KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-05-1395

) § 67 p 1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt väljendus distsipliinirikkumine selles, et A. Sidorov keeldus 26.augustil 2005 kell 10.30 administratsiooni pakutud tööst ning käitus ebaviisakalt, kasutades vanglaametnike suhtes solvavaid väljendeid.

§ 37

kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma 3-05-1395 vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Vastavalt Murru Vangla kodukorra p 29 alap 1 on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt kõigi vangistust reguleerivate õigusaktide nõuetele ja alluma vangla teenistuja seaduslikele korraldustele. Sama korra p 33 kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujatega nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt; suhtlemisel vangla töötajate ja teiste isikutega ei või kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid.

1. A. Sidorov esitas halduskohtule kaebuse, milles palus käskkirja tühistada ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 1000 krooni. Kaebuse põhjendused: 1) ametnike toimingud käskkirja andmisel olid õigusvastased. Kaebaja keeldus tööst seoses vanglaametnikega seotud intsidendiga – kaebajalt võeti ebaseaduslikult ära kaebaja isiklikud, kirjavahetusega saadud postmargid ning neid ei tagastatud. Tööle vormistamise komisjoni tulles öeldi kaebajale, et ta hakkab ise postmarke ostma, kui on tööle vormistatud. Samuti oli kaebaja esitanud avalduse õppima asumiseks. Õpingud pidid algama 1.septembrist ning nendega alustamine oleks takistanud tööle asumist. Kaebajaga ei olnud sõlmitud töölepingut, töö tingimusi ja nõudmisi talle ei tutvustatud. Need olid peamised põhjused, miks kaebaja tööst keeldus. Tööleasumise käskkirja kaebajale ei tutvustatud ning vene keelde ei tõlgitud. Töö vanglas ei ole kohustuslik, vaid vabatahtlik. Vale on väide, et kaebaja käitus ebaviisakalt ja kasutas vanglaametnike suhtes solvavaid väljendeid. Vangla on teostanud toiminguid alates asjaajamise algusest õigusvastaselt. Käskkirja andes rikuti haldusmenetluse seaduse norme; 2) moraalne kahju seisneb selles, et kaebaja pidi pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse ja taluma sellega seoses emotsionaalset stressi. Samuti avaldatakse kaebajale vanglas vanglaametnike poolt survet, mis väljendub vanglas viibimise meetodites. Näiteks paigutatakse kaebaja lukustatud kambrisse.
2. Vastustaja vaidles kaebusele vastu: 1) distsiplinaarmenetluse käigus anti kaebajale võimalus esitada oma arvamus. Kaebaja seletuse kohaselt keeldus ta tööst ja kirjutas keeldumise ka tööle määramise käskkirjale. 23.augustil 2005 soovis kaebaja enda võtmist vangla majandustöödele. 26.augustil 2005 tutvustati talle tööle määramise käskkirja, kuid kaebaja keeldus pakutavast tööst. Samal päeval toimunud vestlusel vangistusosakonna juhataja kohusetäitja ja julgeolekuosakonna spetsialistiga oli kaebaja käitumine väljakutsuv ja agressiivne, mis väljendus ebaviisakate väljendite kasutamises vanglaametnike suhtes.

§ 37lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama.

Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevaid, töökohustust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Samuti ei keeldunud kaebaja tööst seaduslikel põhjustel, vaid seetõttu, et ta ei olnud nõus territooriumi koristamisega. Seega ei olnud tööst keeldumiseks alust ning kaebaja rikkus vangistusseadust; 3) vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikele 1 kuulub hüvitamisele üksnes kahju, mis on tekkinud õigusvastase tegevuse tagajärjel ja mida ei olnud võimalik vältida. RVastS § 9 lg 1 sätestab mittevaralise kahju hüvitamise alused. Töö pakkumine kaebajale oli seaduslik ja sellega ei tekitatud talle mittevaralist kahju. Kahju hüvitamise nõue on seega alusetu. Kartserikaristust ei ole käesolevaks ajaks täidetud. 4. Tallinna Halduskohtu 5.juuni 2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 2

§ 67lg 1 ja § 37 lg 1 ning Murru Vangla kodukorra p 29 alap 1.

Murru Vangla direktori 25.augusti 2005 käskkirjaga nr 264 määrati kaebaja alates 29.augustist 2005 tööle finants- ja majandusosakonna abitööliseks täistööajaga ja tunnitasuga 7.95 krooni. Käskkirja teatavakstegemist on kaebaja 26.augustil 2005 kinnitanud oma allkirjaga. Seda käskkirja ei ole vaidlustatud, käskkiri on kehtiv ja kaebaja jaoks täitmisele kuuluv. Seadusliku korralduse täitmisest keeldumiseks peavad kinnipeetaval olema kaalukad põhjused. Keeldumise ühe põhjusena esile toodud postmarkide konfiskeerimisega seoses on kaebaja esitanud halduskohtule eraldi kaebuse. Kaebaja töötamisest või mittetöötamisest ei saa sõltuda vanglaametnike poolt väidetavalt ebaseaduslikult konfiskeeritud postmarkide tagastamine. Keeldumist on kaebaja põhjendanud ka avalduse esitamisega õpinguteks, mis pidanuks algama 1.septembril 2005 ja mida töötamine oleks seganud. Samas on kaebaja ise 23.augusti 2005 avalduses soovinud tööle asuda ning ei ole esitanud tõendit õppima asumise kohta. Kaebaja seletuse kohaselt ta vanglaametnikega toimunud kohtumisel neid oma väidetavast avaldusest ei teavitanud.

§ 37

lg 2 p 2 alusel ei ole kohustust töötada kinnipeetaval, kes omandab üldharidust või kutsekeskharidust või osaleb tööalasel koolitusel. Kaebaja pole tõendanud, et ta omandaks haridust vastavalt nimetatud sättele ning kohtule pole esitatud tõendeid ka selle kohta, et kaebaja oleks üldse kunagi avaldanud soovi õppima asuda. Kaebaja väitel ei sõlmitud temaga töölepingut ega tutvustatud töötingimusi ja nõudmisi. Töölepingu seadus (TLS) näeb ette töölepingu sõlmimise ja töölepingu kohustuslikud tingimused. TLS § 7 p 12 kohaselt ei laiene TLS töötamisele vabadusekaotuse kandmise ajal. Seega puudub vabaduskaotust kandvatel isikutel õigus nõuda TLS-s sätestatud tingimustel töölepingu sõlmimist. Tunnistaja N.H sõnul tutvustati kaebajale 26.augustil 2005 peetud vestlusel töö sisu. 23.augusti 2005 avalduses soovis kaebaja töötada majandusosakonnas ning eeldatavasti pidi ta omama ülevaadet, milliseid töid võidakse talle majandusosakonnas pakkuda. Kinnipeetavate töötasu reguleerivad

§ 43lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 18.märtsi 2003 määrus nr 87.

Eeltoodust tulenevalt pidi kaebaja omama piisavat ettekujutust talle pakutavast tööst.

§ 37

lg 1 p 3 alusel ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kaebaja on läbinud meditsiinikontrolli ning järelikult tema tervislik seisund lubab töötada; 2) kaebaja agressiivne käitumine ning solvavate väljendite kasutamine vanglaametnike suhtes on tõendatud tunnistaja ütluste ning distsiplinaarmenetluse protokolliga. Oma käitumisega rikkus kaebaja Murru Vangla kodukorra p 33. Tunnistaja N.H ütluste kohaselt keeldus kaebaja pakutavast töökohast ning muutus agressiivseks, sõimates ebatsensuursete väljenditega T.M ning loopis tooli. Tööst keeldumine, agressiivne käitumine ning solvavate väljendite kasutamine vanglaametnike suhtes on fikseeritud ka vangistusosakonna juhataja kt T. Merikülli 26.augustil 2005 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis; 3) distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas

§-ga 64 ning distsiplinaarmenetluse protokoll vastab justiitsministri 30.novembri 2000 määrusega kehtestatud vangla sisekorraeeskirja §-de 97-99 nõuetele. Rikkumine on tõendamist leidnud. Käskkirja tühistamiseks puudub alus. Kuna käskkiri on seadustega kooskõlas, pole alust ka moraalse kahju hüvitamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. Aleksandr Sidorovi apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 3

§ 64lg 2 nõudeid.

Menetluse läbiviija oli isiklikult huvitatud kaebaja karistamisest. Tunnistaja N.H andis kohtus moonutatud ja tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Vangla direktor jättis käskkirja andmisel seaduserikkumised kontrollimata, mis viitab menetluse eelarvamuslikule läbiviimisele; 2) kohus ei viinud läbi täielikku ja igakülgset uurimist, hindas olemasolevaid tõendeid ebaõigesti ja rakendas seadust vääralt. Kohus ei kontrollinud dokumentide koopiate originaalidele vastavust; ei nõudnud välja materjale isiklikust toimikust; ei kohustanud vastustajat esitama kaebajale dokumentide koopiaid; ei nõudnud vastustajalt kaebaja tööle ja õppima asumise avaldusi ning vastavaid registriandmeid. Kaebajale ei antud vastustaja vastuväidete tõlget vene keelde. Eeltoodu viitab kohtu ebaobjektiivsusele ja kaebaja kui riigikeelt mittevaldava isiku menetlusõiguste piiramisele. Kohus ei selgitanud välja piisavate juriidiliste teadmisteta isiku tegelikku soovi, mille tõttu jäi kaebus tööle määramise käskkirja osas täiendamata. Kaasvastustajad ja kolmandad isikud jäid välja selgitamata ja kaasamata. Asjas kogutud materjale kaebajale enne kohtumenetlust ei tutvustatud.

1. Vastustaja vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja hinnangul on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebusele lisatud tõend Narva linna arhiivist ei oma asjas tähendust. Kaebaja märkis pakutud tööst keeldumisel, et ta ei ole nõus töötama territooriumi koristustöödel. Halduskohus järeldas õigesti, et vangla direktori 25.augusti 2005 käskkirja nr 264 täitmisest keeldumiseks peavad kinnipeetaval olema kaalukad põhjused. Selliseid põhjuseid kaebaja distsiplinaarmenetluse ajal ei esitanud. Väited õppima asumise, töölepingu mittesõlmimise, töötingimuste tutvustamata jätmise kohta on tagantjärele otsitud põhjendused. Vastustaja vastusest tõlke esitamata jätmise etteheide on põhjendamatu, sest kohtumenetluse normidest ei tulene, et asutus või kohus peaks tõlkima protsessiosalisele dokumente võõrkeelde. Kartserikaristust ei ole täidetud. Kaebajale töö pakkumine oli seaduslik ja sellega ei ole talle mittevaralist kahju tekitatud. Kahjunõue on alusetu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Halduskohtu poolt tõenditele antud hinnangu ja kohtuotsuse põhjendustega nõustudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata.
3. Kaebaja väited halduskohtu poolt menetlusnormide rikkumise ja kohtu ebaobjektiivsuse kohta on põhjendamatud. Kaebaja menetlusõigusi ei ole rikutud. 4

§ 37lg 2 punktist 2 tulenev ja töötamise kohustust välistav alus.

Viidatud säte näeb ette, et töötama ei ole kohustatud üldharidust või kutsekeskharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav. Arhiivist oma hariduse kohta andmete hankimine võimaldab küll järeldada, et kaebajal võis olla tema poolt väidetav õppima asumise kavatsus ja ta tegi selle realiseerimiseks ettevalmistusi, kuid ei muuda olematuks asjaolu, et tööst keeldumise ajal ega ka hiljem kaebaja haridust ei omandanud ja koolitusel ei osalenud. Isegi kui kaebajalt postmarkide äravõtmine oli õigusvastane, ei õigusta see kuidagi töökohustusest põhjendamatut keeldumist ja ebaviisakat käitumist ning ei välista kaebaja süüd toimepandud distsipliinirikkumises. Ringkonnakohtu istungil kaebaja poolt avaldatud kahtlus, et tema terviseseisund ei pruukinud võimaldada pakutud tööde tegemist, ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale ka

§ 37lg 1 p 3 tuleneva ja töötamise kohustust välistava aluse puudumise kohta.

Et kaebaja terviseseisund võimaldas töötamist, kinnitab lisaks halduskohtu poolt osutatule meditsiiniosakonna juhataja nõustuv resolutsioon kaebaja avaldusel tööle lubamiseks (tl 45). 13. Distsiplinaarmenetluse läbiviijate erapoolikust või rikkumisi nimetatud menetluses, mis saanuks kaasa tuua materiaalselt õigusvastase karistusotsuse, asja materjalid ei kinnita. Kaebajal oli tagatud ärakuulamisõigus seletuskirja esitamise võimaluse näol, mille ta 26.augusti 2005 sündmuste kohta ka esitas (tl 36). Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on seletuskirjaga arvestatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas

§ 64ja VSE §-des 97-99 sätestatuga.

14. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et kohus on jätnud selgitamiskohustuse täitmata ning seetõttu jäi kaebajal tööle määramise käskkiri vaidlustamata. Kaebuse ulatuse on kaebaja määranud selgelt väljendatud taotlustega tühistada distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ning hüvitada mittevaraline kahju ning kohus on kaebuse läbi vaadanud soovitud ulatuses. Kinnipeetava tööle määramise 25.augusti 2005 käskkiri nr 264-k, mille teatavaks tegemise kohta andis kaebaja 26.augustil 2005 allkirja, sisaldab vaidlustamisviidet (tl 38). Isegi kui see jäi kaebajale ebapiisava keeleoskuse tõttu arusaamatuks, ei saanud kaebajale tema rohkeid varasemaid kohtuvaidlusi arvestades olla teadmata halduskohtusse haldusakti vaidlustamiseks pöördumise võimalus ja kord. HKMS § 34 lg 3 kohaselt ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus lahendada apellatsioonkaebuses sisalduvat taotlust Murru Vangla 25.augusti 2005 käskkirja nr 264 õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna nimetatud käskkiri ei olnud esimese astme kohtus vaidluse esemeks. Kohus on kaasanud menetlusse asjakohase vastustaja. Kolmandaid isikuid, keda kohtuvaidlus võiks puudutada, asjas ei ole. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 6