3-07-1022 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2008; Tallinn Haldusasja number 3-07-1022 Haldusasi P.S.’i kaebus Ämari Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamise- ja mittevaralise- ning varalise kahju hüvitamise nõudes seoses sellega, et kaebuse esitajale jäi osa vangla arsti poolt lubatud isiklikest vitamiinidest väljastamata Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 01.02.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – P.S.; Vastustaja – Murru Vangla, volitatud esindaja Sven Ranniste RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 12.02.2008 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK P.S. (avaldaja) esitas 18.05.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt ei väljastatud Ämari Vanglas peale 16.02.2007 avaldajale enam vangla arsti poolt varem lubatud isiklikke vitamiine. Seetõttu jäi 20 vitamiini (väidetavalt) saamata. Vangla direktorile esitatud avaldusele ei ole vastatud (tl 1-2). Tallinna Halduskohtu 18.06.2007 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 7-8). 2 Tallinna Halduskohtu 24.09.2007 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 30) ja 09.01.2008 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 61). Arvestades asjaolu, et selleks ajaks oli Ämari Vangla liidetud Murru Vanglaga – on loetud vastustajaks Murru Vangla. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Kaebuse esitajale ei väljastatud peale 16.02.2007 enam vangla arsti poolt varem lubatud vitamiine ja seetõttu jäi 20 vitamiini saamata. P.S. esitas 06.10.2006 Ämari Vangla direktorile taotluse, milles palus lubada talle vitamiine “Centrum”. 19.10.2006 teavitati kaebajat direktori Arvi Laide positiivsest otsusest, millega tutvumise kohta on avaldaja andnud ka allkirja. 12.01.2007 toimus kaebuse esitajal pikaajaline kokkusaamine isa V. S.ga, kus oli võimalik lubatud pakk vitamiine üle anda. Vastavalt suulisele kokkuleppele pidi vangla meditsiiniosakond kaebuse esitajale iga kümne päeva tagant väljastama 10 vitamiini. Alates 16.01.2007 kuni 16.02.2007 sai P.S. vitamiine kolmel korral (kokku 30 tk). Kuna kaebuse esitaja pidi 19.02.2007 sõitma etapiga Tallinna Vanglasse ja ei tahtnud ravikuuri seetõttu katkestada, palus ta 16.02.2007 vangla korrapidajal vitamiinide kohta küsida meditsiiniõelt, kes ütles, et vitamiine ei ole. Avaldaja esitas selle kohta 05.03.2007 kaebuse Ämari Vangla direktorile ja palus isiklike vitamiinide kadumisega seotud asjaolud välja selgitada ning tulemustest teda kirjalikult teavitada. Ämari Vangla julgeolekuosakonna juhataja Mihkel-Leiger Parts sai vangla direktorilt ülesande kontrollida nimetatud avalduses toodud asjaolusid, aga mingit vastust P.S. vangla käest seaduses sätestatud 30-ne päeva jooksul ei saanud. Selle peale pöördus avaldaja kaebusega Justiitsministeeriumisse ja Sotsiaalministeeriumisse, aga kaebuse vastuvõtmisest keelduti, sest see ei olnud eesti keeles. P.S. palub tunnistada õigusvastaseks toimingu, millega kaebuse esitajale ei väljastatud peale 16.02.2007 enam vangla arsti poolt varasemalt lubatud vitamiine ja seetõttu jäi 20 vitamiini saamata ning mõista välja mittevaraline- ja varaline kahju. Moraalne kahju tekkis ravikuuri katkemise tõttu ja seda hüvitist taotleb avaldaja kohtu äranägemisel. Materiaalne kahju on 400 krooni ja summas sisalduvad nii vitamiinide hind kui ka kohaletoimetamise kulud (kohtuistungi protokoll, tl 78). VASTUSTAJA SEISUKOHT 19.10.2006 registreeriti Ämari Vanglas kaebuse esitaja taotlus, mis on tema poolt allkirjastatud 06.10.2006 ning kus kinnipeetav palub lubada talle läbi lühiajaliste kokkusaamiste toa saada vitamiine „Centrum“ ning põhjendab seda vajadust oma tervisliku seisundiga (tl 35-38). Vangla direktor Arvi Laide on 19.10.2006 lubanud ühe paki vitamiine saada ning 19.10.2006 on kinnipeetavale tutvustatud vangla direktori positiivset otsust, mille kohta on kinnipeetav andnud ka allkirja. Taotlusel on veel inspektor-kontaktisiku Alar Tamme arvamus ehk sisuline nõusolek, mis on kinnitatud allkirjaga ja vangla meditsiiniosakonna juhataja Sirje Sepalaan on taotusele kirjutanud resolutsiooni, et on nõus ainult ühe originaaliga (arvatavasti vitamiinide pakiga) ning, et saab (ilmselt vitamiine) läbi meditsiiniosakonna. Samuti on resolutsioon kinnitatud allkirjaga. Kahjuks ei ole Ämari Vanglas leidnud fikseerimist asjaolu mitu vitamiini nö 3 tükiliselt oli kinnipeetavale P.S.ile lubatud vitamiinide „Centrum“ pakis ning samuti ei ole fikseeritud asjaolu, millal ja kui palju vitamiine „Centrum“ on kinnipeetavale väljastanud vangla meditsiiniosakond. Vastavalt taotlusele lubati kinnipeetavale üks pakk vitamiine ning vitamiinid viidi vangla meditsiiniosakonda, kus meditsiiniõed neid väljastasid. Arst N. Lepp koostas ka väljavõtte kinnipeetava tervisekaardist ja sealt nähtub, et kinnipeetavale on tema tervislikust seisundist lähtuvalt järjepidevalt väljastatud vitamiine ning nimetatud väljavõte hõlmab perioodi 12.09.2006 kuni 29.08.
- See tõestab, et vitamiine sai P.S. ka pärast 16.02.2007 ning tema tervisekaitse on olnud tagatud. Ämari Vangla julgeolekuosakonna juhataja Mihkel-Leiger Parts selgitas suuliselt kinnipeetavale P.S.ile, et kõik tema isiklikud vitamiinid „Centrum“ on talle vangla meditsiiniosakonna poolt juba väljastatud ning otsas. Kirjalikku vastust P.S.i vene keeles 05.03.2007 Ämari Vangla direktorile esitatud kaebusele ei ole antud, kuid lähtudes märgukirjale ja selgitustaotlustele vastamise seaduse § 5 lg 9 p 5 võib vastamisest loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse § 8 kohaselt ei ole adressaat kohustatud selle vastama. P.S.i poolt 05.03.2007 vangla direktorile esitatud venekeelse kaebuse võib lugeda vastuvõetuks, kuna see registreeriti ilma tõlkimise nõudeta ning kaebuse lahendamine tehti direktori korralduse alusel ülesandeks julgeolekuosakonna juhatajale. Ämari Vangla julgeolekuosakonna juhataja selgitas kinnipeetavale P.S.ile kõiki tema isiklike vitamiinidega „Centrum“ seotud asjaolusid väga üksikasjalikult. Kuna vitamiinide kohta ei olnud kinnipeetav ka ise kindel nende hulgas st tükiliselt, siis jäi ta rahule sellega, et vitamiinide „Centrum“ pakis võis tõesti olla 30 tükki ja kõik 30 tükki oli ta ju ka kätte saanud. Seega selgitati talle, et rohkem midagi enam teha ei saa. Ämari Vangla tegi asjaolude täpsustamise eesmärgil ka järelepärimise äriühingule OÜ Pharmaswiss Eesti OÜ, kes on ravimifirma Wyeth Whitehall ametlik esindaja Eestis ja tegeleb nimetatud vitamiinide müügiga. Selgus, et vitamiine „Centrum“ müüdi ajavahemikul
- aasta teine pool kuni
- aasta esimene pool: lastele - „Centrum Junior“ 30 tableti kaupa ja
- aastast täiskasvanutele - „Centrum A – Z“, müügil 30 tableti kaupa ja 60 tableti kaupa. „Centrum Silver“ oli mõeldud üle 50-ne aastastele ja neid oli müügil 25 tableti-, 30 tableti-, 50-tableti ja 60 tableti kaupa (tl 47). Seega, arvestades kinnipeetava vanust, ei ole tõenäoline, et talle toodi vitamiine „Centrum Silver“, kus karbis pidi olema 50 vitamiini. Kuna P.S. ise kinnitab, et on kätte saanud 30 vitamiini võib siiski eeldada, et ta sai tõepoolest kõik vitamiinid kätte ja keegi vangla meditsiiniosakonnast neid varastanud ei ole. P.S.ile selgitati vangla julgeolekuosakonna juhataja poolt veel lisaks, et tema venekeelsele kaebusele ta vene keelset vastust ei saa kuna riigiasutuste asjaajamise keel on eesti keel, aga ta võib saada eesti keelse kirjaliku vastuse. P.S. aga vastas, et tal ei ole sellega midagi teha. Seoses eeltooduga on vastustaja seisukohal, et kinnipeetava P.S.i poolt 18.05.2007 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse esitaja taotleb vastustaja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist ja kahju hüvitamist seonduvalt sellega, et väidetavalt jäi osa vangla arsti poolt lubatud isiklikest vitamiinidest (20 vitamiini) väljastamata. Materiaalset kahju tekitati avaldaja hinnangul 400 krooni ulatuses. Moraalse kahju osas avaldaja summat ei nimetanud ja taotleb hüvitist kohtu äranägemisel (kohtuistungi protokoll, tl 78). Vahepealsele järelepärimisele, mida kaebuse esitaja vangla administratsioonile seoses vitamiinidega tegi - vastamise kohustamist avaldaja 4 enam ei taotle, sest kohtuistungi toimumise ajaks oli vastustaja oma sisulise vastuse seoses toimingu õigusvastasuse- ja vastava kahju hüvitamise nõudega juba nagunii esitanud ning täiendava vastuse nõue oleks olnud formaalne (kohtuistungi protokoll, tl 78). Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lõigetest 7-9 on võimalik kaebuses esitatud taotlust täpsustada-muuta kuni kohtuvaidluseni. Seda on selgitatud avaldajale ka kaebuse menetlusse võtmise määruses (tl 30). Vastustaja nõude täpsustamiselemuutmisele vastu ei vaielnud (kohtuistungi protokoll, tl 78). Vastustaja võimaldas kaebuse esitajal tarvitada isiklikke vitamiine, mille andis avaldajale tema isa pikaajalise kohtumise käigus. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust seoses sellega, millal kaebuse esitaja isa poolt toodud vitamiinid täpselt üle anti või millisel kuupäeval esimesed vitamiinid väljastati ning selles osas nõustub vastustaja avaldaja väidetega (kohtuistungi protokoll, tl 79). Küll aga ei nõustu vastustaja avaldaja väidete- ja seisukohtadega selles osas nagu oleksid vangla töötajad võinud 20 vitamiinitabletti lihtsalt ära võtta või ära kaotada. Avaldaja väitel oli tegemist 50-tabletise „Centrum Silver“ karbiga, millest väljastati ainult 30 vitamiini. Vastustaja on püüdnud leida vaidluse tekkele omapoolset seletust ja põhjendab kokkuvõttes vastuolu sellega, et ilmselt ei olnud tegemist mitte 50vitamiinise- vaid 30-vitamiinise karbiga. Seisukoha kinnituseks on küsitud ravimifirmast Pharmaswiss Eesti OÜ taustinformatsiooni selle kohta, milliseid vitamiine on üldse müügil olnud. Ravimifirma selgitusest (tl 47) nähtub, et ajavahemikul 2006-2007 võis olla müügil 10 erinevat vitamiinipresentatsiooni. Neist ainult üks oli pakkumisel 50-vitamiinises mahus ja see oli mõeldud üle 50-aastastele isikutele. Kuna kaebuse esitaja oli noorem, siis leiab vastustaja, et eelnimetatu kinnitab kaudselt seda, et kaebuse esitaja võis esitada pahatahtliku kaebuse või siis eksida. Kaebuse esitaja põhjendas üle 50-aastastele isikutele mõeldud vitamiinide kasutamist sellega, et need on tugevama toimega (kohtuistungi protokoll, tl 79). Avaldaja heitis vanglale ette, et vastustaja on jätnud vitamiinide täpse nimetuse märkimata (kohtuistungi protokoll, tl 79, keskel). Vastustaja omakorda viitas avaldaja poolt esitatud taotlusele (tl 39), milles kaebuse esitaja kasutas ka ise lühendatud nimetust ja mille pinnalt ei saa järeldada millises mahus pakendiga võis olla tegemist. Menetlusosaliste seisukohad ja selgitused on erinevad ja võimalused oma väidete tõendamiseks mõnevõrra piiratud. Vitamiinikarpi ei ole vastustajal säilinud (kohtuistungi protokoll, tl 79). Avaldaja omalt poolt eeldab, et tõenäoliselt ei ole isa säilitanud ka kviitungeid, millest võiks nähtuda, milliste vitamiinidega oli tegemist (kohtuistungi protokoll, tl 79). Seega tuleb hinnata menetlusosaliste väiteid ja esitatud materjali niivõrd kuivõrd protsessiosalised on suutnud tõendeid esitada. Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et 20 vitamiini andmata jätmine ei ole vajalikus ulatuses tõendatud ja seega ei saa toimingut õigusvastaseks tunnistada ning kahju hüvitamiseks ei ole samuti alust. Haldusasja materjalist nähtub, et vastustaja on pakkunud omalt poolt võimalust, et kaebuse esitaja taotleks vangla arstilt tugevama toimega vitamiine, kuid see oli vastutuleku mõttes ja selleks, et vältida segadust ning tagada ravi jätkamist. Nõude kui sellise osas palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata (kohtuistungi protokoll, tl 80). Kui vastustaja oli valmis omapoolset kompromissi ja asendusvitamiine pakkuma, siis ei kõlaks usutavana, et eelnevalt jäeti 50vitamiinise sisaldusega karbist 20 vitamiini andmata, et hiljem nende asemel teisi vitamiine pakkuda. Välistada ei saa vitamiinide kaotamist, kuid ka see ei ole tõendatud. Teisalt ei saa välistada ka seda, et kaebuse esitaja on ise eksinud ja tegemist oligi 30-vitamiinise karbiga. 5 Vastustaja on pakkunud omapoolset kompromissi ja püüdnud leida juhtunule mõistlikku seletust. Samuti nähtub vastustaja poolt esitatud tervisekaardi väljavõttest (tl 46), et kaebuse esitajale on väljastatud vitamiine ka vangla poolt. Seega ei ole tõenäoline, et osa varasemalt lubatud isiklikest (täiendavatest) vitamiinidest jäeti teatavast hetkest alates ilma igasuguste põhjendusteta väljastamata. Vastustaja on teinud ka järelepärimise ravimifirmale ja ravimifirma selgitustest järeldub, et vastustaja seisukoht ning seletus väiksema mahuga karbist võib olla tõene. Kahju hüvitamise nõuet ei saa rahuldada, kui kahju tekitamine ei ole piisavalt tõendatud, vastasel juhul oleks tegemist alusetult väljamõistetud hüvitisega. Lähtuvalt eeltoodust tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kohtukulud HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul menetluskulusid välja ei mõisteta, sest vastustaja ei ole seda taotlenud (kohtuistungi protokoll, tl 80). Enno Loonurm Kohtunik