Obsah (5)

§ 544§ 546§ 475§ 545§ 229

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa Kohtumääruse tegemise aeg 28.05. 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2 j

§ 544

lg 1 kohaselt kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Avaldaja palub oma isikuõiguste kaitseks kohaldada K K suhtes lähenemiskeeldu ning keelata e-kirjade, sms-de saatmine, samuti muude kanalite vahendusel ühenduse võtmine K K kolmeks aastaks. Ühtlasi taotleb avaldaja esialgse õiguskaitse rakendamist, sest huvitatud isiku käitumine seab ohtu avaldaja tervise, avaldajal ei ole võimalik liikuda avalikes kohtades, kuna on ohustatud huvitatud isiku käitumisest, samuti solvavad teda huvitatud isiku poolt saadetavad sõnumid, mis on ähvardava sisuga. Avaldaja palub üle kuulata tunnistajad.

§ 546

kohaselt kohus võib vajaduse korral määrusega lähenemiskeelu või muu sarnase isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise avaldust tagada või rakendada esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse korras võib rakendada hagi tagamise abinõusid hagi tagamiseks ettenähtud korras. Kohtu 27.12.2007.a. määrusega taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldati ja kohaldati K K isikuõiguste kaitseks K K suhtes lähenemiskeeldu ning keelati K K e-kirjade, sms-de ja muude kanalite vahendusel ühenduse võtmine K K. II. Asja kohtulik menetlus ja asja arutelu.

§ 475

lg 1 p 7 sätestab, et lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks on hagita asi.

§ 545

kohaselt kohus kuulab enne lähenemiskeelu või muu isikukaitse abinõu rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedasi isikuid, isikute elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või politseiasutuse. Kohus 28.12.2008.a. võttis avalduse menetlusse ja määras korraldada eelistung. 06.02.2008.a. eelistungil andis kohus menetlusosalistele aega leppimiseks, kuid leppimist ei toimunud. Kohtuistungil avaldaja palub avaldus rahuldada. Avaldaja seletab, et ta kardab K K ja ta on ka veendunud, et mees ei jäta teda kunagi rahule. Näiteks pärast viimast kohtuistungit ähvardas K K jätkuvalt, õhtul olid aga autol aknad sisse löödud. Võib arvata, et ka seda tegi K K. Avaldaja on seisukohal, et neil K puudub täielikult vajadus teine-teisega suhelda. Lapsed võivad minna isa juurde, kui nad seda soovivad, kuid avaldaja ei soovi, et K K kas või lastega suhtlemise eesmärgil tuleks tema ja laste juurde koju. Avaldaja palub, et K K keelataks ära ilmuda tema korterisse, saata kirju, sms-e ja e-kirju ning mis tahes muul viisil üldse suhelda avaldajaga ning avaldajale läheneda, sest igasuguseks omavaheliseks suhtlemiseks vajadus puudub. K K kohtuistungil väljendab lugupidamatust avaldaja tunnistajate, kohtuniku, õigussüsteemi ja muu suhtes, võtab omaks, et toimikusse esitatud sõnumid on tema saatnud, kuid leiab, et keegi pole küsinud, miks ta seda teinud on. K K arvates kõik valetavad, varjavad tõde ega räägi asjadest ausalt.

§ 229lg.

2 kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita 2 menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi. Sama seaduse § 251 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või tema esindaja. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad teavad, et K K on jälitanud K K viimase töölt koju minekul, sõitnud autoga K K teele ette, tekitades ohuolukorra K K elule ja tervisele ning varale. Mõlemad tunnistajad teavad, et K K on ähvardanud avaldajat, nimetanud avaldajat kõikvõimalike halvustavate ja roppude sõnadega, kasutanud avaldaja suhtes füüsilist vägivalda, tõuganud teda, raputanud, sakutanud avaldajat juustest, löönud avaldajal silma siniseks. III III. Maakohtu määruse põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tunnistajate ütlused, leidis, et avaldus tuleb rahuldada järgmistest asjaoludest lähtuvalt.

1. VÕS § 1046 sätestab isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasuse. Viidatud paragrahvi lg. 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Lg. 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Hinnates K K lähetatud sõnumeid, mis sisaldavad K K suhtes roppe, au teotavaid ja alandavaid väljendeid, ebakohaseid väärtushinnanguid K K kui naise ja ema suhtes, K K ja tema eraelu puudutavaid ähvardusi, tuleb järeldada, et K K tegevus rikub K K eraelu puutumatust ja isiklikke õigusi ning on seega õigusvastane. Kohtuliku arutelu käigus leidis tunnistaja ütlusega kinnitust, et K K rikub K K isikuõigusi sellega, et sekkub tema eraellu, saates sõnumitena K K teda alandavaid, solvavaid ja ähvardavaid kirjutisi. Oma tegevusega, mis seisneb K K jälitamises ja oma autoga K K autole teele ette sõitmises, on K K ohustanud K K tervist, elu ja vara. K K tõukamise, rebimise ja juustest sakutamisega, samuti füüsilise vägivalla kasutamisega ähvardamisega on K K tekitanud K K füüsilist valu ja kannatusi ning traumeerivaid hingelisi läbielamisi. Kohus leidis, et varasem abielu ja kooselatud aastad ainsana ei ole need asjaolud, mis õigustaksid K K õigusvastast tegevust oma endise abikaasa suhtes ning mille tõttu K K peaks taluma oma lahutatud abikaasa solvanguid, ähvardusi ning vaenulikku tegutsemist tema suhtes.
2. VÕS § 1055 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Sama paragrahvi lg. 2 järgi lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Arutelu käigus selgus, et K ja K K endiste abikaasadena on elanud lahus juba alates 2006.a. novembrikuust ja poolte abielu on lahutatud 06.06.2007.a. K K elab xxxx ja K K linnast väljas umbes kümne kilomeetri kaugusel, tööalane suhtlemise vajadus puudub, lastega suhtlemise keeldu pole. Kohus leidis, et kuna abielu on lahutatud ja kummalgi on oma eraelu, siis puuduvad K K käitumist mingilgi määral põhistavad või õigustavad asjaolud, mistõttu K 3 K ei pea taluma K K lähenemist ega temaga ka suhtlema. Järelikult on põhjendatud K K kohaldada lähenemiskeeldu nii K K kui ka tema vara suhtes.
3. K K käitumisest tulenevalt on kohus veendunud, et K K on õigus, kui ta väidab, et tunneb end pidevalt ohustatuna. Selletõttu on põhjendatud K K keelata ka igasugune füüsiline kontakt K . Kuna K K on K K jälitanud ja tema isikupuutumatust püüdnud riivata nii tänaval, maanteel, K K töökohas kui ka kaupluses, on põhjendatud kohaldada lähenemiskeeldu ka konkreetse vahemaa määratlemisega, mis oleks vähemalt 50 meetrit, et vältida K K verbaalsete väljendite kostumist adressaadini. 4.

§ 544lg.

1 järgi kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus seda aega ka kohaldab, kuna avaldus on menetluses alates 21.12.2007.a. ja asja senise kohtuliku menetluse käigus ei ole K K vähimalgi määral oma käitumist, väljendeid või suhtumist muutnud, pigem on kohtumenetluse kestel jätkanud ja jätkab vaenulikku tegutsemist K K ja tema vara suhtes. Kuna kummalgi on oma eraelu, eraldi töö- ja suhtlusringkond, siis puudub vajadus teineteise ellu sekkuda ja kohtu arvates ei saa kohaldatavad keelud K K ka ülemäära koormata, kuivõrd omavaheliseks suhtlemiseks vajadus puudub. Siinjuures kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et KarS § 331 kohaselt kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu, välja arvatud ajutise lähenemiskeelu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest – võidakse karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas VÕS §-de 1046, 1055 sätteid ning juhindus

§-de 475 lg. 1 p. 7, 476-477, 463-465, 544 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ S. Tooming Ärakiri õige Nooremreferent L. Herne Kohtumäärus jõustus 16. juunil 2008. a. Nooremreferent L. Herne . 4