KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-2017 Haldusasi Avo Kirsi kaebus Lääne maavanema 14. septembri 2006. a korralduste nr 522-M ja nr 523-M ning 14. novembri 2006. a korralduse nr 692-M tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24. mai 2007. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Avo Kirsi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. märts 2008 Menetlusosalised Kaebaja Avo Kirsi Vastustaja Lääne maavanem Kolmas isik Noarootsi vald RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. mai 2007. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 27. märtsil 2008. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Lääne maavanema 5. jaanuari 2004. a korraldustega nr 5-M ja nr 6-M tunnistati Avo Kirsi maa enampakkumisega erastamise võitjaks Noarootsi vallas Österby külas asuva Oja maaüksuse ja Riguldi külas asuva Koha maaüksuse suhtes. A. Kirsi taotles 3. märtsil 2004 maa hinna tasumiseks 50-aastast järelmaksu. Maavanema 15. märtsi 2004. a vastuses nr 3.2-3/04/590 teatati, et 50-aastast järelmaksu ei saa tema suhtes rakendada. Maavanema 10. mai 2004. a kirjaga nr 3.2-3/04/590 määrati A. Kirsile maa enampakkumisega erastamise hinna tasumise tingimused, millele oli lisatud ka Maa-ameti 5. mai 2004. a selgitus nr 12-1/4709. A. Kirsi vaidlustas maavanema 10. mai 2004. a otsuse halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 25. augusti 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-1588/2004 jäeti A. Kirsi kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus 12. oktoobril 2005, mil Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtma- 3-06-2017 ta. Lääne maavanema 14. septembri 2006. a korraldustega nr 522-M ja nr 523-M tunnistati maavanema 5. jaanuari 2004. a korraldused nr 5-M ja nr 6-M kehtetuks. Lääne Maavanema 14. novembri 2006. a korraldusega nr 692-M anti Noarootsi vallas Riguldi külas asuv Koha maaüksus Noarootsi valla munitsipaalomandisse kui avaliku peatuskohana kasutatav väärtusliku maastikuga maa-ala, mis tagab avaliku juurdepääsu rannale. 2. A. Kirsi esitas halduskohtule kaebuse maavanema 14. septembri 2006. a korralduste ja 14. novembri 2006. a korralduse tühistamiseks. 3. Tallinna Halduskohtu 24. mai 2007. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt:
- a)Vaidlustatud korraldused ei ole vastuolus haldusmenetluse seaduse nõuete ja hea haldustavaga ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Arvestades, et mõjuv põhjus lepingu mittetähtaegseks sõlmimiseks lõppes 12. oktoobril 2005 ja teades, et seaduse kohaselt tuleb maa ostu-müügileping sõlmida kolme kuu jooksul, ei saanud kaebaja eeldada, et tema õigus lepingu sõlmimiseks säilib piiramatu aja jooksul. Väited maavalitsusse telefoni teel esitatud järelpärimisest 2005. aasta detsembris on tõendamata ja paljasõnalised. Maavalitsuse kinnisvara spetsialisti väitel vestles ta esimest korda kaebajaga telefoni teel 2006. aasta septembris, mil kaebajale saadeti 14. septembri 2006. a korraldused.
- b)Maavanema 26. oktoobri 2005. a kirjas tehti ettepanek sõlmida Koha ja Oja maaüksuste ostu-müügilepingud hiljemalt 1. detsembril 2005 ning selgitati lepingute tähtajaks sõlmimata jätmise õiguslikku tagajärge. Kiri saadeti haldusorganile teadaoleval aadressil X. Kuna kaebaja oli elukohta muutnud, tagastati kiri hoiutähtaja möödumise tõttu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 26 lg 4 järgi on menetlusosaline kohustatud teavitama haldusorganit elukoha muutumisest. Seega tuleb maavanema 26. oktoobri 2005. a kiri lugeda kaebajale kättetoimetatuks.
- c)Erastamise korraldajal puudus 5. jaanuari 2004. a korralduste nr 5-M ja nr 6-M kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigus, kuna maareformiseaduse (MaaRS) § 23 lg 5 kohustab erastamise korraldajat tunnistama kehtetuks haldusaktid, millega antud ostu-müügilepingu sõlmimise õigust ei ole õigustatud isik seadusega sätestatud tingimustel ja määratud tähtaja jooksul realiseerinud. Haldusaktide kehtetuks tunnistamise ajaks ei olnud kaebuse esitaja ettenähtud tähtaja jooksul mõjuva põhjuseta sõlminud Koha ega Oja maaüksuste, mille suhtes ta oli tunnistatud enampakkumise võitjaks, erastamise ostu-müügilepinguid. Seega oli haldusorgan kohustatud MaaRS § 23 lg 5 alusel tunnistama enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta vastuvõetud haldusaktid kehtetuks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. A. Kirsi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus järgmistel põhjustel:
- a)Maavanema 14. septembri 2006. a korraldustest ei selgu, miks varasem korraldus kehtetuks tunnistatakse. Korraldusest ei nähtu ka asjaolud, kuidas on arvestatud haldusaktiga koormatud isiku huvi ja kas seda üldse on kaalutud. Seega on korraldused vastuolus HMS § 67 lg-ga 1 ja § 64 lg-ga 3. Maavanem ei kaasanud haldusaktide kehtetuks tunnistamisel kaebajat menetlusse, rikkudes HMS § 40 lg 1 ja § 56 sätteid.
- b)Riigikohtu 12. oktoobri 2005. a määruse andmise ajaks oli enampakkumisega erastamise korra punktis 521 sätestatud ostu-müügilepingu sõlmimise 3-kuuline tähtaeg möödunud. Kuna maavanem kohtumenetluse ajal ostu-müügilepingu sõlmimist ei nõudnud, aktsepteeris ta asjaolu, et kohtumenetlus on mõjuvaks põhjuseks maa enampakkumisega erastamise korra p 521 tähenduses. Kohtuvaidluse lõppemisel pidanuks maavanem teatama uue 3-kuulise tähtaja või muu mõistliku tähtaja, mille jooksul tuleb maa ostu-müügileping sõlmida. Kuna maa enampakkumise võidust on möödunud mitu aastat, siis ei saa maavanem maa enampakkumisega 2
(4)3-06-2017 erastamise korra p 521 alusel enampakkumise tulemusi kehtetuks tunnistada. Arusaamatuks jääb, miks maavalitsus ei pöördunud kaebaja poole lepingu sõlmimiseks juba varem. c) Riigikohtu
- detsembri
- a otsuses nr 3-3-1-61-06, p 20 leiti, et haldusorgan peab haldusmenetluses lähtuma hea halduse põhimõttest, s.o menetlusosalise kaasamise kohustusest, tema arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise kohustusest ning selgitamise kohustusest. Nimetatud lahendis märgiti, et isik ei pea ise olema aktiivne maade tagasitaotlemisel. Maavanem oleks enne erastamisotsuse kehtetuks tunnistamist
- aasta septembris pidanud kontrollima, kas apellandil on jätkuv huvi erastamise vastu. Müügilepingu sõlmimise initsiatiiv pidi tulema maavanemalt, sest tema oli erastamise korraldaja. Vastustaja oli teadlik kaebaja uuest aadressist Pärnus, Mai tn 15-3, kuna sinna saadeti vaidlustatud korraldused. Kassatsioonkaebus, millel kassaator märkis ka oma uue elukoha aadressi – X, edastati Riigikohtu poolt maavanemale
- augustil
- Lääne maavanema vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgib vastustaja järgmist. Riigikohtu poolt saadetud dokumendiga ei ole võimalik tõendada apellandi aadressi muutust. Vastustajal ei olnud mingit alust eeldada, et kaebaja soovib maa erastamise õigust realiseerida, kuna tema poolt on senini täitmata kehtetuks tunnistatud korralduste punkt
- Nimetatud punkti kohaselt oli maa erastamise õigustatud subjekt kohustatud enne lepingu sõlmimist tasuma riigile vähemalt 10% kinnitatud enampakkumise müügihinnast. Rahaline kohustus tulnuks täita sõltumata kohtuvaidluse tulemusest. Viide Riigikohtu
- detsembri
- a otsusele ei ole asjakohane, kuna selles oli kohustatud isikuks kohalik omavalitsusüksus haldusorganina õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluses, mitte vastustaja maa erastamise korraldajana ega õigustatud isikuna pärast maa enampakkumisega erastamise tulemuste kinnitamist.
- Noarootsi Vallavalitsuse vastuses nõustutakse halduskohtu otsusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on õigesti kohaldanud MaaRS § 23 lg-t 5 ning maa enampakkumisega erastamise korra p
- Kolmekuuline tähtaeg maa ostumüügilepingu sõlmimiseks oli vaidlustatud korralduste andmise hetkeks möödunud ja lepingu sõlmimata jätmiseks puudusid kaebajal alates
- oktoobrist 2005 mõjuvad põhjused.
- Nii halduskohtus kui ringkonnakohtus puudus vaidlus selle üle, et kaebajale tehti koos enampakkumise tulemuste kinnitamise korraldustega teatavaks ostu-müügilepingu sõlmimise tingimused ja tähtaeg. Kaebaja peamine väide on see, et maavalitsus oleks pidanud pärast järelmaksu üle peetud kohtuvaidluse lõppu, s.o alates
- oktoobrist 2005 teatama kaebajale uue tähtaja lepingu sõlmimiseks. Maavalitsus ongi selliselt talitanud, saates kirja kaebaja poolt menetluses teatatud aadressile. Kuna kaebaja aadress muutus ilma, et kaebaja oleks sellest teavitanud haldusorganit, luges halduskohus kirja põhjendatult HMS § 26 lg 4 alusel kättetoimetatuks. Aadressi muutumisest teavitamiseks ei saa lugeda uue aadressi märkimist varasemas kohtumenetluses kaebaja kassatsioonkaebuses. Kassatsioonkaebuse ärakirja saades puudus maavalitsusel ajend võrrelda sellel märgitud aadressi kaebaja varasema aadressiga. Hiljem lepingu sõlmimise uut tähtaega määrates puudus maavalitsusel samuti põhjus kontrollida ega mõnes muus kaebajaga seonduvas dokumendis ei ole märgitud uut aadressi. Kassatsioonkaebuses ei olnud märgitud, et uus aadress on alaline ja et vanal aadressil ei ole kaebajaga edaspidi enam võimalik kontakteeruda. 3
(4)3-06-2017
- Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi uue tähtaja määramata jätmine ei oleks võtnud kaebajalt võimalust sooritada omalt poolt lepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud. Ennekõike oleks kaebaja saanud tasuda ettemaksu ning võtta maavalitsusega ühendust lepingu sõlmimiseks notari aja kokkuleppimiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei tasunud ettemaksu. Kaebaja väitel helistas ta detsembris 2005 lepingu sõlmimiseks maavalitsusse. Maavalitsus eitab kaebaja telefonikõnet. Ringkonnakohus ei näe alust hinnata ümber halduskohtu seisukohta, et kaebaja telefonikõne ei ole tõendamist leidnud. Kaebaja poolt viidatud ümbrikule tehtud kanne tema uue aadressi kohta (tl 89) ei tõenda telefonikõne toimumist. Miski ei kinnita seda, et kanne tehti just detsembris 2005 toimunud telefonikõne ajendil. Lisaks sellele on ringkonnakohus seisukohal, et kui kaebaja väidetav telefonikõne
- aastal oleks toimunud, jätkas ta ebamõistlikku viivitamist kuni septembrini
- Kui telefonikõne ei andnud soovitud tulemust, oleks kaebaja pidanud mõistiku aja jooksul astma täiendavaid samme lepingu sõlmimiseks, iseäranis pöörduma maavalitsuse poole sellisel viisil (s.t kirjalikult), et seda oleks võimalik tagantjärele tõendada. Selle asemel jäi kaebaja enam kui üheksaks kuuks tegevusetult ootama.
- Isegi kui maavalitsus rikkus head haldustava, kasutamata pärast tähitud kirja tagastamist täiendavaid võimalusi kaebajaga kontakteerumiseks, ei takistanud see kaebaja poolt enda toimingute tegemist. Seega ei ole maavalitsuse väidetav tegevusetus käesoleval juhul mõjuvaks põhjuseks lepingu mittesõlmimisel. Kaebaja viide Riigikohtu halduskolleegiumi
- detsembri
- a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-61-06 ei ole asjakohane. Erinevalt haldusasjast nr 3-3-161-06 oli kaebajale seadusega pandud peale kohustus toimingute tegemiseks kindla tähtaja jooksul.
- Kaebaja viide HMS § 67 lg 1 rikkumisele ei too samuti kaasa halduskohtu otsuse muutmist. Nimetatud sätte kohaselt peab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestama muuhulgas isiku usaldust. Kuna kaebaja on lepingu sõlmimisega ebamõistlikult viivitanud, ei esine tema puhul mõjuvaid asjaolusid ega põhjendatud huve või usaldust, mis oleks välistanud varasemate korralduste kehtetuks tunnistamise. Kaebajat oli hoiatatud, et lepingu mittesõlmimisel tunnistatakse korraldused kehtetuks. Maavanem ei pidanud
- aastal korraldusi tühistades kontrollima kaebaja jätkuvat huvi maa erastamise vastu. Sellest ei sõltunud korralduste tühistamise õiguspärasus, sest lepingu sõlmimisega viivitamise tõttu oli kaebaja maa erastamise õiguse minetanud. Ringkonnakohus ei nõustu siiski halduskohtuga selles, et kaebaja ei olnud pärast erastamisõiguse minetamist enam haldusmenetluse osaline. Kuni varasemate korralduste kehtetuks tunnistamiseni oli kaebajal õigus maa erastada. Samas oli kaebaja teavitamine
- oktoobri
- a kirjaga piisav tema kaasamiseks haldusmenetlusse. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Silvia Truman 4
(4)