapist sai S.Agaev teada kell 10.
- Sõit algas kell 12.
- Enne etapeerimist sai üks kinnipeetavatest söögi ning S.Agaev palus ka endale söök tuua, kuid ei toodud (tl 38). Enne etapeerimist istus S.Agaev riietusruumis, kuhu toodi soe toit Juri Stronfelile. Kokku viibis seal viis inimest, kellest neli pidid pealt vaatama, kuidas üks sõi, kusjuures keegi ei saanud ka kuivtoidupakki. Tartu Vanglasse jõuti umbes kell 14.30, kui Tartu Vanglas oli lõuna möödunud. Seejärel viibis S.Agaev Tartu Vangla vastuvõtuosakonnas kuni 17.
- Siis viidi kinnipeetav vastuvõtuosakonnast sektsiooni, kuid teda ei toitlustatud ning Tallinna Vangla poolt ei antud talle kaasa ka kuivtoidupakki. Kaebuse kohaselt kahjustas Tartu Vangla lõunasöögi andmata jätmisega kaebaja tervist kuna kaebaja väidete kohaselt on tal alates 1995 maohaavad ja kui ta korrapäraselt ei söö, siis hakkab magu valutama. Kaebaja tunneb, et teda on alandatud, sest üks kinnipeetav sai süüa, aga tema mitte. Kaebuse esitaja seletas kohtus, et seoses etapeerimisega ta ei saanud lõunasööki ega kuivtoidupakki ja sellega kahjustati tema tervist ja alandati teda ning S.Agaev hindab endale tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 10 000 krooni. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Oma kirjalikus vastuses, mis saabus Tartu Halduskohtusse 06.02.2008 (tl 24) märgib vastustaja, et etapeerimisel Tallinna Vangla Tervishoiuosakonnast Tartu Vanglasse ei andnud Tallinna Vangla S.Agaevile kaasa kuivtoidupakki, mis oleks ette nähtud lõunasöögiks. Vastavalt Tallinna Vangla tervishoiuosakonnas statsionaarsel ravil viibiva kinnipeetava isiku päevakava punkti 4.
- kohaselt toimub lõunasöök kell 13.00-14.
- Tallinna Vangla tervishoiuosakonda saabub etapp kell 12.25 ning lahkub 12.
- Tartu Vanglasse jõuab etapp eeldatavasti 15.
- Tallinna Vangla lõunasöögi ajal oli kaebaja teel Tartu Vanglasse. Tartu halduskohtu otsusega haldusasjas nr 3-07-2000 on tunnistatud õigusvastaseks Tallinna Vangla toiming etapeerimise päeval lõunasöögi mitteandmine. 2 PS § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise alused on sätestatud Riigivastutusseaduses. RVS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sellest tulenevalt peab kindlaks tegema, kas kaebajal on mittevaraline kahju tekkinud, kas kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastasest tegevusest ning kas nende vahel on põhjuslik seos. RVS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline ehk moraalne kahju seisneb eelkõige kahjustatud isiku hingelistes kannatustes nagu näiteks alandus, solvamine, hirm jne. Kahju peab olema tekitatud tahtlikult ning hooletuse tõttu. Lähtudes ülaltoodust jääb vastustajale arusaamatuks, kuidas on antud juhul S.Agaevile tekitatud hingelisi kannatusi, mis võisid talle moraalse kahju põhjustada. S.Agaevi väitel on tal diagnoositud maohaavad. S.Agaev on käinud arsti vastuvõtul 30.06.2005, kuid mingit ravi pole talle maohaavade puhul määratud. Samuti on S.Agaev mitmeid kordi sonograafiaga kontrollitud (13.10.2006 ja 26.07.2007). Diagnoos, et S.Agaevil on maohaavad ei leidnud aga kinnitust kummalgi korral. 12.02.2008 kohtuistungil vastustaja leidis, et Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-30-05 väljendatud seisukoht, kus Tartu Vanglale tehti ettepanek isiku ees kirjalikult vabandada, mitte maksta rahalist hüvitist. Kaebaja ei ole oma kaebuses põhjendanud, millest tema mittevaraline kahju seisneb ja koosneb, ta nendib lihtsalt, et temale tekkinud kahju on summas 10 000 krooni. Kohtuistungil Tallinna Vangla esindaja vabandab kaebaja ees toimunu pärast. Kaebuse kohaselt kahjustas Tallinna Vangla lõunasöögi andmata jätmisega kaebaja tervist. Samas ei ole lõunasöögita jäämine tinginud arsti poole pöördumist. Kaebuse esitaja ei ole viidanud ka muudele tervise kahjustamisega seonduvatele asjaoludele ega selgitanud, mil viisil võis mittevaraline kahju tekkida. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vangla ei ole oma süülise käitumisega kaebajale mittevaralist kahju tekitanud. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta S.Agaevi kaebus täielikult rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Tallinna Vangla vastustajana rikkus kaebuse esitaja õigust saada 10.10.2007 enne Tartu Vanglasse etapeerimist lõunasööki. Vastustaja tunnistas seda kohtule esitatud kirjalikus vastuses ja kohtuistungil. Vastustaja leiab, et nende rikkumine – ühe toidukorra mitteandmine – ei saa tekitada tervisekahjustust ega mingit alandustunnet. Kohtuistungil on vastustaja ka kaebaja ees toimunu pärast vabandanud. 3 Kaebuse esitaja nõuab tervisekahjustuse tekitamise ja inimväärikuse alandamise tõttu mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 krooni (tl 11). Kaebuse esitaja leiab, et teda on toidust ilmajätmisega alandatud. Tema haiguse puhul – maohaavad – mõjus ühe söögikorra vahelejäämine tema tervisele negatiivselt. Seega ei ole käesolevas asjas vajadust eraldi analüüsida, kas vastustaja toiming on õigusvastane. Vastustaja on seda tunnistanud ja vastustaja toimingu õigusvastasus on kinnitust leidnud juba 03.01.2008 (tl 32) jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-07-
- VangS § 47 lg 1 järgi korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3 lg 6 kohaselt antakse toidunormile vastavat toitu kinnipeetavale kolmes osas, vähemalt kolm korda päevas ja kindlatel kellaaegadel. Viidatud õigusaktist tuleneb, et kinnipeetavaid isikuid tuleb toitlustada vähemalt kolm korda päevas, seega peab olema neile tagatud nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöök. Vangla sisekorraeeskirja § 10 kohaselt kinnitab vangla direktor vangla päevakava, milles nähakse ette kinnipeetavate äratus, loendus, hommikvõimlemine, tualett, söömine, tööle saatmine, töötamine, õppimine, kultuuri- ja spordiürituste jm ajad ning direktori vastuvõtuajad. Vastavalt Tallinna Vangla tervishoiuosakonnas statsionaarsel ravil viibiva kinnipeetava isiku päevakava punkti 4.
- kohaselt toimub lõunasöök kell 13.00-14.
- Tallinna Vangla tervishoiuosakonda saabub etapp kell 12.25 ning lahkub 12.
- Tartu Vanglasse jõuab etapp eeldatavasti 15.
- Tallinna Vangla lõunasöögi ajal oli kaebaja teel Tartu Vanglasse. Etapibuss jõudis Tartu Vanglasse kell 14.30, siis vastustajal oli võimalus korraldada kaebuse esitajale sooja toidu andmine ning Tallinna Vanglal oleks S.Agaevile võimalik olnud kaasa panna kuivtoidupakk. Vastav toitlustamine jäeti tegemata Tallinna Vangla vanglasiseste korralduste organiseerimatuse tõttu. Tallinna Vangla ei ole esitanud kohtule ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust, miks ei olnud kaebuse esitajale võimalik anda soe lõunasööki enne etapibussi saabumist nii nagu sai lõunasöögi J.Stronfel. Kohtul ei ole arusaadav, miks vastustaja käitus ebavõrdselt kaebaja suhtes ning kuidas oli võimalik anda soe söök enne etapeerimist ühele kinnipeetavale, aga ei olnud võimalik anda kaebajale? Kuna vastustaja tegevusetuses puuduvad mõjuvad põhjused, võib lugeda, et taolise tegevusetusega ignoreeris vastustaja kinnipeetava elementaarseid õigusi (saada kolm korda päevas süüa) ja alandas kaebuse esitaja väärikust süüliselt. Antud juhul on kaebajat koheldud ebaseaduslikult (ebavõrdselt ja inimväärikuse alandamisega). Ametiisiku tegevus võib avalduda aktiivses tegevuses kinnipeetava suhtes (J.Stronfelile söögi andmine) või passiivses teos (nt. kaebajale söögi mitteandmine). S.Agaev palus tuua endale lõunasöök, kuid seda ignoreeriti vanglaametnike poolt (tl 38). Ka Riigikohtu halduskolleegium on oma otsuses nr 3-3-1-2-06 öelnud, et inimväärikus on kõigi isiku põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse eesmärk. Inimväärika kohtlemise nõue laieneb ka kinnipeetavatele. Asjaolu, et isik kannab karistust kuriteo toimepanemise eest ja sellega seoses on tema suhtes seaduse alusel kohaldatud põhiõiguste ja 4 -vabaduste piiranguid, ei anna õigustust sekkuda isiku põhiõigustesse enam, kui see tuleneb otse seadusest. Isikule saabunud tagajärg - tema väärikuse kahjustamine - on vahetult tingitud vangla tegevusetusest - haldusorgani hoolsuskohustuse mittetäitmine. Inimväärikust tuleb austada ja kaitsta (EL põhiõiguste harta art 1, Euroopa Kohtu
- oktoobri
- a otsus kohtuasjas C-377/98: Madalmaad v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk 7079). Üldteada on asjaolu, et seedetrakti haiguse (nt.maohaavad) puhul on tähtis ja oluline söömisrežiimist kinnipidamine. Kohus nõustub vastustajaga, et ühe toidukorra vahelejäämine võib tekitada ebameeldivusi, kuid see ei põhjusta tervisekahjustusi. Kohus nõustub aga ka kaebuse esitaja seisukohaga, et ühest toidukorrast ilmajäämine, mille tulemusel on söögikordade vahe 11 tundi (hommikusöök kl 07.00, õhtusöök kl 18.00), on füüsilisest ja moraalsest küljest piinav ja alandav, sest see ei sõltu kaebuse esitajast ja on tema tahte vastane. Kaebuse esitaja on esitanud Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 10 000 krooni. Väidetav kahju on tekitatud seoses sellega, et kaebuse esitaja ei saanud lõunasööki ja söögikordade vahe oli seetõttu 11 tundi, mis on seadusevastane. Riigikohtu halduskolleegium on oma otsuses 3-3-1-14-06 märkinud, et isiku õigusvastane kartseris hoidmine võib alandada tema inimväärikust. Analoogselt võib leida, et isiku lõunasöögist ilmajätmine ja päevasöögist ilmajätmine 11 tunni jooksul võib samuti alandada tema inimväärikust. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee Rec
(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta p 22.4 kohaselt toimub toitlustamine kolm korda päevas mõistlike vahede tagant. Tallinna Vanglal puudus õiguslik alus ühe söögikorra vahelejätmiseks ja seda võib lugeda väärikust alandavaks kohtlemiseks ja seda enam, et vastustajal oli teada, et kaebajat etapeeritakse haiglast. Üldteada on, et regulaarne (minimaalselt kolm korda päevas) söömine on vajalik. Kuid mittevaralise kahju hüvitamise nõudes peab olema tegemist mitte ainult õigusvastase, vaid ka süülise käitumisega. Kohus on seisukohal, et Tallinna Vangla on kaebuse esitaja väärikust alandanud süüliselt, kuid taoline toiming oli ühekordne ja see ei põhjustanud kaebuse esitajale tervisekahjustusi. Lisaks sellele on Tallinna Vangla esindaja ka S.Agaevi ees kohtuistungil vabandanud. Ka Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-30-05 väljendanud seisukohta, et isiku ees on võimalik ka kirjalikult vabandada, mitte maksta rahalist hüvitist. Vastustaja vabandas S.Agaevi ees 12.02.2008 toimunud kohtuistungil, s.o. peale kaebuse esitamist, kuigi oleks vastustajal olnud võimalik vabandada juba haldusasja nr 3-07-2000 raames, mis jõustus 03.12.2007 s.o. kuni kaebuse esitamiseni kohtuasjas või kuni kohtuistungini. Peale 10.10.2007 ei ole kaebuse esitaja pöördunud Tallinna Vangla poole sooviga arsti vastuvõtule saamiseks seoses terviseprobleemiga seedetraktis. Seega on tõendatud, et lõunasöögist ilmajätmine ei toonud kaasa tervisekahjustusi. Tulenevalt Põhiseaduse § 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. 5 Kahju hüvitamise eesmärgiks on isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. Kahju eest hüvitise saamine ei või kujuneda rikastumise allikaks. Antud põhimõtet on rõhutanud ka Riigikohtu halduskolleegium oma otsuses nr 3-3-1-64-02, kus on märgitud, et kahju hüvitamise üheks põhimõtteks on alati olnud see, et kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni. Seega tuleb kahjunõude põhjenduse üle otsustamisel analüüsida mitte ainult seda, kas toiming on õiguspärane, vaid analüüsida tuleb ka kujunenud olukorra majanduslikku külge. Moraalne ehk mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hingelised kannatused on näiteks alandus, solvamine, hirm, nördimus, mure ja kaotusvalu. Moraalne kahju võib kaasneda mitmesuguste isikuõiguste rikkumisega, muuhulgas ka isiku väärikuse alandamisega. Isikuõiguse rikkumisest ei tulene aga automaatselt, et tekkinud on moraalne kahju. Moraalset kahju ei pea hüvitama rahas. Nagu juba ülal mainitud võib moraalset kahju hüvitada ka vabandamise teel. Välistatud ei ole ka rahaline hüvitis, kuid see sõltub kindlasti rikkumise raskusest, seda eelkõige juhul, kui kehaline ja hingeline valu seda õigustavad. Reeglina peab kahju tekitaja kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus leiab, et isikule tekitatud moraalse kahju suurust ei saa seada sõltuvusse üksnes kahju kannatanu soovist. Kaebuse esitaja on hinnanud tekitatud kahju põhjendamatult kõrgelt. Hüvitis peab olema võrreldav ühiskonna üldise heaolu tasemega, hüvitise tasemes valitseva järjepidevusega ja olema sõltuvuses perioodist, mille eest hüvitist makstakse, samuti tuleb arvestada, milliseid õigusi ja kui intensiivselt rikuti. Moraalne kahju ei ole otseselt rahas mõõdetav, selle eest makstav rahaline hüvis on ühiskonnas kokkuleppeline. Kohus võib hüvitise suurust vähendada kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. Mittevaralise kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujunemisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Vastustaja on eelnevalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et S.Agaevit ei jäetud söögita tahtlikul, vaid see oli inimlik eksitus vanglaametnike poolt. Vastustaja leiab, et üks kord lõunasöögist ilmajäämine ning seoses sellega 10 000 kroonise kahjunõude esitamine kaebaja poolt on liiga kõrgelt hinnatud (tl 39). Analüüsides kõiki asjaolusid ja tõendeid antud haldusasjas ning võttes arvesse kohtupraktikat ja kompromisside sõlmimist analoogsetes asjades, leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb kaebaja poolt nõutud moraalse kahju hüvitist vähendada, kuna kahju hüvitamise eesmärgiks on isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. Kahju eest hüvitise saamine ei või kujuneda rikastumise allikaks. Samuti oli Tallinna Vangla selline käitumine ühekordne ja see ei põhjustanud kaebuse esitajale tervisekahjustusi. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 6 Vastavalt RVastS § 9 lg-le 2 hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. RVastS § 11 lg 2 paneb avaliku võimu kandjale kohustuse rakendada kahju tekitamise tagajärgede kõrvaldamisel kõiki õiguspäraseid abinõusid. Arvestades õigusrikkumise asjaolusid, süü vormi ja raskust ning kaaludes mittevaralise kahju tekitamise ja kahju hüvitamise tagajärgi nii S.Agaevile kui ka avaliku võimu kandjale ning arvestades seda, et kaebajale tekkinud tervisekahjustused ei ole kohtu poolt tõendamist leidnud peab halduskohus põhjendatuks mõista Tallinna Vanglalt S.Agaevi kasuks etapeerimise päeval lõunasöögist ilmajätmise eest tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 500 krooni, mis on käesolevas asjas igati mõistlik summa. Kohus selgitab, et hüvitis peab olema proportsionaalne tekkinud kahjuga. Seega, käesolevas asjas kaebajale lõunasöögist ilmajäämisega tekkinud alandustundega. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 4, rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja kohustab Tallinna Vanglat hüvitama kaebuse esitajale tekitatud mittevaralise kahju summas 500 krooni, mis seisnes 10.10.2007 kaebuse esitajale lõunasöögi mitteandmises ning tema alandamises. RLV § 56 lg 11 kohaselt peab halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 80 krooni ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel tsiviilkohtumenetluses. Käesolevas asjas maksis kaebaja riigilõivu summas 300 krooni (tl 12). HKMS § 92 lg 2 kohaselt jagatakse kohtukulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Seega kuulub kaebaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 80 krooni, ülejäänud summa jääb kaebaja enda kanda. Kohus leiab, et kaebajal oli võimalus mitte liialdada nõutud mittevaralise kahju summaga. Kaebajale tekitatud kahju ning nõutud kahjusumma ei olnud ilmselgelt proportsionaalsed ning esitades nõude 10 000 kroonile ja makstes sellelt riigilõivu 300 krooni võttis kaebaja riski enda kanda. Tamara Hristoforova kohtunik 7 8