← Eesti

3-07-1022/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lilianne Aasma, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2008.a., Tallinn Haldusasja number 3-07-1022 Haldusasi Pavel Sorokini kaebus Ämari Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ning mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12.02.2008.a. otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Pavel Sorokini apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Pavel Sorokin Vastustaja: Murru Vangla (Ämari Vangla õigusjärglane) RESOLUTSIOON Jätta Pavel Sorokini apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.02.2008 otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Pavel Sorokini kaebuses Tallinna Halduskohtule paluti tunnistada õigusvastaseks Ämari Vangla toiming, millega kaebuse esitajale ei väljastatud peale 16.02.2007.a. enam vangla arsti poolt varasemalt lubatud vitamiine ja seetõttu jäi 20 vitamiini saamata ning mõista välja mittevaraline ja varaline kahju. Mittevaraline kahju tekkis ravikuuri katkemise tõttu ja seda hüvitist taotleb kaebaja kohtu äranägemisel. Materiaalne kahju on 400 krooni, mis seisneb vitamiinide hinnas ja kohaletoimetamise kuludes. 3-07-1022 P. Sorokin esitas 06.10.2006.a. Ämari Vangla direktorile taotluse, milles palus lubada talle vitamiine “Centrum”. 19.10.2006.a. teavitati kaebajat direktor A. Laide positiivsest otsusest, millega tutvumise kohta on avaldaja andnud ka allkirja. 12.01.2007.a. toimus kaebuse esitajal pikaajaline kokkusaamine isa V.S-ga, mil oli võimalik lubatud pakk vitamiine üle anda. Vastavalt suulisele kokkuleppele pidi vangla meditsiiniosakond kaebuse esitajale iga kümne päeva tagant väljastama 10 vitamiini. Alates 16.01.2007.a. kuni 16.02.2007.a. sai P. Sorokin vitamiine kolmel korral (kokku 30 tk). Kuna kaebuse esitaja pidi 19.02.2007.a. sõitma etapiga Tallinna Vanglasse ja ei tahtnud ravikuuri seetõttu katkestada, palus ta 16.02.2007.a. vangla korrapidajal vitamiinide kohta küsida meditsiiniõelt, kes ütles, et vitamiine ei ole. Avaldaja esitas selle kohta 05.03.2007.a. kaebuse Ämari Vangla direktorile ja palus isiklike vitamiinide kadumisega seotud asjaolud välja selgitada ning tulemustest teda kirjalikult teavitada. Ämari Vangla julgeolekuosakonna juhataja M.-L. Parts sai vangla direktorilt ülesande kontrollida nimetatud avalduses toodud asjaolusid, aga mingit vastust P. Sorokin vangla käest seaduses sätestatud 30-ne päeva jooksul ei saanud.
  3. Vastustaja Murru Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastavalt taotlusele lubati kinnipeetavale üks pakk vitamiine ning vitamiinid viidi vangla meditsiiniosakonda, kus meditsiiniõed neid väljastasid. Kahjuks ei ole Ämari Vanglas leidnud fikseerimist asjaolu, mitu vitamiini oli P. Sorokinile lubatud vitamiinide „Centrum“ pakis ning samuti ei ole fikseeritud asjaolu, millal ja kui palju vitamiine „Centrum“ on kinnipeetavale väljastanud vangla meditsiiniosakond. Arst N. Lepp koostas ka väljavõtte kinnipeetava tervisekaardist ja sealt nähtub, et kinnipeetavale on tema tervislikust seisundist lähtuvalt järjepidevalt väljastatud vitamiine ning nimetatud väljavõte hõlmab perioodi 12.09.2006.a. - 29.08.2007.a. See tõendab, et vitamiine sai P. Sorokin ka pärast 16.02.2007.a. ning tema tervisekaitse on olnud tagatud. Ämari Vangla julgeolekuosakonna juhataja selgitas kinnipeetavale Pavel Sorokinile kõiki tema isiklike vitamiinidega „Centrum“ seotud asjaolusid väga üksikasjalikult. Kuna kinnipeetav ei olnud ka ise kindel vitamiinide hulgas st tükiliselt, siis jäi ta rahule sellega, et vitamiinide „Centrum“ pakis võis tõesti olla 30 tükki ja kõik 30 tükki oli ta kätte saanud. Seega selgitati talle, et rohkem midagi enam teha ei saa. Ämari Vangla tegi asjaolude täpsustamise eesmärgil ka järelepärimise OÜ-le Pharmaswiss Eesti, kes on ravimifirma Wyeth Whitehall ametlik esindaja Eestis ja tegeleb nimetatud vitamiinide müügiga. Selgus, et vitamiine „Centrum“ müüdi ajavahemikul
  4. aasta teine pool kuni
  5. aasta esimene pool: lastele - „Centrum Junior“ 30 tableti kaupa ja
  6. aastast täiskasvanutele - „Centrum A–Z“, müügil 30 tableti kaupa ja 60 tableti kaupa. „Centrum Silver“ oli mõeldud üle 50-ne aastastele ja neid oli müügil 25 tableti-, 30 tableti-, 50-tableti ja 60 tableti kaupa. Seega, arvestades kinnipeetava vanust, ei ole tõenäoline, et talle toodi vitamiine „Centrum Silver“, kus karbis pidi olema 50 vitamiini. Kuna P. Sorokin ise kinnitab, et on kätte saanud 30 vitamiini, võib siiski eeldada, et ta sai tõepoolest kõik vitamiinid kätte ja keegi vangla meditsiiniosakonnast neid varastanud ei ole. P. Sorokinile selgitati vangla julgeolekuosakonna juhataja poolt veel lisaks, et tema venekeelsele kaebusele ta venekeelset vastust ei saa, kuna riigiasutuste asjaajamise keel on eesti keel, aga ta võib saada eesti keelse kirjaliku vastuse. P. Sorokin aga vastas, et tal ei ole sellega midagi teha.
  7. Tallinna Halduskohtu 12.02.2008.a. otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 2

(4)3-07-1022 Halduskohus leidis, et vastustaja võimaldas kaebuse esitajal tarvitada isiklikke vitamiine, mille andis avaldajale tema isa pikaajalise kohtumise käigus. 20 vitamiini andmata jätmine ei ole vajalikus ulatuses tõendatud ja seega ei saa toimingut õigusvastaseks tunnistada ning kahju hüvitamiseks ei ole alust. Haldusasja materjalist nähtub, et vastustaja on pakkunud omalt poolt võimalust, et kaebuse esitaja taotleks vangla arstilt tugevama toimega vitamiine, kuid see oli vastutuleku mõttes ja selleks, et vältida segadust ning tagada ravi jätkamist. Kui vastustaja oli valmis omapoolset kompromissi ja asendusvitamiine pakkuma, siis ei kõlaks usutavana, et eelnevalt jäeti 50vitamiinise sisaldusega karbist 20 vitamiini andmata, et hiljem nende asemel teisi vitamiine pakkuda. Välistada ei saa vitamiinide kaotamist, kuid ka see ei ole tõendatud. Teisalt ei saa välistada ka seda, et kaebuse esitaja on ise eksinud ja tegemist oligi 30-vitamiinise karbiga. Samuti nähtub vastustaja poolt esitatud tervisekaardi väljavõttest, et kaebuse esitajale on väljastatud vitamiine ka vangla poolt. Seega ei ole tõenäoline, et osa varasemalt lubatud isiklikest (täiendavatest) vitamiinidest jäeti teatavast hetkest alates ilma igasuguste põhjendusteta väljastamata. Vastustaja on teinud ka järelepärimise ravimifirmale ja ravimifirma selgitustest järeldub, et vastustaja seisukoht ning seletus väiksema mahuga karbist võib olla tõene. ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Pavel Sorokini apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et ta ei olnud kindel vitamiinide koguses ja et purgis võis olla tõepoolest 30 vitamiini. Kaebaja on väitnud, et osa vitamiine varastati ära ja et pakendis oli 50 tabletti ning vitamiinide nimetus oli Centrum Silver.
  2. Vastustaja Murru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu järeldustega. Apellatsioonkaebus ei ole õigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse, kuna apellatsioonkaebuses ei ole märgitud, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on kohus oluliselt rikkunud või milles seisnes tõendite ebaõige hindamine. Et apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi väiteid ega tõendeid, siis jääb vastustaja halduskohtus esitatud väidete juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et apellatsioonkaebus ei ole õigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse. Apellatsioonkaebusest nähtuvad selgelt põhjused, miks halduskohtu otsus on vaidlustatud. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et tal oli õigus saada 50 vitamiini. Seega on apellandi hinnangul halduskohus tõendeid valesti hinnanud. Samuti märgitakse apellatsioonkaebuses, et apellandil olid oma õiguste tõendamiseks piiratud võimalused. Nimetatud väite valguses tuleb kontrollida, kas halduskohus on piisavalt rakendanud uurimisprintsiipi, so järginud kohtumenetluse norme. Apellandi vastuväited halduskohtu otsusele pidid olema vastustaja jaoks arusaadavad ka ilma, et apellatsioonkaebusest nähtuksid apellatsioonkaebuse esitamise alused vastavalt HKMS § 32 lg 1 punktile
  4. 3
(4)3-07-1022
  1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Sisuline vaidlus on selles, kas kaebaja isa tõi talle 12.01.2007 toimunud kokkusaamisele 50tabletilise „Centrum Silver“ vitamiinide karbi. Vitamiinide ostutšekki säilinud ei ole. Toimikus on vaid üks dokumentaalne tõend: kaebaja 06.10.2006 taotlus, kus kaebaja palub luba anda talle kokkusaamisel üle vitamiinid „Centrum“ ning samas asuv direktori luba 1 paki vitamiinide saamiseks (tl 39). Seega asjaolu, et kaebajale anti üle 50 vitamiini, tuleneb üksnes kaebaja selgitustest. Täiendavaid tõendeid oleks saanud halduskohus koguda veel kaebaja isa tunnistajana ärakuulamise näol. Kuna vaidlusalustest sündmustest oli kohtistungi toimumise ajaks möödunud ca üks aasta, siis poleks kaebaja isa ütlusi saanud lugeda piisavalt usaldusväärseks selleks, et mõista vastustajalt välja kahju. Seega ei rikkunud halduskohus kaebaja isa tunnistajana ülekuulamata või sellekohase taotluse esitamiseks kaebajale ettepaneku tegemata jätmisel menetlusnorme viisil, mis võiks kaasa tuua halduskohtu otsuse tühistamise. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja isa ülekuulamine ei ole käesoleva vaidluse kontekstis vajalik.
  3. Ringkonnakohus möönab, et vastustaja ei ole käitunud piisava hoolsusega. Vangla on jätnud dokumenteerimata, kas ja mida kaebajale 12.01.2007.a. kokkusaamisel üle anti. Asjade üleandmist pikaajalise kokkusaamise ajal ei ole vangla sisekorraeeskirjaga reguleeritud. Samas tuleneb vangistust reguleerivate normide eesmärgist, et vanglasse sissetoodavate asjade sisu tuleb kontrollida (nt vangla sisekorraeeskirja § 75). Kontrolli tulemus peab olema mingis vormis fikseeritud. Käesolevas asjas ei ole vangla esitanud ühtegi dokumenti, kust oleks võimalik näha, mis ravimid või toidulisandid ja millises mahus kaebaja enda käsutusse sai. Ringkonnakohus on samas seisukohal, et eelkirjeldatud vangla tegevusetust ei tule tõlgendada kaebaja kasuks. Ka kaebaja ei ole omaltpoolt esitanud kohtule veenvaid tõendeid kahju tekkimise asjaolude kohta. Kaebusega kaitstavad kaebaja huvid ei ole sellise kaaluga, et tingiksid vastustaja suhtes vastutuse kohaldamist ebapiisavate tõendite alusel. Mittevaralise kahju, mis seisneb eeldatavalt tervise kahjustumises, osas märgib ringkonnakohus täiendavalt, et vangla poolt on kaebajale soovi korral vitamiine väljastatud, samuti on tehtud kaebajale ettepanek taotleda tugevama toimega vitamiine. Seega ei ole usutav mittevaralise kahju tekkimine vastustaja süülise tegevusena. Kaire Pikamäe Lilianne Aasma Oliver Kask 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.