ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 27.detsember 2007.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-07-275 Haldusasi J.L kaebus Kiviõli Linnavalitsuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja kaebajale õigusvastase toiminguga tekitatud varalise kahju 160 000.00 (ükssada kuuskümmend tuhat) krooni väljamõistmiseks vastustajalt Asja läbivaatamise kuupäev 03.detsember 2007.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja J.L, esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga, vastustaja Kiviõli Linnavalitsuse esindaja Margus Kiir RESOLUTSIOON
- jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates 3-07-275 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD J.L esitas esialgselt 05.02.2007 halduskohtule kaebuse Kiviõli Linnavalitsuse õigusvastase toiminguga tekitatud varalise kahju 57 822.05 (viiskümmend seitse tuhat kaheksasada kakskümmend kaks) krooni ja 05 senti hüvitamiseks. Kaebusest nähtuvalt omandas J.L erastamise teel 30.10.1996 xx linnas xx asuva korteri. Korteriomand kinnistati 06.09.
- Seoses elanike linnast lahkumisega muutus maja elamiskõlbmatuks. 28.07.2004 oli kaebaja sunnitud oma korterist välja kolima, kuna selleks ajaks oli majalt juba pool katust maha võetud ning see võis kahjustada kaebaja kodust vara. Kiviõli Linnavolikogu 27.01.2005 otsusega nr.93 andis Kiviõli linn xx kaasomanikuna nõusoleku nimetatud maja lammutamiseks. Kaebaja ei andnud nõusolekut maja lammutamiseks. Samuti puudub kaebajal teave selle kohta, et Kiviõli Linnavalitsus oleks teinud xx asuvate linnale mittekuuluvate korterite osas sundvõõrandamise otsuse. Kaebaja viitab Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 32, mille kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Kiviõli Linnavalitsus hävitas kaebaja vara, ilma selleks õiguslikku alust omamata. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kaebaja on korduvalt pöördunud Kiviõli Linnavalitsuse poole avaldustega materiaalse kahju hüvitamiseks, kuid linnavalitsus avaldusi ei rahuldanud, küll aga pakkus kaebajale kompensatsiooni. Kiviõli Linnavalitsuse 14.01.2005 korraldusega nr.19 maksti kaebajale kompensatsiooni 15 000.00 krooni ja 11.02.2005 korraldusega 5 000.00 krooni. Kaebaja märgib, et saadud 20 000.00 krooni tuleb lugeda mittevaralise kahju hüvitamiseks väärikuse alandamise ja kodu puutumatuse eest vastavalt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg-le
- 16.09.2004 Kiviõli Linnavalitsusele ja 13.04.2006 ning 20.11.2006 Kiviõli Linnavolikogu revisjonikomisjonile esitatud avaldustes taotles kaebaja varalise kahju hüvitamist, kuid 2006 aastal esitatud avaldustele ei reageeritud. 16.09.2004 avaldusele vastas Kiviõli Linnavalitsus, et avaldus materiaalse kahju hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Eeltoodu ajendaski kaebajat pöörduma kohtu poole varalise kahju väljamõistmiseks. Kooskõlas RVastS § 8 lg-ga 1 varaline kahju hüvitatakse rahas ja hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks olnud siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kaebaja taotleb kõigi talle kuulunud korteri omandamisega, parendamisega ja kaotusega seotud kulude väljamõistmist. Korteri erastas ta 5 169.00 krooni eest, selle vormistamine maksis 443.05 krooni, remondi eest tasus kaebaja TÜ-le Viirond 45 960.00 krooni, elektritööde eest 3 300.00 krooni ning kolimisteenuse eest 2 950.00 krooni. Seega kokku on kantud kulutusi 57 822.05 krooni eest. 07.06.2007 kohtuistungil esitas J.L esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga uue taotluse, milles palus välja mõista kaebaja kasuks Kiviõli Linnavalitsuse õigusvastase toiminguga tekitatud varaline kahju 160 000.00 (ükssada kuuskümmend tuhat) krooni. Kaebaja ja tema esindaja selgitasid, et avalduse esitamist hüvitise suurendamiseks tingis asjaolu, et endise korteriga samaväärse korteri saab kaebaja omandada Kiviõli linnas 160 000.00 krooni eest. 15.11.2007 esitas kaebaja esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga kohtule taotluse kaebuse täpsustamiseks, kus märkis ära, et ta peab vajalikuks täiendada kaebust, milleks esitab taotluse Kiviõli Linnavalitsuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mis seisnes Kiviõlis xx asuva korteriomandi lammutamises. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema esindaja taotlustes toodu juurde ja selgitasid, et korteri osas sundvõõrandamise otsust ei tehtud ja kaebaja pole andnud nõusolekut tema omandi hävitamiseks. Kaebaja korter xx muudeti elamiskõlbmatuks ja elanikud lahkusid sellest majast. Kaido Kooga märkis, et kaebaja õigusi ei rikutaks juhul, kui ta saaks omandada väljamõistetava hüvitise eest samaväärse korteri Kiviõli linnas. J.L seletuse kohaselt Kiviõli linn lammutas ära umbes 12 maja, kuna elanikud lahkusid mujale tööle. xx majas jäi tühjaks esimene sissekäik. Talle pakuti linnavalitsuse poolt uut korterit 2
(7)3-07-275 2004 aasta novembris-detsembris. Pakutav korter asus neljandal korrusel ning seda korterit ta vastu võtta ei saanud, sest laps põeb astmat. Rohkem kortereid talle ei pakutud. Käesoleval ajal kaebaja töötab Narva-Jõesuus ja üürib seal korterit. J.L esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga palus välja mõista kaebaja kasuks kohtukulud 10 110.00 krooni vastavalt esitatud kuludokumentidele. Vastustaja Kiviõli Linnavalitsus J.L kaebust ei tunnista alljärgnevatel põhjustel: Kiviõli linn oli xx korterelamu kaasomanikuks, kellele kuulus suurem osa ühisest asjast. Nimetatud majast lahkusid elanikud mujale tööle ja maja muutus kasutamiskõlbmatuks. Ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 40 lg 1 kohaselt inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks viisil ja tingimustel. Korterelamu seisukord kujutas endast ohtu nii inimeste tervisele kui ka ümbruskonnale. Kuna korterelamus puudusid isikud, kes oleksid olnud nõus ehitise vastavusse viimisega ehitisele sätestatud nõuetega, siis Kiviõli linn andis kaasomanikuna Linnavolikogu 27.01.2005 otsusega nr.93 nõusoleku xx hoone lammutamiseks. 21.06.2005 andis Kiviõli Linnavalitsus välja ehitusloa nr.175 xx ehitise lammutamiseks. Ehitusluba ei ole vaidlustatud, mistõttu hoone lammutamiseks on olemas õiguslik alus. Seega Kiviõli Linnavalitsuse tegevus ei ole õigusvastane ja sellest tulenevalt puudub kahju hüvitamise eeldus. Väär on kaebaja arusaam, et linn tasus talle 20 000.00 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks väärikuse alandamise ja kodu puutumatuse eest. Kompensatsioon oli mõeldud ümberasumisega tekitatud kulude hüvitamiseks. Kiviõli Linnavalitsus pakkus kõigile elanikele, kes omasid korteriomandit lammutatavas ehitises, võimalust saada samas haldusüksuses asemele teine elamispind ning kolimise ja ümberasumise kulude katteks oli vastustaja valmis maksma ka hüvitist. Hüvitise suurus ja selle maksmise tingimused on sätestatud Kiviõli Linnavalitsuse 20.12.2002 korralduses nr.439 „Ümberasustamise kompensatsioonide maksmine“. Kaebajale pakuti teist elamispinda Kiviõli linna haldusterritooriumil, kuid ta keeldus sellest. Kaebajale maksti kompensatsiooni ümberasustamisega tekitatud kulutuste hüvitamiseks, samuti pakuti talle võimalust saada asenduspind Kiviõli linna haldusterritooriumil, millest ta loobus. 08.10.2007 kohtuistungil leidis vastustaja esindaja Margus Kiir, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kuna kaebaja nõue kuulub läbivaatamisele Viru Maakohtus ning nõude esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Samuti on kahju esitamise nõue tõendamata ja seega juhul, kui kohus leiab, et menetluse lõpetamiseks puudub alus, tuleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja esindaja viitas kohtuistungil RVastS § 18 lg-le 1, milline sätestab, et haldusorgan peab kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitamise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega on kaebuse esitamise tähtaeg mõjuva põhjuseta mööda lastud. Kahju hüvitamise üheks üldpõhimõtteks on see, et kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras, kui ilma kahju tekitamiseta. Kiviõli Linnavalitsus maksis kaebuse esitajale kompensatsiooni ümberasumise eest summas 20 000.00 krooni. Samuti pakkus linnavalitsus kõigile elanikele, kes omasid korteriomandit lammutatavas ehitises, võimalust saada samas haldusüksuses teine elamispind, kuid kaebuse esitaja keeldus sellest. Kaebaja ise märkis, et elanikud lahkusid sellest majast ja maja oli muudetud kasutuskõlbmatuks. Seega puudus kaebuse esitaja korteriomandil turuväärtus, kuna tema korteriomand asus hoones, milline oli avariiohtlik ja hoone kaasomandis olevad ühiskommunikatsioonid ning hoone osad olid kasutuskõlbmatud. Kaebaja oli teadlik hoone lammutamise kavatsusest, kuid ei vaidlustanud seda. Kuna kaebaja võttis vastu Kiviõli linnalt hüvitise, siis oli alust eeldada, et kaebaja on hoone lammutamisega nõus. Kaebuse esitajale maksti kompensatsiooni, mis ületas tolleaegse 3
(7)3-07-275 müügikõlbliku korteriomandi väärtuse, st hoone lammutamise ajal ja sellele eelnenud perioodil. Kaebaja nõue kahju väljamõistmiseks korteriomandi turuväärtuses, milline vastab kinnisvaramaakleri arvamuse kohaselt käeoleva aja kohaselt kõige kallima korteri turuväärusele, on alusetu ja põhjendamatu, kuna ka tänase päeva seisuga puuduks elamiskõlbmatul korteril turuväärtus. Kaebaja on esitanud kahjunõude korteris teostatud remondikulude hüvitamiseks, kuid seda ei saa rahuldada, sest puudub selgus selles, milles seisnesid remondikulud, aga samuti rüüstas kaebaja oma korteri xx sealt väljakolimisel. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt Viru Maakohtu Kinnistusosakonna registrikannetele 2531208 kuni 2535508 kuulus Kiviõli linnale xx elumajas 34 korterit ja ülejäänud korterite omanikele 10 korterit. Kooskõlas Kiviõli Linnavolikogu 13.02.1997 määrusega nr.32 „Kiviõli linnavara eeskirja kinnitamine“ II osa § 4 lg 2 punktiga 1 on Kiviõli linnavara valdajateks linnavolikogu ja linnavalitsus. Kiviõli Linnavolikogu 27.01.2005 otsusega nr.93 „Elumajade lammutamine“ punktiga 1 andis Kiviõli linn kaasomanikuna nõusoleku xx korterelamu lammutamiseks (t.lk.5). 21.06.2005 Kiviõli Linnavalitsuse ehitusloaga nr.175 andis linnavalitsus loa ehitise, asukohaga xx Kiviõli Ida-Virumaa, täielikuks lammutamiseks (t.lk.31). Eelnevalt 20.12.2002 andis Kiviõli Linnavalitsus korralduse nr.439 “Ümberasustamiskompensatsioonide maksmine“, millest nähtub, et tingituna olukorrast, kus Kiviõli Linnavalitsus on sunnitud lammutama tühjaks jäänud elumaju, mis on langemas rüüstamise ohvriks ja on elanikkonnale ohtlikud, otsustati maksta elanikele, kes on sunnitud oma korteri vahetama teise elamispinna vastu, linna eelarvest sellekohaste vahendite olemasolu korral kompensatsiooni (t.lk.32). Kompensatsiooni saamise tingimuseks oli, et elumaja lammutajaks on Kiviõli Linnavalitsus ja korteri omanikul ei tohi olla võlgnevusi kommunaalteenuste osas. Kompensatsiooni suurus seati sõltuvusse endise korteri tubade arvust. Kiviõli Linnavalitsuse 14.01.2005 korraldusega nr.19 eraldati J.L-le 15 000.00 krooni ümberasustamise kompensatsiooni ja 11.02.2005 Kiviõli Linnavalitsuse korraldusega nr.51 eraldati talle täiendavalt ümberasustamise kompensatsiooni 5 000.00 krooni, kuid J.L ei võtnud vastu kumbagi talle Kiviõli linnas pakutavat korterit (t.lk.33,34). Kiviõli Linnavalitsus esitas kohtumenetluse käigus taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, et tõendada kaebuse esitajale teise elamispinna pakkumist Kiviõli linnas. Tunnistaja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ töötaja Igor Smirnov`i ütluste kohaselt lahkus Kiviõli linnast 2004 aastaks peaaegu pool elanikkonnast. 2004 aastal jäi tühjaks ka elumaja asukohaga xx. Osad elanikud loobusid oma korteritest, osad läksid lihtsalt ära. Kaebajale pakuti korterit Soo tn.19 ja Viru tn.9. Soo tn.19 oli kahetoaline korter neljandal korrusel, mida kaebaja ei nõustunud vastu võtma, sest seal polnud lifti. Seejärel pakuti korterit Viru tn.9. Tegemist oli kolmetoalise korteriga liftiga majas. Kaebajale maksti kompensatsiooni ja loodeti, et ta kolib teise korterisse. Korterid, mida linn pakkus, olid kõigi mugavustega munitsipaalkorterid. Kaebaja selgitas Igor Smirnov`ile, et ta ei soovi töötada Kiviõlis, vaid tahab, et talle ostetaks korter Narva-Jõesuus, kuna ta soovib seal tööle asuda (t.lk.138). Kooskõlas asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 72 lg-ga 1 kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kuna AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, siis vähemusse jäänud kaasomanikul või kaasomanikel on kohtuliku kaitse õigus, st neil on õigus kohtus vaidlustada enamuse poolt 4
(7)3-07-275 antud nõusolekut. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et J.L oleks vaidlustanud Kiviõli Linnavolikogu 27.01.2005 otsuse nr.93 „Elumajade lammutamine“, millega linn andis kaasomanikuna nõusoleku xx korterelamu lammutamiseks. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et J.L oleks vaidlustanud Kiviõli Linnavalitsuse poolt 21.06.2005 väljastatud ehitusloa nr.175, mis oli antud elumaja xx täielikuks lammutamiseks. Kuni eelnimetatud haldusakti ei ole kehtetuks tunnistatud, siis ei saa rääkida ka elumaja lammutamise õigusvastasusest. Eeltoodut aluseks võttes ei saa nõustuda kaebaja esindaja väitega, et ilma mingi õigusliku aluseta hävitas Kiviõli Linnavalitsus kaebaja omandi. Kaebaja väide, et vastustaja põhjustas talle kahju õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes, ei leidnud kohtumenetluse käigus tõendamist. Kooskõlas kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (edaspidi KOKS) § 3 punktidega 1-3 rajaneb kohalik omavalitsus järgmistel põhimõtetel: kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel. xx hoone lammutamise vajadus oli haldusasja materjalidest nähtuvalt tingitud asjaolust, et osa elanikke olid majast lahkunud ning kütteta ja lagunev maja kujutas endast ohtu inimeste elule, tervisele ja keskkonnale. Vastustaja poolt esitatud teabe kohaselt puudus korterelamus isikute ring, kes oleksid olnud nõus osalema hoone nõuetele vastavusse viimises, samuti oli hoone korrastamine ebaratsionaalne, arvestades hoones elavate isikute arvu ning nende soove (t.lk.26). Eeltoodust ja EhS § 40 lg-st 1 tulenevalt oli xx asuva elumaja lammutamine Kiviõli linna õigus ja kohustus. Märkimata ei saa jätta, et vastustaja ei kasutanud õigust nõuda kaebajalt kui elamu kaasomanikult elamu lammutamiskulusid, vaid kandis need ise. Samuti lahendas vastustaja korteriomandist ilma jäänud isikute elamuprobleemi ja pakkus neile Kiviõli linnas teist elamispinda, makstes neile ühtlasi kompensatsiooni ümberasustamisega seotud kulude hüvitamiseks. Kiviõli Linnavalitsuse 20.12.2002 korralduse nr.439 „Ümberasustamiskompensatsioonide maksmine“ alusel maksti J.L-le 20 000.00 krooni ümberasustamise kompensatsiooni, kuid kaebaja talle pakutavaid kortereid Kiviõli linnas vastu ei võtnud ja seega tuleb asuda seisukohale, et ta ei oleks pidanud kompensatsiooni saama. Tunnistaja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ töötaja Igor Smirnov`i ütluste kohaselt pakuti J-Lle Viru tn.9 kolmetoalist mugavustega korterit liftiga majas, millest ta keeldus. Kaebusest ega ka kohtuistungil kaebaja ja tema esindaja poolt antud seletustest ei ole võimalik teha järeldust, et vastustaja hävitas süüliselt kaebaja vara. Sellekohaseid tõendeid kaebaja esitanud ei ole. Kohalikku omavalitsust ei saa süüdistada selles, et temast sõltumatud objektiivsed asjaolud tingisid elanike linnast (Eesti Vabariigist) lahkumise, millega kaasnes majade tühjaksjäämine ja nende lagunemine. Kaebusest nähtuvalt süüdistab kaebaja vastustajat selles, et ta ei ole teinud elumajas xx linnale mittekuuluvate korterite osas sundvõõrandamise otsust. Samas ei ole kaebaja viidanud ühelegi kinnisasja sundvõõrandamise seaduse §-s 3 (sundvõõrandamise lubatavus) toodud normile, mis annaks aluse tema korteri sundvõõrandamiseks. Nimetatud seaduse § 2 lg 1 kohaselt kinnisasjade sundvõõrandamine on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. Kooskõlas kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 (sundvõõrandamise lubatavus) lg 1 punktiga 8 kinnisasja võib üldistes huvides sundvõõrandada järgmistel eesmärkidel: ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste muutmiseks või kõrvaldamiseks, kui omanik ei ole seda antud tähtpäevaks teinud. Antud juhul väljastas Kiviõli linn 21.06.2005 ehitusloa nr.175 xx täielikuks lammutamiseks, pärast mida maja lammutati ja seega puudus vajadus ehitise sundvõõrandamiseks. Kuna asja kohtuliku menetlemise käigus ei tuvastatud kaebaja õiguste rikkumist, siis ei ole põhjendatud kaebaja viide RVastS § 8 lg 1 kohaldamiseks, mille kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas ja hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks olnud siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Viidates RVastS § 9 lg-le 1 (mittevaralise kahju hüvitamine) leidis kaebaja esindaja, et talle Kiviõli linna poolt makstud 20 000.00 krooni tuleb lugeda mittevaralise 5
(7)3-07-275 kahju hüvitamiseks väärikuse alandamise ja kodu puutumatuse eest. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema väärikust oleks vastustaja poolt alandatud, samuti pole ta selgitanud, milles see konkreetselt seisnes. Kuna kaebaja kodu asus elamus, mis kujutas endast ohtu inimeste elule, tervisele või varale või keskkonnale ja tuli seetõttu lammutada, siis ei ole kaebaja viide kodu puutumatusele asjakohane. Tulenevalt EhS § 40 lg-st 1 selline ehitis kas viiakse vastavusse ehitisele esitatavatele nõuetele või lammutatakse. Nagu juba eespool öeldud, puudus korterelamus xx isikute ring, kes oleksid olnud nõus osalema hoone nõuetele vastavusse viimises, samuti oli hoone korrastamine ebaratsionaalne, arvestades hoones elavate isikute arvu ning nende soove. Nõustuda ei saa vastustaja arvamusega, et kaebaja nõude läbivaatamiseks on pädev Viru Maakohus, sest kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 26 lg 1 punktiga 4 on halduskohtul õigus mõista välja hüvitus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Samuti kuulub kooskõlas HKMS § 26 lg 1 punktiga 3 toimingu õigusvastasuse tuvastamine halduskohtu pädevusse. Tsiviilasju lahendavas kohtus oleks võinud kaebaja vaidlustada kaasomanike enamuse otsuse, millega enamus xx kaasomanikest andis nõusoleku selle elamu lammutamiseks. Samuti on kaebus kohtule esitatud tähtaegselt, sest kooskõlas HKMS § 9 lg-ga 4 kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitatud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sh haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kuna elumaja xx lammutati 2005 aastal, siis on ka kaebus Kiviõli Linnavalitsuse toimingu (xx hoone lammutamine) õigusvastaseks tunnistamiseks esitatud tähtaegselt. Vastustaja esindaja viitab RVastS § 18 lg-le 1, mis sätestab, et haldusorgan peab kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kuna kaebaja on korduvalt nii 2005 kui 2006 aastal pöördunud kahju nõudega antud küsimuses Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ poole ja vastustaja on keeldunud väidetavalt tekitatud kahju hüvitamisest, siis oleks kaebaja pidanud 30 päeva jooksul esitama kohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks ja kuna ta seda ei teinud, siis on kaebetähtaeg mööda lastud (t.lk.74). RVastS III jagu (kahju hüvitamise kord) § 17 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtusse. HKMS § 9 lg 4 kohaselt kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitatud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sh haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Antud juhul esitas J.L kaebuse avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esialgselt haldusorganile, kuid ei kasutanud RVastS § 18 lg-s 2 ette nähtud võimalust, mille kohaselt, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud võimaluse kasutamata jätmine ei võta kaebajalt õigust pöörduda kaebusega avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse HKMS § 9 lg-s 4 ettenähtud tähtaja jooksul. Kuna kohus kaebust ei rahulda, siis jäävad kohtukulud 10 110.00 (kümme tuhat ükssada kümme) krooni kaebaja enda kanda. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. 6
(7)3-07-275 Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 11.06.2008 Riigikohtu 11.06.2008 määruse nr.3-7-1-3-183 alusel, millega jäeti J.L kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2008 kohtuotsusega nr.3-07-275 otsustati:
- apellatsioonkaebus rahuldamata osaliselt
- tühistada Tartu Halduskohtu 27.detsembri 2007 otsus osas, millega jäeti rahuldamata J.L kaebus tuvastada Kiviõli Linnavalitsuse toimingu, mis seisnes korterelamu, asukohaga xx Kiviõli linn, lammutamise organiseerimises, õigusvastasus.
- teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada Kiviõli Linnavalitsuse toimingu, mis seisnes korterelamu, asukohaga xx Kiviõli linn, lammutamise organiseerimises, õigusvastasus.
- muus osas jätta Tartu Halduskohtu 27.detsembri 2007 otsus muutmata
- välja mõista Kiviõli linnalt J.L kasuks esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud 3405 krooni (kolm tuhat nelisada viis krooni) Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 7
(7)