lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtudes poolte varalisest seisundist ja lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatise miinimummäär kuus lapse ülalpidamiseks hageja kasuks. 2175.- kr on
ga kehtestatud väljamõistetava elatise miinimummäär alates 2008.a. Elatise miinimummäära väljamõistmisel ei pea hageja tõendama lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi. Vanema lapse ülalpidamiskohustused on kehtestatud
ga. Nimetatud seadus sätestab elatise suuruse muutmise tingimused kui ka elatusraha suuruse. Seega on hagejal seaduslik alus pöörduda hagiga kohtusse elatise suuruse muutmiseks. Kostja poolt elatise tasumine alla seadusega kehtestatud määra on vastuolus lapse huvidega. Ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks töövõimetu, tal on olemas töökoht ja kindel sissetulek. Seega kostja poolt elatise tasumine 400.- krooni kuus ei ole põhjendatud. Kostja on töövõimeline ning tal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt
ga kehtestatud määrades.
lg 1 sätestab, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abieellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Kostja võtab hagi omaks ning seega leidis tõendamist, et poolte abielulised suhted lõppesid 07.11.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.