Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale koos tagastamisele kuuluva kaebusega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud 21.05.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Ringkonnaprokuratuurist saadud vastuse peale. Marko Peit´i kaebus Lääne Kohtule saadetud kaebuses märgib Marko Peit, et ta võeti 25.10.2006.a Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt vahi all ning ta oli viibinud 3 kuud Tallinna Vanglas. 24.01.2007.a oli kriminaalasi lõpetatud ning ta vabastati vahi alt. Kaebuse esitaja märgib, et kuni praeguse hetkeni ei ole talle seda seadusega ettenähtud korras kompenseeritud, kuna ta viibis vahi all ebaseaduslikult. Kaebuse esitaja küsimise peale vastas Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokurör M. Pruus 30.04.2008.a kirjaga, et kaebuse esitaja vahi all viibitud aeg oli juba ette kantud karistus teise kuriteo eest, mille kohta oli tehtud kohtuotsus 24.01.2007.a. Kaebuse esitaja leiab, prokurör M.Pruus eksis ning et selline käitumine Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri poolt on seadusega vastuolus. M.Peit palub võtta kaebus menetlusse. Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et M. Peit´i kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja kuulub tagastamisele. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kaebuse sisust nähtuvalt on M.Peit pöördunud Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlusega saada hüvitist vahi all ehk eelvangistuses oldud aja eest ehk alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus selgitab, et riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks esitada kirjalik avaldus Rahandusministeeriumile ning seda tuleb teha kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Hüvitise taotlemise õigus tekib isikul sama seaduse § 2 lg 1 kohaselt kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Päevade arv, millal isikult oli alusetult vabadus võetud, tuuakse ära kohtu, prokuröri või uurija poolt vastavas otsuses või määruses. Seega tuleb isikul, kellelt on vabadus võetud alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lõikes 1 loetletud alustel, esitada avaldus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks Rahandusministeeriumile mitte aga halduskohtusse. Avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu, et nähtuvalt Pärnu Maakohtu 24.01.2007.a otsusest kriminaalasjas nr 1-06-13789, ei ole kriminaalasja menetlust lõpetatud, vaid kaebuse esitaja tunnistati süüdi Karistusseadustiku § 200 lg 2 p 7, 8 ja 9, § 121, § 424 alusel ja talle mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, vabastades kaebuse esitaja vangistusest tingimisi 3 aastase katseajaga. Seejuures arvati 25.10.2006.a kuni 24.01.2007.a eelvangistuses viibitud aeg, see on aeg, mida kaebaja loeb alusetult vahi all viibimiseks, karistusaja hulka ning selle aja võrra vähenes ärakandmata karistusaeg, mitte aga ei lõpetatud kriminaalasja ega mõistetud kaebajat õigeks. Kui kaebuse esitaja siiski leiab, et tal on õigus saada hüvitist ebaseaduslikult vahi all viibitud aja eest, tuleb pöörduda vastava avaldusega Rahandusministeeriumi poole. Halduskohtusse saab kaebuse esitada alles siis, kui avaldus hüvitise saamiseks on Rahandusministeeriumi poolt jäetud rahuldamata või läbi vaatamata. Halduskohtul on õigus ja pädevus asja lahendada alles peale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et M. Peit´i kaebus kuulub tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (
Eda Muts kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.