Kohtuotsuse ärakiri ärakiri kätte toimetada kostjale ja hagejale. I. Asjaolud ja hageja nõue. 26.01.2007 esitas L J Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse M H J vastu nende alaealisele lapsele K J (sünd. xxxx) elatise nõudes. Avaldusele on lisatud lapse sünnitunnistuse koopia. 02.03.2007 laekus kohtule tähtaegselt võlgniku vastuväide koos dokumentidega tema sissetulekute ja majandusliku seisundi kohta. 02.03.2007 anti materjal üle Viru Maakohtu kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
lg 1 alusel kohustas kohus avaldajat viivitamata esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Kohus pikendas hagi esitamise tähtaega seoses hagejale riigi õigusabi võimaldamise avalduse lahendamisega. 24.05.2007 laekus kohtule hagiavaldus, milles L J taotleb M H J elatusraha väljamõistmist nii alaealise lapse kui ka hageja enda ülalpidamiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolud: Hageja ja kostja abielu registreeriti 31.03.2004, abielust on sündinud xxxx poeg K J. Poote abielu lahutati 17.07.2006 ning peale lahutust elab laps hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Hageja väitel maksis kostja elatist lapse ülalpidamiseks 1500 krooni kuus kuni novembrini 2006 ning pärast seda lõpetas elatise maksmise ja keeldus seda maksmast ka hageja korduval pöördumisel. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse kättetoimetamise järel on kostja kandnud hagejale üle 1500 krooni. Hageja soovib lapsele elatist 2300 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast lapsele kuus. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja esitanud hageja nõudele vastuväite selles, et tal ei ole võimalik rohkem elatist maksta, kuna ta on seotud laenulepingute ja hambaravi kuludega. Hageja leiab, et kostja nimetatud kulutused ei ole aluseks elatise maksmiseks alla Perekonnaseaduse § 61 lõikes 4 sätestatud alammäära. Kostja töökohast xxxx antud õiendi kohaselt on kostja töötasuks 8 193 krooni kuus. Kostja ise on lisanud oma vastuväitele “Võlgniku andmete loetelu tema sissetulekute, vara ja majandusliku seisundi kohta”. Nimetatud dokumendis esitatud andmetest nähtub, et kostja igakuise sissetuleku suuruseks on tegelikult 15 193 krooni. Hageja taotleb kostjalt ka endale kui lahutatud abikaasale elatise väljamõistmist vastavalt Perekonnaseaduse § 22 lõikes 2 sätestule, kuni lapse 3.aastaseks saamiseni. 2 Hageja on lapsehoolduspuhkusel ja tema ainuke sissetulek on riiklikult makstav peretoetus summas 900 krooni kuus. Kuna kostja ei ole PkS § 21 ja 22 sätestatud ülalpidamiskohustust täitnud, tuleb PkS § 23 lg 1 alusel temalt igakuise elatusrahana hageja ülalpidamiseks välja mõista 500 krooni kuus kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, s.o. kuni 25.11.
) § 410 tulenevalt võib kohus, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teha kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendada asja sisuliselt või lükata asja arutamise edasi. Kohus leiab, et hageja taotluse kostja istungile mitteilmumise tõttu asja lahendamiseks tagaseljaotsusega on põhjendatud, kuna kostjal on olnud piisavalt aega hageja põhjendatud nõuetega hagiavaldusele vastuväidete esitamiseks, samuti kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Kohtukutse on kostja oma elukoha aadressil kätte saanud 25.01.2008, seega on ta teadlik nii kohtuistungi ajast kui ka kohast. Kohtukutse väljastamisel hoiatas kohus kostjat, et mõjuva põhjuseta kohtuistungile mitteilmumisel võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtusse mitteilmumise põhjustest ei ole kostja eelnevalt teatanud.
lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS § 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Ülalpidamise kohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kostja poolt vastuväidete puudumisel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Kostja kohustused elatusraha maksmiseks tulenevad seadusest. PkS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.t. 2008.aastal ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui ( 4350 : 2) = 2175 krooni. Hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks makstavalt elatusrahalt kuulub elatise saaja, s.o. hageja poolt tasumisele ettenähtud määras tulumaks. Alla PkS § 61 lõikes 4 nimetatud suuruses elatist võib kohus PKS § 61 lg 6 kohaselt vähendada juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Käesoleva ajani kostja nimetatud asjaoludest ei ole kohtule teatanud. . Perekonnaseaduse (PkS) § 22 lg 2 kohaselt on abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. 4 PkS § 23 lg 1 tulenevalt, kui lahutatud abikaasa ei täida § 22 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest. Hageja on hagiavalduses põhjendanud enda ülalpidamiseks elatise väljamõistmise vajadust ning arvestanud seejuures ka nii enda kui kostja varalist seisundit. Kostja ei ole hageja esitatud põhjenditele ja PkS § 22 alusel nõutud elatusraha suurusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et avalduses esitatud asjaoludel kuulub hagi tagaseljaotsusega tervikuna rahuldamisele hageja nõutud asjaoludel ja ulatuses ning 26.03.2008 kohtuistungil täpsustatud ajast alates, s.t. lapse xxxx` ülalpidamiseks kuulub elatusraha kostjalt väljamõistmisele alates 01.08.2007 igakuise summana 2300 krooni kuus kuni lapse täiasealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool kuupalga alammäärast kuus, ning hageja enda ülalpdamiseks kuulub PkS § 22 alusel elatusraha väljamõistmisele alates nõude esitamisest (24.05.2007) kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni xxxx) summas 500 krooni kuus.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagi rahuldamisel kuuluvad asjas esinenud menetluskulud tasumisele kostja poolt.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus
Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ I. Külavee L. Herne Kohtuotsus jõustus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.