) alusel kohaldatakse erakorralisele väljasõidule lühiajalist väljasõitu reguleerivaid sätteid, arvestades erakorralise väljasõidu erisusi.
Nimetatud paragrahvi 1.lõike kohaselt märgitakse väljasõidutaotluses taotluse esitaja nimi, väljasõidu põhjus, väljasõidule soovitav aeg, sihtkoha täpne aadress; isikute nimed, kelle juurde tahetakse minna; kinnipeetava selgitus selle kohta, et talle on tutvustatud väljasõidu tingimusi ning et teda on hoiatatud tagasipöördumistähtaja rikkumise ja muu õigusrikkumise toimepanemise tagajärgede eest. Sama paragrahvi 2.lõige sätestab, et kui väljasõitu taotletakse erakorralise perekondliku sündmuse punul, esitab kinnipeetav seda sündmust kinnitava dokumendi.
lg 3 kohaselt otsustatakse erakorralise perekondliku sündmuse puhul toimuva väljasõidu taotluse rahuldamine taotluse saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Kaebaja taotlus: Kaebaja esitas Tartu Vanglale 14.12.2007 (kuupäev on ekslik) taotluse, et Tartu Vangla teeks järelepärimise tema naise T.Tortsova tervisliku seisundi ja 17.12.2007 toimuva operatsiooni kohta Tallinna Keskhaigla uroloogia osakonnale. Taotluse kohaselt soovis kaebuse esitaja ametlikku kinnitust operatsiooni kohta, mis oli vajalik erakorralise väljasõidu taotlemiseks. Kaebaja taotlusest nähtub, et tema ise oli teadlik abikaasa terviseseisundist ja operatsiooni toimumise ajast, kuid tõend selle kohta väljastatakse üksnes Tartu Vangla nõudmisel. Seega ei esitanud kaebaja taotlust erakorraliseks väljasõiduks, vaid taotles vanglalt toimingu tegemist, milleks oli
lg-s 2 ettenähtud erakorralise väljasõidu taotlemiseks vajamineva tõendi väljanõudmine. Tartu Vangla rahuldas kaebuse esitaja taotluse ning tegi 14.12.2007 (kuupäev on ekslik), s.o järgmisel päeval päringu Ida-Tallinna Keskhaiglasse. Vastusena saadeti Ida-Tallinna 3 Keskhaiglast 18.12.2007 kuupäeval koostatud Tõend nr 1 selle kohta, et T.Tortsova viibib Ida-Tallinna Keskhaiglas ja 17.12.2007 oli teostatud operatsioon. Seega oli tõend koostatud ja postitatud peale operatsiooni toimumist. Kaebuse esitaja sai soovitud tõendi kätte 08.01.2008 ja inspektor-kontaktisik Aivo Põrk küsis temalt, et kas ta soovib esitada taotlust erakorraliseks väljasõiduks. Kaebuse esitaja ei esitanud ka nüüd taotlust erakorraliseks väljasõiduks, vaid kirjutas 09.01.2008 avalduse Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium suunas kaebaja kirja vastamiseks Tartu Vanglale. Tartu Vangla sai 30.01.2008 antud vastuses ainult konstateerida fakti, et kaebaja ei ole tema poolt märgitud kuupäeval s.o 14.12.2007 (kuupäev on ekslik) esitanud Tartu Vanglale taotlust erakorraliseks väljasõiduks. Eeltoodust nähtub, et Tartu Vangla on kaebuse esitaja taotlused ja päringud läbi vaadanud ja vastanud tähtaegselt. Kuna kaebaja ei ole käesoleva ajani esitanud Tartu Vanglale taotlust erakorraliseks väljasõiduks, ei ole Tartu Vanglal ka midagi läbi vaadata ega millelegi vastata ning kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud. 25.03.2008 toimunud kohtuistungil kordas Tartu Vangla esindaja, et kaebuse esitaja taotles Tartu Vangla saada tõendit tema abikaasa haiglas viibimise kohta mitte aga erakorralist väljasõitu. Taolise nõude vangla ka täitis. Kui kaebuse esitajal jäi midagi arusaamatuks, st et tegelikult soovis ta taotleda erakorraliseks väljasõiduks võimalust, siis oli tal võimalus pöörduda vangla poole ja küsida, et kõik osapooled üksteisest õigesti aru saaksid. Mis puudutab seda, et kaebuse esitaja sai vangla edastatud haigla tõendi liiga hilja, siis seda vangla asjaajamiskorralduse tõttu. Nimelt tegelikkuses Tartu Vangla Tallinna Keskhaigla poolt saadetud tõendi saabumiskuupäeva andmeid kuupäevaliselt esitada ei saa, sest järelepäring saadeti Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Paapi poolt ja Tallinna Keskhaiglast tulnud kirjale oli kirjutatud „isiklikult“ ja sellepärast ka saabumise kohta märge puudub. Kuna ümbrik sisaldas andmeid tervise kohta siis seda ei avatud enne kui P. Paap seda tegi. P.Paap ei suutnud ka konkreetset kuupäeva selles osas meenutada millal ta selle kirja sai. Kuigi enda jutu järgi, kuna ta selle sai siis sai see ka kontaktisiku poolt edastatud. Ei osanud ka Tallinna Keskhaigla öelda, millal konkreetselt nad selle välja saatsid. Seoses eeltooduga lisab Tartu Vangla esindaja, et Tartu Vangla tunnistab haldusmenetluse uurimisprintsiibi kui sellise mittetäielikku täitmist, mis oleks kaasa toonud toimingu õigusvastasuse tunnistamise nende endi poolt. Tartu Vangla oleks pidanud olema hoolsam toimingute täitmisel. Eeltoodust lähtuvalt vabandas Tartu Vangla esindaja kaebuse esitaja ees. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS VangS § 32 lg 5 sätestab, et abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral võib vangla direktor anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks.
sätestab väljasõidu taotluse rekvisiidid ja lisad ning sama paragrahvi lõike 2 sätestab, et kui väljasõitu taotletakse erakorralise perekondliku sündmuse puhul, esitab kinnipeetav seda sündmust kinnitava dokumendi.
lg 3 kohaselt otsustatakse erakorralise perekondliku sündmuse puhul toimuva väljasõidu taotluse rahuldamine taotluse saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. 4 A.Ivanov esitas 12.12.2007 kinnipeetava taotluse blanketil taotluse: „Erakorraline väljasõit, abikaasa tervisliku seisundi ja operatsiooni puhul“, mis registreeriti Tartu Vangla poolt 13.12.2007 nr V17399. Taotluse sisuks oli palve teha järelepärimine Tallinna Keskhaiglasse ametliku kinnituse saamiseks abikaasa operatsiooni kohta Tartu Vanglale esitamiseks erakorralise väljasõidu vormistamiseks (tl 32). 12.12.2007 A.Ivanovi taotlusele, mis oli registreeritud 13.12.2007 nr V17399, Tartu Vangla vastust ei andnud. 09.01.2008 pöördus A.Ivanov Justiitsministeeriumi poole (Justiitsministeeriumis registreeritud 10.01.2008 nr 429) avaldusega (tl 34), et Tartu Vangla ei ole vastanud eitavalt ega jaatavalt tema taotlusele erakorralise väljasõidu kohta abikaasa juurde, kes viibis Tallinna Keskhaiglas raskel operatsioonil. Tartu Vangla ei ole reageerinud 12.12.2007 taotlusele ja A.Ivanov soovis kirjalikku vastust selle kohta. 30.01.2008 vastas Tartu Vangla A.Ivanovi 11.01.2008 kirjale nr 11-7/429 järgmiselt: „esitasite 09.01.2008 selgitustaotluse, kus soovisite teavet seoses erakorralise väljasõidu suhtes kirjalikus vormis. Väidate, et Tartu Vangla pole teie taotlusele vastanud. Teatame, et Tartu Vanglale ei ole teie 14.02.2007 esitanud kirjalikku taotlust erakorraliseks väljasõiduks seoses abikaasa Tatjana Tortsova raske operatsiooniga Tallinna Keskhaiglas. Erakorralise väljasõidu taotlemiseks peate te esitama kirjaliku taotluse arvestades VangS § 32 ja
Seega leiab kohus, et tõendatud on, et 12.12.2007 pöördus A.Ivanov Tartu Vangla poole taotlusega erakorralise väljasõidu osas ja Tallinna Keskhaiglast tõendi nõudmiseks abikaasa tervisliku seisundi kinnitamiseks erakorralise väljasõidu jaoks (tl 32). Tartu Vangla ei ole
lg 3 alusel kolme tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest otsustanud erakorralise parandamatult raske haiguse puhul taotletud väljasõidu võimaldamist või mittevõimaldamist, mistõttu pöördus A.Ivanov Justiitsministeeriumi poole. Võib järeldada, et Justiitsministeerium edastas kaebuse esitaja avalduse Justiitsministeeriumile (tl 32) Tartu Vanglale ja Tartu Vangla vastas 30.01.2008 A.Ivanovi 11.01.2008 kirjale nr 11-7/429 (nähtavasti saabus kiri ministeeriumist vanglasse 11.01.2008), et A.Ivanov ei ole esitanud taotlust erakorraliseks väljasõiduks (tl 2). See kiri on koostatud Aivo Põrki poolt ning allkirjastatud vangistusosakonna juhataja Kristo Kulo poolt (tl 2). Tartu Vangla on HMS § 8 mõistes haldusorgan. Haldusmenetluse seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel (HMS § 1). HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kaebuse esitaja taotlus vastas HMS § 14 lg 1 ja 3 üldistele nõuetele ja vastustaja pidanuks HMS § 15 lg 1 kohaselt taotluse igal juhul vastu võtma. Kui vastustaja oleks leidnud, et kaebuse esitaja taotlus ei vastanud ettenähtud nõuetele, oli vastustaja kohustatud määrama kaebuse esitajale aja puuduste kõrvaldamiseks lähtudes HMS § 15 lg
lg 3 kohaselt kolme tööpäeva jooksul ega ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (edaspidi: „märgukirjale“) § 6 kohaselt 30 kalendripäeva jooksul (lähtudes vastustaja 30.01.2008 selgitustaotlusele vastamise kirjast, tl 2). Kui kaebuse esitaja taotlus registreeriti 13.12.2007 (tl 32), siis pidi vastustaja
lg 3 kohaselt vastama sellele hiljemalt 18.12.2007 ning „märgukirjale“ kohaselt kuni 12.01.2008. On tuvastatud, et kaebuse esitajale vastati arusaamatu seisuga (ekslik kuupäev 14.12.2007) alles 30.01.2008 ja seega on Tartu Vangla toiming, mis seisnes selles, et A.Ivanovi 12.12.2008 taotlusele (vanglas registreeritud 13.12.2007) ei vastatud seaduses ettenähtud korras, õigusvastane. Kaebuse esitaja on nimetanud kaebuse esitamise põhjendatud huviks tema preventiivse huvi, so, et vastustaja ei rikuks tema õigusi ja teostaks edaspidi asjaajamisi korrapäraselt (HKMS § 7 lg 1). Kohus leiab, et Tartu Vangla on rikkunud A.Ivanovi õigusi tema taotluse läbivaatamisel ja ei ole vastanud taotlusele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 3 tunnistab kohus ülalnimetatud Tartu Vangla toimingu õigusvastaseks. Käesoleva kaebuse raames ei ole kaebaja vaidlustanud erakorralisele väljasõidule nõuetekohase (või mittenõuetekohase) taotluse esitamise problemaatikat. Tamara Hristoforova kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.