lõikes 2 sätestatuga.
lg 11 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse volikogu põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. Kaebaja leiab, et antud asjas on põhjendus liig kitsa ja õigusaktidega antud normidele mittevastava tee laiendamiseks olemas, mistõttu on muude tee laiendamise võimaluste mitterakendamisel kahtlemata põhjendatud ka detailplaneeringu algatamine. Kohtuistungil jääb kaebaja oma kirjalikus kaebuses toodud seisukohtade ja väidete juurde. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Otepää Vallavolikogu esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja väidab, et detailplaneeringu algatamise taotluse mittemenetlemine ei ole olnud seadusega vastuolus ning et kaebaja õigusi ei ole rikutud. Kuna kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja huve detailplaneeringu puudumine ei riku, siis on tegemist avalike huvide kaitseks esitatud kaebusega. Riigikohus on oma lahendites märkinud, et igaüks ei saa halduskohtusse pöörduda avalikes huvides, vaid peab olema rikutud kaebuse esitaja õigusi või piiratud tema vabadusi. 3.ISIKU SEISUKOHAD 3.isiku – Martin Kutmani esindajad vaidlevad kaebusele täies ulatuses vastu, nad toetavad vastustaja seisukohti ja põhjendusi täies ulatuses ning paluvad jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 2 Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Planeerimisseaduse (
) § 10 lg 1 kohaselt võib igaüks teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Sama seaduse sama paragrahvi lõike 5 kohaselt algatab detailplaneeringu koostamise ja korraldab selle koostamist kohalik omavalitsus.
Kuna teemaa planeerimiseks ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik, siis on kohalikul omavalitsusel õigus ise otsustada, kas algatada detailplaneering või mitte.
lg 11 võib kohaliku omavalitsuse volikogu põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele
§-s 3 lg 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. Asja materjalidest nähtuvalt esitas XXX 26.06.2006 Otepää Vallavalitsusele taotluse teemaa detailplaneeringu algatamiseks Otepää vallas Kääriku külas asuva tagastamisele kuuluva Jaasi A306 talu maid läbiva tee osas. Otepää Vallavalitsus keeldus planeeringut algatamast. XXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, paludes kohtul teha Otepää Vallavalitsusele ettekirjutus teemaa detailplaneeringu algatamiseks. Tartu Halduskohtu 15.05.2007 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-06-2117 jäeti kaebus rahuldamata. 23.01.2007 (nii taotluse peal kui ka kaebuses on kaebaja ekslikult märkinud aastaarvuks 2006) pöördus XXX samas küsimuses Otepää Vallavolikogu poole (tl 15-17). 26.02.2007 kirjaga nr 1-9/174-1 saatis Otepää Vallavolikogu esimees taotlusele vastuse, tehes ettepaneku eelpoolnimetatud küsimuse lahendamiseks kohtuda Otepää Vallavolikogu maaelu- ja keskkonnakomisjoni liikmetega (tl 18). 23.04.2007 kirjaga nr 1-9/845 palus Otepää Vallavolikogu esimees kokku leppida sobiv aeg, et läbi viia kokkusaamine, millel osaleks ka vallavolikogu maaelu- ja keskkonnakomisjoni esimees ja maanõunik (tl 19). 13.06.2007 toimus vallavolikogu maaelu- ja keskkonnakomisjoni koosolek, millel osales ka kaebuse esitaja. Komisjon otsustas jätta XXX planeeringu algatamise taotluse volikogu menetlusest välja, kuna ta on samas küsimuses pöördunud ka vallavalitsuse poole ning vallavalitsus jättis planeeringu algatamata (tl 6-7). Otepää vallas reguleerib planeeringute menetlemist Otepää Vallavolikogu 22.04.2004 määrus nr 1-6-7 „Otepää valla ehitusmääruse kehtestamine“. Eelnimetatud ehitusmääruse § 4 lg 2 kohaselt esitatakse detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek vallavalitsuse planeerimisteenistusele. Seega on antud juhul detailplaneeringu menetlejaks vallavalitsus ja volikogul oli õigus jätta taotlus läbivaatamata, kuna see ei kuulu tema pädevusse. Otepää Vallavalitsus ei pidanud aga vajalikuks teemaa detailplaneeringu algatamist, kuna valla eelarves puuduvad vahendid nimetatud tööde teostamiseks, samuti on Otepää vallas algatatud üldplaneering, millega on võimalik lahendada vallateede probleemid komplekselt. HKMS § 7 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega saab halduskohtus vaidlustada haldusakti või toimingut, kui see rikub kaebuse esitaja enda subjektiivseid õigusi. 3 HKMS § 10 lg 2 p 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab. Riigikohtu halduskolleegium on oma 18.06.2003 otsuses nr 3-3-1-53-03 asunud seisukohale, et halduskohus peab alati kontrollima kaebeõiguse olemasolu. Ka vaidlustatud haldustoimingule õigusliku hinnangu andmisel on primaarne kaebuse esitaja õiguste rikkumise olemasolu. XXX ei ole oma kaebuses märkinud, milliseid tema õigusi Otepää Vallavolikogu tegevus rikub või milliseid vabadusi piirab. Kuidagi ei saa selliste õiguste rikkumiseks pidada väidet, et normidele mittevastav tee piirab kaebaja liikumisvabadust, kuna liiklemine praegusel teel on võimalik. Kohus märgib ära, et viited teede- ja sideministri 28.09.1999 määrusega nr 55 vastuvõetud ja 01.01.2000 jõustunud „Tee projekteerimise normide ja nõuete“ rikkumisele, ei ole asjakohased, kuna selle määruse kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks teede osas teede maaalade ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. Seega viidatud määruse kohaldamine muutub vajalikuks alles siis, kui detailplaneering algatatakse, kuid käesoleval ajal seda algatatud ei ole. Kohus on seisukohal, et Otepää Vallavolikogu, otsustades mitte menetleda XXX taotlust teemaa detailplaneeringu algatamiseks Otepää vallas Kääriku külas asuva tagastamisele kuuluva Jaasi A306 talu maid läbiva tee osas, toimis õiguspäraselt, sest teemaa detailplaneeringu algatamine ei kuulu volikogu pädevusse. Otepää Vallavolikogu ei ole rikkunud kaebuse esitaja õigusi ega piiranud tema vabadusi, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kolmas isik ei ole menetluskulude taotlust esitanud. Maare Aloe kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.