KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2008, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlustatud koh

) § 369 lg-s 1 sätestatust leppisid pooled lepingu p-s 7.4 kokku, et tasu makstakse enne töö üleandmist. Hageja omaksvõtuga on tõendatud toote väljastamine kostjale. Asjaolu, et hageja nõustus toote kostjale väljastama, tõendab seda, et kostjal puudus võlg. Puudub mõistlik põhjus, miks oleks hageja pidanud vormistama lepingu nr 689 ning kinnitama, et toote eest on tasutud enne selle väljastamist, kui raha oleks tegelikult olnud tasumata. Lepingu nr 689 p 7.4 väljendab poolte kokkuleppe sisu. Kohus ei andnud hinnangut hageja poolt 28.06.2005 koostatud arvele nr 386 ning asjaolule, et hageja ei ole kostja võlga raamatupidamises kajastanud. Kohus küll viitas neile tõenditele, kuid ei hinnanud neid lähtuvalt vaidluse sisust. Vaidluse sisuks ei ole see, kas esinevad asjaolud, mis vabastavad kostjat kohustusest tasuda tellitud toodete eest, vaid see, kas kostja on töö eest tasunud. Tunnistaja M.T ütlused kinnitavad hageja sõnamurdlikku käitumist suhtes töötajatega, sh kostjaga. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
3. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
4. Maakohus tegi kindlaks järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: poolte vahel sõlmiti 26.10.2001 töövõtuleping nr 689, mille objektiks oli hageja poolt valmistatav klaasalumiiniumfassaad, aken ja välisuks maksumusega 75 000 krooni; valmistatud esemed anti hiljemalt 26.10.2001 kostjale üle. 14.

§ 355

järgi kohustub töövõtja töövõtulepingu järgi tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma.

§ 369

lg 1 kohaselt on tellija kohustatud töövõtjale kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist välja maksma, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on hageja poolt valmistatud ja kostja poolt vastuvõetud toodete eest 75 000 krooni hagejale tasunud või mitte.

1. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid, nagu oleks ta maksnud hagejale 15 000 krooni sularahas ja tasaarvestanud poolte kokkuleppel 60 000 krooni hageja poolt maksmata tulemuspalgaga ajavahemiku eest märts – oktoober 2001 (nn ümbrikupalk). Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega. 5
2. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohtu otsus vastuoluline. Maakohus ei tuvastanud kostjale ümbrikupalga maksmist. Kohus leidis, et tõendamata on hageja kohustus maksta kostjale 2001.a igakuiselt ca 10 000 krooni suurust tulemuspalka või nn ümbrikupalka. Arutlused selle üle, kas ümbrikupalga maksmine on kooskõlas seadusega või mitte, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. 17.

§ 234

lg 1 järgi lõpeb kohustis samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata, või on määratud nõude esitamise momendiga ja lg 2 kohaselt on tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole avaldus. Seega ei saa poolte vastastikusi samaliigilisi nõudeid lugeda automaatselt tasaarvestatuks. Selleks peab üks pooltest tegema vastava tahteavalduse. Antud juhul on tõendamata nii see, et kostjal oli

1. oktoobris 60 000 krooni suurune tulemustasu (ümbrikupalga) nõue hageja vastu kui ka avalduse esitamine tasaarvestuse tegemiseks. Vastupidi, 26.10.2001 sõlmitud töövõtulepingu nr 689 p-des 7.1 ja 7.2 on pooled kokku leppinud toodete maksumuses (75 000 krooni) ja kostja võtnud endale kohustuse nende eest tasuda. Samuti on tõendamata, et kostja tasus hagejale 15 000 krooni sularahas.
2. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kohus jätnud tuvastamata töövõtulepingu tegeliku sisu. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et töövõtulepingu sisuks oli hageja poolt akna, välisukse ja fassaadi valmistamine, mille eest kostja kohustus tasuma 75 000 krooni. Nimetatud asjaolude üle pooltel vaidlust ei olnud. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et lepingu p 7.2 järgi hageja arveid kostjale enne 28.06.2005 ei esitatud ning kostja ei tasunud poolt summat ettemaksuna. Samas ei ole lepingus märgitud ega muude tõenditega tõendatud kostja väited, nagu oleks leping sõlmitud 2001.a märtsis, hageja asunud kostja tellimust täitma 2001.a augustis ja pooled kokku leppinud töö eest tasumises tasaarvestuse teel kostjale kogunenud tulemuspalga arvel. Tunnistaja A.O ebakonkreetsed ütlused selle kohta, et mingis osas pidi tehtama tasaarvestus kostja tulemuspalga arvel, ei võimalda teha asjas kostja soovitud järeldust tasaarvestuse õiguse olemasolu kohta. Kostja poolt ringkonnakohtu istungil avaldatu, nagu oleks 26.10.2001 töövõtuleping välja pressitud (sõlmitud sunni mõjul), ei ole kohtuotsuse tegemisel arvestatav. Kostja ei ole nimetatud tehingu kehtetuks tunnistamist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 73 alusel nõudnud. Maakohus leidis õigesti, et Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti revisjoniakt ja maksuotsus ning tunnistajate (A.O, M.T) ütlused ei tõenda kostja 60 000 krooni suurust nõuet hageja vastu. Ühestki asjas esitatud tõendist ei tulene, et hageja oleks pidanud maksma kostjale lisatasu ca 10 000 krooni kuus. See, et hageja andis kostjale tooted välja enne nende eest tasumist, ei tõenda iseenesest kostjal tasumise kohustuse puudumist. Hageja 28.06.2005 arvele ja võla raamatupidamises kajastamata jätmisele on maakohus otsuses hinnangu andnud. Nimetatu ei tõenda kostjapoolset tasumise kohustuse täitmist. Asjaolu, kui suur oli kostja töölepingujärgne palk hageja juures, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kohtule esitatud tõendid ei ole vastuolulised, need vaid ei tõenda kostja väiteid ega võimalda teha kostja soovitud järeldusi. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kohus jaotanud ebaõigesti poolte tõendamiskoormuse. Tasaarvestuse tegemise tõendamise koormus lasub isikul, kes tahab sellele tugineda, so antud juhul kostjal. 6
3. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja. M. Klaar M. Merimaa A. Tänav