Obsah (6)

§ 18§ 8§ 2§ 7§ 3§ 12

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-430 Haldusasi AS Haljas kaebus Maksu- j

) § 17 lõike 1 alusel taotluse (tlk 9-10) hüvitada varaline kahju summas 239 706.- krooni. Kahju koosnes krediidiasutusega laenulepingu sõlmimise tasust ja laenult makstud intressidest. Vastustaja keeldus oma 05.02.2007 otsusega nr 6-2/21 (tlk 11-21) kahju hüvitamisest, jättes kaebaja taotluse rahuldamata.

§ 18

lõike 2 kohaselt võib kaebaja kahju hüvitise taotluse rahuldamata jätmisest 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. 1

1. Vastustaja esitas kaebajale 29.05.2006 maksuteate nr 12-5/22 (tlk 22-25), millega nõuti üleliigse laovaru tasu maksmist summas 7 412 561 krooni. Kaebaja teatega ei nõustunud ja esitas sellele 08.06.2006 vaide (tlk 26-29), milles palus haldusakt kehtetuks tunnistada, aga samas peatada selle täitmine ja intressiarvestus kuni asjaga seotud kohtuvaidluste lõppemiseni. Oma 20.06.2006 otsusega nr 6-2/223 pikendas vastustaja vaide lahendamise tähtaega, peatas maksuteate täitmise kuni vaidemenetluse lõpuni, jättes aga rahuldamata taotluse intressiarvestuse peatamiseks.
2. Kaebaja otsustas laenata maksuteates toodud summa AS-lt Eesti Krediidipank ning laenurahaga teostada käibemaksu ettemaksu vastavas ulatuses. Sellega õnnestus kaebajal peatada intressiarvestus ja vältida maksuvõlgnevuse teket. Vastustajale oli sellise sammu vajalikkusest ja võimalikkusest vaides teatatud.
3. 08.11.2006 otsusega nr 6-2/1471 (tlk 33-34) tunnistas vastustaja vaidlusaluse maksuteate kehtetuks ning 23.11.2006 teatega nr 6-1/155 (tlk 35) lõpetas vaidemenetluse. Sellega tunnistas vastustaja oma eksimust ja maksuteate õigusvastasust. Õigusvastase haldusaktiga tekitati kaebajale otsene varaline kahju, mis tuleb

§ 8lõike 1 alusel täielikult hüvitada rahas.

Kui maksuteadet ei oleks väljastatud või kui sellega seotud intressiarvestus oleks peatatud, siis ei oleks kaebaja olnud sunnitud tegema kulutusi laenu võtmiseks ja haldamiseks. Seega esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja õigusvastase haldusakti vahel. Laenuvajaduse tekitas vaidlusalune maksuteade. Laenuleping (tlk 36-43) tõendab tasutud intressimäära (lepingu punkt 2.2., maksegraafik (tlk 44)) ning lepingutasu suurust (lepingu punkt 2.5.). Kahjusumma on ülevaatlikult lahti kirjutatud kaebusele lisatud tabelis (tlk 45) ning moodustub intressimaksetest summas 202 206 krooni ja lepingutasust 37 500 krooni, kokku 239 706 krooni.

1. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga põhjusliku seose puudumise osas õigusvastase haldusakti ja kahju tekkimise vahel. Ainetu on vastustaja väide, et õigusvastane maksuteade ei tekitanud intressikohustust. Intressikohustus oli maksuteates sõnaselgelt kirjas. Kuna kaebaja osaleb riigihankekonkurssidel, siis on kaebaja ka eelnevalt lahendanud analoogsed olukorrad käibemaksu ettemaksuga selleks, et mitte jääda maksuvõlgnikuks. Kaebajal puudus antud juhul piisav raha ja ta oli sunnitud ettemaksu jaoks pangalaenu võtma.
2. Asjaolu, et maksuteade üksnes teavitab isikut seadusest tulenevast intressikohustusest, ei oma antud juhul mingit tähendust. Ilma maksuta, mida teates nõuti, ei oleks tekkinud ka intressinõuet. Maksu määramine ise oli õigusvastane, millega nõustub ka vastustaja. Kui ei oleks vastustaja poolt väljastatud õigusvastast maksuteadet, ei oleks kaebajal tekkinud vaidlusalust intressikohustust ja ühtlasi vajadust pangalaenu järele.
3. Kaebaja ei nõustu vastustajaga selles, et tekkinud maksuvõlg ei olnud sundtäidetav ja seetõttu justkui puudunuks vajadus pangalaenu võtta ning ettemaksu tasuda. Tasumata intressid loeti automaatselt maksuvõlaks ning see takistas kaebaja igapäevast majandustegevust, kuna ta ei saanud edukalt osaleda riigihankekonkurssidel. Pangalaen võeti mitte vabatahtlikult, vaid üksnes seetõttu, et vältida maksuvõlgnike nimekirja sattumist. Kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks vaide rahuldanud ja õigusvastase maksuteate koheselt tühistanud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. MTA leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. MTA 20.06.2006 otsusega peatati haldusakti täitmine, kuid taotlus intressiarvestuse peatamiseks jäeti rahuldamata. Kaebaja on põhjusliku seose esinemise sisustamisel leidnud, et kui intressiarvestus oleks peatatud, siis ei oleks kaebaja olnud sunnitud tegema kulutusi laenu võtmiseks ja haldamiseks. Seega peab kaebaja antud asjas oluliseks intressiarvestuse peatamata jätmisega seonduvat. 2
5. 20.06.2006 otsuses intressiarvestuse peatamise taotlust rahuldamata jättes on MTA tegevus olnud seaduslik. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätted ei näe ette haldusakti kehtivuse peatamist. MKS § 146 reguleerib üksnes vaidlustatava haldusakti täitmise peatamist, mitte aga haldusakti kehtivuse peatamist.
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 3 p 1 kohaselt on üksnes halduskohtunikul pädevus haldusakti kehtivus peatada. Riigikohus on lahendis haldusasjas nr 3-3-1-13-04 märkinud, et haldusakti kehtivuse peatamise õiguslik tähendus on oma olemuselt sarnane õigusakti kehtetuks tunnistamise tähendusega, kuigi selle vahega, et peatamine on ajutine, kehtetuks tunnistamine aga lõplik. Kaebaja ei ole halduskohtusse esialgse õiguskaitse taotlust esitanud, kuigi kaebuses on kaebaja korduvalt pidanud intressiarvestust õigusvastaseks. Haldusakti kehtivuse peatamise taotlusega oleks saanud kaebaja taotleda maksuteate kehtivuse ajutist peatamist. Kehtivuse peatamise korral ei oleks kaebajal olnud ka kehtivaid maksuvõlgasid. MTA-le jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei pöördunud õiguste kaitseks halduskohtusse olukorras, kus maksuvõla olemasolu väidetavalt oleks takistanud kaebajal riigihanke konkurssidel osalemist. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit toimuvate riigihanke konrkursside kohta, milles kaebaja osales või kavatses osaleda
7. MTA tegevus 20.06.2006 haldusakti (maksuteate) täitmise peatamisel oli õiguspärane ning selline tegevus ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-14-02 leidnud, et rahalist hüvitust halduse poolt tekitatud kahju eest ei saa nõuda, kui kahju oleks tunduvalt odavam kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega, eelkõige haldusaktide ja toimingutega. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-33-04 märkinud, et kannatanu peab võimaluse korral püüdma ära hoida kahju tekkimist, vaidlustades õigeaegselt kahju põhjustava avaliku võimu kandja tegevuse. Kohtumenetlusele eelnenud menetlust ei saa pidada võrdväärseks otsustuse vaidlustamisega halduskohtus (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-74-06).
8. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et intressikohustus oli sõnaselgelt maksuteates kirjas, kuna asja materjalide juures puuduvad tõendid intressinõude esitamise kohta. Asjaolu, et maksuteates selgitati MKS § 115 lõikele 1 viidates intressikohustuse olemasolule, ei tähenda, et maksuhaldur oleks kaebajale esitanud intressinõude. Intressinõude esitamine eeldab vältimatult intressisumma, metoodika, viivitatud päevade arvu märkimist ning vastava haldusakti kätte toimetamist kohustatud isikule. Kaebajale ei ole intressinõuet esitatud. MKS § 115 lõike 1 sisu selgitamist ei saa meelevaldselt käsitleda intressinõude esitamisena.
9. Kaebaja on leidnud, et maksuvõla tasumise korral oleks seda loetud maksukohustuse omaksvõtuks. Selline väide ei ole korrektne, kuna Riigikohus on lahendis haldusasjas nr 3-3-1-9-06 leidnud, et ka maksuvõla ajatamine ei tähenda maksuvõla tunnustamist võlgniku poolt. Isik võib ju teatud juhtudel haldusakti täita, kuid see ei välista täidetud haldusakti vaidlustamist halduskohtus.
10. MTA ei nõustu, et maksuteate väljastamine põhjustas vahetult ja vältimatult kaebajale kahju tekkimise. MTA arvates puudub vaidlus selle üle, et maksuteate täitmine on MTA 20.06.2006 otsusega peatatud. Ajaliselt eelnevat sündmust haldusakti andmist üleliigse laovaru tasu kohustusest teatavakstegemise näol ei saa lugeda hilisemaks sündmuseks oleva laenulepingu sõlmimise ja sellest tulenevate kulude tekkimise põhjuseks, kuna maksuteate täitmise kohustust isikul laenulepingu sõlmimise momendil ei olnud ja isik ei ole ka seda täitnud. Riigikohtu praktika kohaselt põhjusliku seose nõue tähendab, et tegu pidi tekitama kahju vahetult ja vältimatult (3-3-1-93-04; 3-3-1-13-06). Kuivõrd maksuteatega ei kohustatud taotlejat tasuma intressisummat ja samas oli põhimaksuvõla summa tasumise täitmine peatatud, siis ei saanud maksuteade põhjustada laenu võtmiseks ning haldamiseks tehtud kulutusi. MTA leiab, et puudub vahetu ja vältimatu põhjuslik seos maksuteate ja tekkinud kahju vahel. 3 KOHTU PÕHJENDUSED
11. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on jägmised.
12. Haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 25.05.2006 esitas MTA kaebajale maksuteate nr 12-5/22 üleliigse laovaru tasu summas 7 412 561 krooni maksmise kohustuse kohta hiljemalt 30.06.2006; 09.06.2006 saabus MTA-sse kaebaja vaie, millega taotleti maksuteate nr 12-5/22 kehtetuks tunnistamist, maksuteate täitmise peatamist ja maksuteatega seonduva intressiarvestuse peatamist; 20.06.2006 tegi MTA otsuse nr 6-2/223, millega peatas muuhulgas maksuteate täitmise, kuid jättis peatamata maksuteate intressiarvestuse; 30.06.2006 sõlmis kaebaja AS-ga Krediidipank laenulepingu 7 500 000 krooni laenamiseks; 08.11.2006 otsusega tunnistas MTA maksuteate nr 12-5/22 kehtetuks; 01.12.2006 esitas kaebaja MTA-le taotluse 239 706 krooni (laenusummalt tasutud intresside) hüvitamiseks. MTA 05.02.2007 otsusega nr 6-2/21 jäeti kaebaja taotlus rahuldamata.
13. Haldusasjas vaieldakse selle üle, kas kaebaja poolt AS-lt Krediidipank laenu võtmine ja laenusummalt 239 706 krooni intresside tasumine oli põhjuslikus seoses tühistatud maksuteate nr 12-5/22 täitmise vajadusega või mitte. 19.

§ 2lõike 1 punkti 5 kohaselt võib isik nõuda riigilt tekitatud kahju hüvitamist.

Lõike 2 kohaselt võib seadusega kahju hüvitamiseks näha ette täiendavaid piiranguid või

-s sätestatud nõudeid piirata.

§ 7

lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja on avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on vaja kohtul tuvastada riigi poolt varalise kahju hüvitamiseks järgmised asjaolud: kas kahju on tekkinud, kas kahju on põhjustanud vastustaja (põhjuslik seos), kas vastustaja poolt kahju tekitamine oli õigusvastane, milline on tekkinud kahju suurus ja kas isik oleks saanud kahju tekkimist ära hoida või tekkinud kahju suurust vähendada. 20. Esiteks analüüsib kohus asjaolu, kas kaebajale on tekkinud kahju.

§ 3kohaselt hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.

Kaebaja AS Haljas on esitanud kohtule AS-ga Krediidipank 30.06.2006 sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt kaebaja laenas AS-lt Krediidipank 7 500 000 krooni. Lepingutingimuste kohaselt kohustus pank maksma laenusumma kaebajale välja kahe pangapäeva jooksul. Laenusumma tagasimakse tähtpäevaks oli 10.06.2008 ja laenuistressiks 6 kuu Euribor + 3,25 %. Kaebusele lisatud laenulepinguga seotud kulude arvestuse (tlk 45) kohaselt kandis kaebaja seoses laenu võtmisega kulutusi summas 239 706 krooni. Kulutused koosnesid laenulepingu tasust (37 500 krooni) ja laenuintressidest (202 206 krooni). Kaebaja näidatud kahju summa arvestus on kooskõlas laenulepingu lisas oleva laenu tagasimakse ja intressimaksete graafikuga. Vastustaja ei ole kahju tekkimise faktile ega kahjusummale vastu vaielnud. Kohus leiab, et on tõendatud, et kaebaja kandis kulutusi 239 706 krooni ulatuses. Seega on tuvastatud, et kaebajale on kahju tekkinud. 4 21. Teiseks teeb kohus kindlaks, kas kaebajale eelmises punktis nimetatud kahju tekkimise põhjustas MTA (täpsemalt MTA maksuteade nr 12-5/22).

§ 12

lõike 1 kohaselt on kahju kannatanud isikule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega isikule kahju tekitati. Kohus nõustub vastustajaga selles, et maksuteate väljastamine ei põhjustanud vahetult ja vältimatult kaebajale kahju tekkimist. Kohus leiab, et vastustaja tegevuse ja kaebajale kahju tekkimise vahel puudus põhjuslik seos. Maksuteate nr 12-5/22 täitmine oli MTA 20.06.2006 otsusega peatatud. Haldusakti andmist üleliigse laovaru tasu kohustusest teatavakstegemise näol ei saa lugeda laenulepingu sõlmimise ja sellest tulenevate kulude tekkimise põhjuseks, kuna maksuteate täitmise kohustust isikul laenulepingu sõlmimise momendil ei olnud ja isik ei ole ka seda täitnud. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab põhjusliku seose nõue, et tegu pidi tekitama kahju vahetult ja vältimatult (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.03.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-93-04). Kui nähtuste vahel ei ole vältimatut sidet, on tegemist lihtsalt nähtuste järjestikuse avaldumisega. Kohus nõustub vastustajaga selles, et asjaolu, et maksuteates selgitati MKS § 115 lõikele 1 viidates seaduse alusel tekkinud intressikohustuse olemasolule, ei tähenda, et maksuhaldur oleks kaebajale esitanud intressinõude. Intressinõude esitamisel tuleb näidata ära intressisumma, metoodika ja viivitatud päevade arvu märkimist ning vastava haldusakti kätte toimetamist kohustatud isikule. MKS § 115 lõike 1 sisu selgitamist ei saa käsitleda intressinõude esitamisena. Kuivõrd maksuteatega ei kohustatud taotlejat tasuma intressisummat ja samas oli põhimaksuvõla summa tasumise täitmine peatatud, siis ei saanud maksuteade põhjustada laenu võtmiseks ning haldamiseks tehtud kulutusi. 29.05.2006 maksuteade nr 12-5/22 ei tekitanud intressi tasumise kohustust, mille vältimine oli kaebaja põhjenduste kohaselt ainus laenus võtmise põhjus. Kaebaja tegi enammakse olukorras, kus maksuhaldur ei olnud teda selleks kohustanud. On teada asjaolu, et maksukohustuse äralangemise korral (kui maksuteade tühistatakse) langeb ära ka kõrvalkohustus (intressi tasumise vajadus). Seega ei ole kahju ja vastustaja tegevuse vahel põhjusliku seose puudumise tõttu täidetud üks kahju hüvitamise eelduseks olev element ja kahju hüvitamisele ei kuulu. 22. Vaatamata eelmises punktis tehtud järeldustele analüüsib kohus kolmandaks ka seda, kas MTA tegevus kaebajale intressiarvestust peatamata jättes oli õigusvastane. Kohus leiab, et isegi, kui oleks tuvastatud põhjuslik seos MTA maksuteate nr 12-5/22 ja kaebajale kahju tekkimise vahel, ei kuuluks kahjunõue hüvitamisele, kuna MTA tegevus ei olnud õigusvastane. Kohus leiab, et 20.06.2006 otsuses intressiarvestuse peatamise taotlust rahuldamata jättes on MTA tegevus olnud seaduslik. MKS ja HMS ei näe ette haldusakti kehtivuse peatamist. MKS § 146 reguleerib üksnes vaidlustatava haldusakti täitmise peatamist, mitte aga haldusakti kehtivuse peatamist. Õige on vastustaja väide, et HKMS § 121 lg 3 p 1 kohaselt on üksnes halduskohtul pädevus haldusakti kehtivus peatada. 23. Neljandaks peab kohus vajalikuks analüüsida ka seda, kas kaebaja tegi endast kõik oleneva, et kahju summat kas vältida või vähendada.

§ 7

lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja on avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

§-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

§ 3annab võimaluse esitada haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude.

Vastustaja on märkinud õigesti, et Riigikohus on 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 märkinud, et haldusakti kehtivuse peatamise õiguslik tähendus on oma olemuselt sarnane õigusakti kehtetuks tunnistamise tähendusega, kuigi selle vahega, et peatamine on ajutine, kehtetuks tunnistamine aga lõplik. Seega oleks kaebaja saanud vältida kahju tekkimist halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega. Haldusakti kehtivuse peatamise taotlusega oleks saanud kaebaja taotleda maksuteate kehtivuse ajutist peatamist. Kehtivuse peatamise korral ei oleks kaebajal olnud ka kehtivaid maksuvõlgasid. Riigikohus on 03.04.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-14-02 leidnud, et rahalist 5 hüvitust halduse poolt tekitatud kahju eest ei saa nõuda, kui kahju oleks tunduvalt odavam kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega, eelkõige haldusaktide ja toimingutega. Samuti on Riigikohus 18.11.2004 otsuses nr 3-3-1-33-04 märkinud, et kannatanu peab võimaluse korral püüdma ära hoida kahju tekkimist, vaidlustades õigeaegselt kahju põhjustava avaliku võimu kandja tegevuse. Kohus leiab, et kuna kaebaja ei esitanud esialgse õiguskaitse taotlust maksuteate nr 12-5/22 kehtivuse peatamiseks (mis oleks peatanud ühtlasi intressiarvestuse), ei ole kaebaja teinud kõike võimalikku selleks, et kahju ära hoida või vähendada.

1. Punktis 21 märgitu kohaselt ei ole asjakohased ka kaebaja väited, nagu takistanuks intressiarvestuse jätkumine kaebajal riigihangete konkurssidel osalemist. Kaebaja suhtes oli maksuteatest tulenevate maksukohustuste täitmine peatatud ja kaebajal ei olnud ka kohustust maksta intresse, olgugi et nende arvestus jätkus. Menetluskulud
2. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja on esitanud kohtule saadetud kirjalikus vastuses taotluse jätta kohtukulud kaebaja kanda. Samas sätestab HKMS § 93 lõige 1, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja seda teinud ei ole ega oma taotlust summaliselt täpsustanud. Seetõttu jätab kohus vastustaja taotluse rahuldamata. Kumbagi menetlusosalise menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 6