← Eesti

3-08-692/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.

  1. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-692 Haldusasi AS Favorte kaebus Viimsi Vallavolikogu 11.03.
  2. a otsuse nr 15 tühistamiseks. Kaebuse tagastamine Menetlustoiming Resolutsioon
  3. Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel kaebuse esitajale.
  4. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale (esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkanni kaudu) ja Viimsi Vallavolikogule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult kümne päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates, lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid (HKMS 471 lg 3).
  5. Viimsi Vallavolikogu 11.03.
  6. a otsusega nr 15 võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“.
  7. AS Favorte esitas 11.04.
  8. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavolikogu 11.03.
  9. a otsuse nr 15, Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ vastu võtmine ja avalikule väljapanekule suunamine, tühistamiseks. Ühtlasi palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud otsuse täitmine, mille kohus oma 21.04.
  10. a määrusega nr 3-08-692 rahuldamata jättis.
  11. Käesoleval juhul vaidlustab kaebaja üldplaneeringu teemaplaneeringu vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise otsust. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lõikega 1 võimaldatakse kohtus vaidlustada vaid planeeringu kehtestamise otsust, kuid Riigikohtu halduskolleegium on leidnud (otsuses nr 3-3-1-53-03), et erandlikult on õigustatud ka planeerimismenetluses menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine, kui tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse 1 lõpptulemusest. Teisisõnu on PlanS ning haldusmenetluse seaduse (HMS) otstarbe ja mõttega kooskõlas, et planeeringu vastuvõtmise otsust kui haldusakti saab HKMS § 4 lõike 1 mõttes kaebeõiguse olemasolul vaidlustada juhul, kui tegemist on raske menetlusveaga, mille puhul on juba planeerimismenetluse käigus alust arvata, et sellise menetluse tulemusena kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane. Kaebaja väited, et üldplaneeringu teemaplaneeringu menetluses on juba eiratud planeerimisseaduse sätteid, ei saa rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi isegi siis, kui need oleksid tõesed, kuna planeeringu vastu võtmisega ja avalikule väljapanekule suunamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Üldplaneeringu teemaplaneering suunati avalikule väljapanekule ja selles etapis tehaksegi ettepanekuid, mille tegemise õiguse mõtteks on eeskätt anda isikutele võimalus kaitsta enda või avalikke huvisid ja esitada saab planeeringulahenduste muutmise ettepanekuid, ettepanekuid täiendavate menetlustoimingute läbiviimiseks, informatsiooni kogumiseks. Õiguskaitsemääruses 21.04.08.a. märkis kohus ära, et keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku arutelu protokoll on Viimsi vallavolikogu poolt esitatud, millest nähtub, et avalik arutelu viidi läbi ja kaebaja osales selles. Kohus märkis, et kaebaja on ekslikul arvamusel, et temale ei võimaldatud osalemine keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste avalikul arutelul. Vastustaja esitas Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistuse 15.08.07.a. nr 30-12-1/38248-2 kirja (tlk 42), millest nähtub, et KSH programm on heaks kiidetud, kontrollitud on selle avaliku arutelu protokoll ja tulemused avalikustati, sh koos täiendavate materjalidega. KSH programm kiideti heaks ja sellele tuli lisada kõik asjakohased teated ja avaldused. PlanS § 16 lg 6 lubab ühendada KSH ja planeeringumenetluse. PlanS § 20 lg 1 kohaselt saab isik õiguse esitada planeeringu avaliku väljapaneku ajal vastuväiteid ja ettepanekuid. KSH aruanne esitati avalikule väljapanekule 28.03.08-25.04.08.a. Kaebuses viidatud õigusnormide nõuded (KMHKJS § 40 lg 4 p 15, p 16 ja § 37, 41 osas) on vastustajalt saadud andmetel arvesse võetud ja kohus ei pea vajalikuks kaebust jätta käiguta, et täiendavalt selgitada, kas kaebajal võib olla haldusakti vaidlustamiseks muu põhjus. Kohus jääb seisukohale, et kaebaja on vaidlustanud planeerimismenetluse enne lõpliku haldusakti vastuvõtmist. Üldplaneeringu teemaplaneeringu vastu võtmine ja avalikule väljapanekule suunamine ei tähenda, et üldplaneeringu teemaplaneering sellisena kehtestatakse. Vastu võtmisest ja avalikule väljapanekule suunamisest ei nähtu, et sellega juba rikutakse kaebaja õigusi või piiratakse tema vabadusi, mistõttu ei saa vastu võtmist ja avalikule väljapanekule suunamist eraldiseisvalt vaidlustada. Kui kaebaja leiab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi ei ole arvesse võetud planeerimisdokumendis, mis esitati avalikustamisele, saab ka seda küsimust arutada volikogu otsusega nr 15 läbiviidavas menetluses.
  12. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa lähtuvalt kehtivatest seadustest ja kohtupraktikast ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.
  13. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu HKMS § 84 lg 4 punkti 2 tulenevalt tagastamisele. Karin Kalmiste Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.