← Eesti

3-05-415/25

Obsah (9)§ 5§ 75§ 3§ 85§ 31§ 2§ 33§ 34§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja n

) § 6 lõikes 3 sätestatud nimekirja kinnitamise aluseks olnud volitusnormi kehtetuks tunnistamisega. Alates 01.04.2005 kehtib uus

, mille § 3 lõikes 3 sätestatud volitusnormi alusel on Vabariigi Valitsus 09.06.2005 kehtestanud määruse nr 131 „Üleriigilise tähtsusega maardlad“, mis jõustus 24.06.2005 ja mille § 7 kohaselt on üleriigilise tähtsusega põlevkivimaardlaks Eesti põlevkivimaardla. Uue

§ 5

lg 1 kohaselt peetakse maavarade arvestust keskkonnaregistris maardlate kaupa maavaravarudena keskkonnaregistri seaduses sätestatud korras.

§ 75

lg 5 kohaselt täidab kuni 01.06.2005 keskkonnaregistri ülesandeid enne uue

jõustumist kehtinud seaduse alusel asutatud maavarade riiklik register. Vaidlustatud käskkirjadega nr 512 ja nr 700 riigi omandisse jäetud maaüksused asuvad Vabariigi Valitsuse 26.01.1995 määrusega nr 42 kinnitud üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja kantud Eesti ja Tapa põlevkivimaardla ja ka Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määrusega nr 131 „Üleriigilise tähtsusega maardlad“ §-s 7 nimetatud Eesti põlevkivimaardla maa-alal. Asjaolu, et perioodil 01.04.-24.06.2005 formaalselt puudus Vabariigi Valitsuse poolt

§ 3

lg 3 alusel kehtestatud üleriigilise tähtsusega maardlate nimekiri, ei tähenda, et seetõttu muutus nimetatud perioodil kehtetuks maavarade riiklik register, kuhu olid üleriigilise tähtsusega maardlana kantud Eesti ja Tapa põlevkivimaardlad, kus paiknevad vaidlustatud käskkirjadega riigi omandisse jäetud maaüksused. c) Kuni 01.04.2005 kehtinud maapõueseaduses reguleeris maavara kasutuslubadega seonduvat § 85, mille lõike 11 kohaselt maavara kasutusluba ja maavara ajutine kasutusluba, mille valdaja on tähtaegselt esitanud

§ 85

lõike 21 kohase taotluse maa kasutusõiguse saamiseks, kehtivad nende ümbervormistamiseni maavara kaevandamise lubadeks, kuid mitte kauem kui 2005. aasta 1. juulini.

§ 85

lõike 21 p 1 sätestas, et maavara kasutusluba vormistatakse pärast maa kasutusõiguse tekkimist ümber maavara kaevandamise loaks, kui maa kasutusõiguse saamiseks on maavara kasutusloa valdaja hiljemalt 04.04.1998 esitanud taotluse Keskkonnaministeeriumile, kui kasutusõigust taotletakse tagastamisele mittekuuluvale maale. AS Eesti Põlevkivi on esitanud Keskkonnaministeeriumile vastava taotluse maa kasutusõiguse saamiseks 12.03.1998, s.o tähtaegselt. Ümbervormistamisele kuuluva maavara kasutusloa tähtaega 3

(10)3-05-415
  1. d)
  2. e)
  3. f)
  4. g)reguleeris

§ 85

lõige 22, mille kohaselt maavara kasutusloa ümbervormistamine maavara kaevandamise loaks ei lõpeta maavara kaevandamise õigust. Ümbervormistatava väljastatava maavara kaevandamise loa tähtajaks on

§-s 31 sätestatud tähtaeg, mis algab ümbervormistatava loa alusel kaevandamisõiguse tekkimise päevast.

§ 31

sätestatu kohaselt võib kaevandamisloa üleriigilise tähtsusega maardlate puhul välja anda kuni 25 aastaks. Alates 01.04.2005 kehtiva

§ 75

lg 1 kohaselt enne uue

jõustumist antud maavara kaevandamisload kehtivad nendes märgitud kehtivusaja lõpuni või nende kehtetuks tunnistamiseni. Enne uue

jõustumist antud maavara kasutusload kehtivad kuni 01.07.

  1. 29.06.2005 on Keskkonnaministeerium Põlevkivi Kaevandamise AS-le välja andnud maavara kaevandamise loa nr KMIN-075, mis vastavalt loa punktile 7.
  2. kehtib kuni 03.05.
  3. Vastavalt

§ 2on mäeeraldis kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa.

Seega on olemasoleva mäeeraldise piirid määratud väljaantud maavara kasutusloaga (maavara kaevandamisloaga). Vallavalitsuse kirjades Maa-ametile ja vallavalitsuse 27.04.2005 korralduses nr 62 väljendatud seisukohti maa riigi omandisse jätmise taotluses toodud maaüksuste sihtotstarbe mäetööstusmaa kohta ei saa käsitleda maa sihtotstarbe määramisena, mis saaks olla siduvaks maa riigi omandisse jätmise otsustamisel. Kui Maidla vallal puudub kehtiv üldplaneering (valla üldplaneering on vallavolikogu poolt vastu võetud 25.02.1999, kuid seda ei ole kehtestatud), siis vastavalt MaaKatS § 18 lg 6 teisele lausele määrab üldplaneeringu puudumise korral katastriüksuse sihtotstarbe kohaliku omavalitsuse volikogu. Käesoleval juhul ei ole maa riigi omandisse jätmise menetluse käigus esitatud ka ühtki vallavolikogu akti, millest nähtuks, et riigi omandisse jäetud maaüksustele oleks määratud sihtotstarbeks maatulundusmaa. Kuivõrd Maidla Vallavalitsus riigi omandisse taotletavatele maaüksustele õigusaktides ettenähtud korras sihtotstarvet ei määranud, otsustas keskkonnaminister põhjendatult jätta maa riigi omandisse taotluses esitatud piirides ja suuruses ning taotletud sihtotstarbega, arvestades, et üleriigilise tähtsusega maardlate maa-ala piires asuvate maatükkide riigi omandisse jätmiseks on olemas ülekaalukas avalik huvi, mis tuleb seada kõrgemale kohaliku omavalitsuse huvist. Kuna Pruunikulla maaüksus, millel paiknevad endiste Kaugepõllu A-20 ja Mäe 39 kinnistute maad, on jäetud riigi omandisse, puudub kaebuse esitajatel seadusest tulenev õigus nõuda nimetatud maaüksuste tagastamist. Keskkonnaministri 26.05.2005 käskkiri nr 700 ja seda muutev 10.05.2006 käskkiri nr 571 ei riku kaebuse esitajate õigusi. Menetluskulud tuleb vastustaja kasuks välja mõista Maidla Vallavalitsuselt 34 695 kr ja kaebuse esitajatelt Aare Vahemäelt ja Mait Põllult kummaltki 3 000 kr. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Maidla Vallavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega apellandi kaebus rahuldada. Apellandi põhjendused on järgmised. a) Keskkonnaministri 26.05.2005 käskkirja nr 700 esemeks olevad Esku, Kukersiidi ja Pruunikulla maaüksused ning keskkonnaministri 03.05.2005 käskkirja nr 512 esemeks olevad Kaevuri, Kopa ja Kirka maaüksused on ajalooliselt olnud kasutusel põllumaana (st sihtotstarbega maatulundusmaa). Maatulundusmaa sihtotstarve on eelnimetatud maaüksustele määratud ka 25.02.1999 vastu võetud Maidla valla üldplaneeringuga ja koostamisel oleva valla üldplaneeringuga. Kohaliku omavalitsuse poolt määratav maaüksuse sihtotstarve on maa riigi omandisse jätmisel õiguslikult siduv ja kohaliku omavalitsuse arvamuse näol on sihtotstarbe osas tegemist eelhaldusaktiga. Riigi omandisse jäetud maatükke ei ole kunagi kasutatud mäetööstusmaana ja neid on nii faktiliselt kui õiguslikult käsitletud üksnes maatulundusmaana. Riigikohtu 15.03.2006 4

(10)3-05-415 määruses nr 3-3-1-78-05 leiti, et maa sihtotstarbe määramine on maareformi seadusest ja maa riigi omandisse jätmise korrast tulenevalt kohaliku omavalitsuse pädevuses ning riik ei saa riigi omandisse jäetavale maale määrata sihtotstarvet, millega kohalik omavalitsus ei nõustu. Seega ei saanud keskkonnaministri 26.05.2005 käskkirjaga nr 700 ega 03.05.2005 käskkirjaga nr 512 määrata maaüksuste sihtotstarbeks mäetööstusmaa. b)

§ 33

lg 1 p 3 kohaselt on kaevandamisloa andmiseks vaja täiendavat nõusolekut kultuuriministrilt, kui kaevandamisluba taotletakse muinsuskaitsealale või kinnismälestisele või nende kaitsevööndisse. Kultuuriministeeriumi 07.03.2005 kirjas nr 717/1818 ei peeta vaidlusalustel maaüksustel karjääriviisilist kaevandamist võimalikuks, kuna seal asuvad 9 riikliku kaitse all olevat kultuurimälestist – väikeselohulist kultusekivi. Samuti leiti kirjas, et perspektiivne mäeeraldis piirneb lääneosas vahetult kaitsealuse Maidla mõisakompleksi kaitsevööndiga.

  1. c)Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamata, mis välistab vaidlusalustel maaüksustel põlevkivi kaevandamise. Kui riigi omandisse taotletavatel maaüksustel on seadusest tulenevalt põlevkivi kaevandamine välistatud, ei saa maad riigi omandisse jätta (MaaRS § 31 lg 1 p 9).
  2. d)Keskkonnaministri 26.05.2005 käskkirja nr 700 ega 03.05.2005 käskkirja nr 512 andmise ajal ei olnud kindlaks määratud üleriigilise tähtsusega maardlaid. Üleriigilise tähtsusega maardlad olid loetletud Vabariigi Valitsuse 26.01.1995 määruses nr 42 „Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja kinnitamine“, mis kehtis kuni 01.04.2005.

§ 3

lg 3 alusel sätestati üleriigilise tähtsusega maardlate loetelu Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määruses nr

  1. Määrus jõustus 24.06.
  2. Seega perioodil 01.04.2005 kuni 24.06.2005 puudus üleriigilise tähtsusega maardlate loetelu ja MaaRS § 31 lg 1 p 9 kohaldamine oli välistatud. e) Vabariigi Valitsuse 03.02.1999 määrusega nr 47 kehtestatud riiklik maavarade register oli informatiivse iseloomuga. Uue

§ 5

lg 1 kohaselt täidab riikliku maavarade registri ülesandeid alates 01.04.2005 keskkonnaregister, mis on informatiivse iseloomuga (keskkonnaregistri seaduse (KeskRS) § 1). KeskRS § 2 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on tegemist riigi põhiregistriga, mille ülesanne on hoida ja töödelda loodusressursside, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite kohta käivaid andmeid ning anda teavet. Viidatud registrisse kande tegemiseks on vaja alusdokumenti (KeskRS § 9 lg 1). Käesoleval juhul sai selleks olla üksnes „Üleriigilise tähtsusega maardlate nimistu“, mis jõustus alles 24.06.2005.

  1. f)Keskkonnaministri 26.05.2005 käskkirja nr 700 ja 03.05.2005 käskkirja nr 512 andmise ajaks oli Keskkonnaministeeriumi 03.05.1994 väljastatud maavara kasutusluba nr KMIN-022 kehtivus lõppenud. Kasutusloa kehtivusaeg oli 10 aastat ehk kuni 03.05.2004. Maavara kaevandamise loast nr KMIN-075 ei nähtu, et see oleks hõlmanud ka Esku, Pruunikulla, Kukersiidi, Kaevuri, Kopa ja Kirka maaüksusi. Vaidlusalused maaüksused ei asu mäeeraldise piiri sees.
  2. g)Arusaamatuks jääb, miks otsustas keskkonnaminister esialgu määrata maaüksuste sihtotstarbeks mäetööstusmaa ja seejärel maatulundusmaa.
  3. h)Vaidlusaluste maaüksuste vahetus läheduses elab ligikaudu 600 elanikku, kelle jaoks kaevanduse rajamine tähendaks kodude mahajätmist elukeskkonna kõlbmatuks muutumise tõttu. 6. A. Vahemäe ja M. Põllu vastuses Maidla Vallavalitsuse apellatsioonkaebusele nõustutakse apellatsioonkaebusega ja palutakse see rahuldada. 7. A. Vahemäe ja M. Põllu apellatsioonkaebustes palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega apellantide kaebus rahuldada. Apellantide väited on järgmised.
  4. a)Tallinna Halduskohtu 22.08.2005 määrusega haldusasjas nr 3-1065/2005 peatati keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 700 punkti 1 alapunkti 1.2 ja punkti 2 täitmine. 5

(10)3-05-415 Kohus leidis, et Pruunikulla maaüksus ei olnud veel riigi omandis. Seetõttu on apellantidel õigus nõuda maaüksuse tagastamist.
  1. b)Pruunikulla maaüksus asub piirkonnas, millel ei ole põlevkivi kaevandamine mõeldav ega võimalik. Mitmed viidatud maaüksusega piirnevad ja selle lähedal asuvad maaüksused on tagastatud. Põlevkivi kaevandamine ainult 9,4 ha suurusel maaüksusel, mida ümbritsevad teiste isikute omandisse kuuluvad maaüksused, ei ole võimalik. Seetõttu maa riigi omandisse jätmine situatsioonis, kus riik ei saa seda sihtotstarbeliselt kasutada, ei ole põhjendatud ja sellega kahjustataks põhjendamatult apellantide õigusi maa tagastamisele.
  2. c)Maidla valla üldplaneeringu kohaselt on vaidlusaluste maaüksuste sihtotstarbeks maatulundusmaa ja vastavad alad on ette nähtud põllumajandusliku tootmise otstarbeks. Seega hakkaks maa riigi omandisse jätmine takistama aktiivset põllumajanduslikku maakasutust, mis on ette nähtud kehtivas planeeringus. Maa riigi omandisse jätmisel tekiks maakorraldusseaduse § 5 lg-s 2 sätestatuga vastuolus olev olukord. Seega ei rakenduks maa riigi omandisse jätmisel MaaRS § 31 lg 1 p-s 9 sätestatud eesmärk. Keskkonnaministri 10.05.2006 käskkirjaga nr 571 muudeti käskkirja nr 700 ja märgiti Esku, Pruunikulla ja Kukersiidi maaüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa. Seega nõustus riik asjaoluga, et viidatud maaüksusi ei saa kasutada põlevkivi kaevandamiseks. Maaüksuse kasutamine põlevkivi kaevandamiseks on MaaRS § 31 lg 1 p 9 kohaselt aluseks maa riigi omandisse jätmisele. 8. Keskkonnaministri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks leitakse, et Maidla Vallavalitsusel ei ole käesolevas asjas kaebeõigust, kuna riigi omandisse jäetud maa sihtotstarve vastab vallavalitsuse taotlusele ja volikogu poolt määratud sihtotstarbele maatulundusmaa. Maa munitsipaalomandisse andmise taotlust ei ole Maidla valla organid esitanud ning kaebuse esitaja ei väida, et see oleks ka vajalik. 9. Kolmandate isikute ühises kirjalikus vastuses palutakse apellatsioonkaebused rahuldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus käsitleb esmalt Mait Põllu ja Aare Vahemäe apellatsioonkaebuse (I), seejärel Maidla Vallavalitsuse apellatsioonkaebuse väiteid (II) ning lõpuks lahendab apellatsioonimenetluses esitatud menetluskulude väljamõistmise taotluse (III). I 11. Mait Põld ja Aare Vahemäe leiavad apellatsioonkaebuses, et halduskohus asus ebaõigesti seisukohale, et apellantide õigusi ei ole vaidlustatud käskkirjaga rikutud. Apellandid leiavad, et maa ei ole läinud riigi omandisse ja seetõttu on apellantidel jätkuvalt õigus maa tagastamisele. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebeõiguse olemasolu seisukohalt tähtis, kas vaidlusalune maa on juba riigi omandisse üle läinud. Maa tagastamise õigustatud subjektide õigusi saab rikkuda maa riigi omandisse jätmine, millest tulenevalt kaotavad nad õiguse maa tagastamisele. Vaidlustatud käskkirja andmata jätmise korral on õigustatud subjektidel õigus maa tagastamisele, maa riigi omandisse jätmisel neil seda õigust ei ole. Seega on apellantidel kaebeõigus vaidlustatud haldusakti peale olemas. Ringkonnakohtu arvates ei saa teistsugust järeldust teha ka halduskohtu otsusest, milles leiti, et maa tagastamise õigustatud subjektide õigusi vaidlustatud käskkiri ei riku. Halduskohus asus eelnevalt seisukohale, et käskkiri on õiguspärane. Õiguspärane käskkiri isiku õigusi rikkuda ei saa. 6
(10)3-05-415
  1. Apellandid leiavad, et vaidlustatud käskkiri tuleb taotletud osas tühistada, sest sellest ei nähtu kaalutlused maa riigi omandisse jätmiseks. Riigikohtu halduskolleegium leidis kohtuasjas 3-3-1-78-05 tehtud 15.03.2006 määruses, et maa riigi omandisse jätmine ei või toimuda sellekohase menetluseta, et vastavat otsust peab põhjendama ja et seda otsust saab vaidlustada. Seadusandja on volitanud Vabariigi Valitsust kehtestama maa riigi omandisse jätmise korra ja volitatud valitsusasutuste ning riigimaa valitseja määramise alused. Maa riigi omandisse jätmisel tuleb järgida vastavat korda. Riigi omandisse jätmise menetlus peab vastama haldusmenetlusele kehtestatud nõuetele. Maa riigi omandisse jätmist tuleb motiveerida, kaaludes erinevaid huve. Apellantide väide, et maa riigi omandisse jätmise käskkirjast sellised kaalutlused ei nähtu, on õige. Käskkirjas ei ole faktiliselt põhjendatud vajadust maa riigi omandisse jätmiseks ega just sellel maa-alal kaevandamise vajadust. Ringkonnakohtu arvates saavad haldusakti andmise põhjendused nähtuda ka kohtumenetluse käigus vastustaja esindaja poolt esitatud selgitustest ja tõenditest. Kohus ei saa kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti kehtetuks tunnistada, kui vastustaja kohtumenetluse käigus piisavalt selgitab haldusakti andmise põhjuseid. Sellisel juhul oleks haldusakti tühistamine halduskohtu poolt põhjendamatu, kuna haldusorgan annaks välja sama sisuga uue haldusakti.
  2. MaaRS § 31 lg 1 p 9 kohaselt jäetakse riigi omandisse üleriigilise tähtsusega maardlate maa olemasoleva mäeeraldise piirides, välja arvatud kehtestatud korras rekultiveeritud maa, mille tagastamist taotletakse. Seega peab haldusakti õiguspärasuse hindamisel välja selgitama, kas riigi omandisse jäetud maa asub üleriigilise tähtsusega maardla maal ja kas seal paikneb olemasolev mäeeraldis. Samuti tuleb hinnata, kas kaevandamine maa-alal ei ole välistatud muudest asjaoludest tulenevalt. Apellandid osundavad seejuures maakorralduse nõuetele ja maa olemasolevale sihtotstarbele, mis ei võimalda seal kaevandada.
  3. Ringkonnakohtu arvates ei ole maa riigi omandisse jätmise eesmärk MaaRS § 31 lg 1 p 9 alusel seotud kaevandamise kavatsusega lähiajal. Maavara kaevandamiseks maa omandamine ei ole maareformi seaduse kohaselt seotud kaevandamise algusajaga. Seetõttu võib kaevandamine aset leida ka pika aja pärast. Avalikes huvides ei ole maareformi läbiviimine, arvestamata kaevandamise vajadusega tulevikus. Maa omandamine ja kaevandamine ei pruugi olla võimalik, kui maa omanik on sinna nt püstitanud ehitisi. Avalik huvi maa riigi omandisse jätmiseks on tagada ühiskonna vajadusteks maa olemasolu ja kasutatavus kaevandamiseks.
  4. Asjaolu, et Pruunikulla maaüksuse ümber asuvad maaüksused ei ole riigi omandis, ei välista nende omandamist riigi või kaevandamisluba taotleva isiku poolt või muud tsiviilõiguslikku kokkulepet, mis võimaldab eraomandis oleval maal kaevandamist. Vastustaja selgitustest nähtudes ei olegi kavas kaevandamine üksnes Pruunikulla maaüksusel, vaid kogu olemasoleva maardla maal mäeeraldise piirides. 16.

§ 33kohaselt on kaevandamisloa andmise eelduseks erinevate nõusolekute olemasolu.

Sellise nõusoleku andmisest keeldumine on

§ 34lg 1 p 4 kohaselt aluseks kaevandamisloast keeldumisele.

Seega on ka kultuuriministri poolt nõusoleku andmisest keeldumine aluseks kaevandamisloa mitteväljastamiseks. Käesoleval juhul on kultuuriminister keeldunud nõusoleku andmisest kaevandamiseks Pruunikulla maaüksuse vahetus läheduses. Siiski ei ole ringkonnakohtu arvates sellest võimalik teha veel järeldust, et maa riigi omandisse jätmine ei ole põhjendatud. Võimalik on avaliku huvi suurenemine kaevandamise suhtes ning sellest lähtudes kultuuriministri poolt nõusoleku andmine, kui 7

(10)3-05-415 kultuurimälestiste kaitse huvi realiseeritakse mälestiste ümberpaigutamisega või muutub kaevandamise vajadus mälestiste kaitsmise huvist suuremaks.
  1. Apellantide väide, et keskkonnaministri käskkirjadest nähtuvalt on Pruunikulla maaüksuse sihtotstarbeks määratud maatulundusmaa, millel kaevandamine ei ole võimalik, on iseenesest õige, ent ei tähenda, et sellise maa riigi omandisse jätmiseks polnud õiguslikku alust. Enne kaevandamise algust on võimalik seadusega sätestatud korras pädeva haldusorgani poolt maa sihtotstarbe muutmine ja uue sihtotstarbena mäetööstusmaa sätestamine.
  2. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et Pruunikulla maaüksus asus olemasoleva mäeeraldise piirides. Mäeeraldis oli kindlaks määratud maavara kasutusloaga nr KMIN-
  3. Kuni 01.04.2005 kehtinud

§ 85

lg 11 kohaselt kehtisid maavara kasutusload nende ümbervormistamiseni maavara kaevandamise lubadeks, kui loa valdaja on tähtaegselt (

§ 85

lg 21 p 1 kohaselt hiljemalt 04.04.1998) esitanud taotluse maa kasutusõiguse saamiseks, kuid mitte kauem kui 01.07.2005. Vaidlustatud käskkiri anti enne viimati nimetatud kuupäeva. Maavara kasutusluba nr KMIN-022 kehtis loast nähtuvalt kümme aastat (loa p 12.1) alates 01.04.1995 (loa p 13.1). Seega pikenes loa kehtivus

§ § 85 lg 11 alusel kuni 01.07.2005. Sama kinnitab ka praegu kehtiva

§ 75

lg 1, mille kohaselt enne seaduse jõustumist antud maavara kasutusload ja maavara ajutised kasutusload kehtivad kuni

  1. aasta
  2. juulini.
  3. Vastustaja on seisukohal, et Pruunikulla maaüksus paiknes 03.05.2005 käskkirja nr 512 andmise ajal üleriigilise tähtsusega maardla maa-alal. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Vabariigi Valitsuse määrust ei olnud alates 01.04.2005 kehtiva

§ 3lg 3 alusel kehtestatud.

Varasema

§ 6lg 3 alusel kehtestatud määrus oli kehtivuse kaotanud.

Vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud

§ 3

lg 4 kohaselt üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja kandmata maardla on kohaliku tähtsusega. Asjaolu, et maavarade arvestuse pidamine toimus vaidlustatud haldusakti andmise ajal jätkuvalt varasema seaduse alusel tegutsenud maavarade riiklikus registris (

§ 5

ja § 75 lg 5), ei tähenda, et maardlat, mille maa-alal Pruunikulla maaüksus asub, oleks saanud käsitleda üleriigilise tähtsusega maardlana enne

§ 3lg 3 alusel antud määruse jõustumist.

Maavarade registrile Vabariigi Valitsuse 26.01.1995 määrusega nr 42 „Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja kinnitamine“ p-s 2 maavarade riiklikule registrile antud ülesannet hilisem maapõueseadus ei andnud ning viidatud Vabariigi Valitsuse määruse kehtivuse lõppemisel ei saanud register sellist ülesannet ka täita. Kuid keskkonnaministri 10.05.2006 käskkirja nr 571 andmise ajal paiknes Pruunikulla maaüksus Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määruse nr 131 „Üleriigilise tähtsusega maardlad“ § 7 nimetatud maardla maa-alal. Keskkonnaministri 26.05.2005 käskkiri nr 700 kehtib 10.05.2006 käskkirjaga nr 571 kehtestatud sõnastuses. Kehtiva haldusakti õiguspärasuse hindamisel tuleb välja selgitada, kas haldusakt oli õiguspärane selle muutmise ajal. Seetõttu ei ole alust tühistada vaidlustatud käskkirja põhjusel, et enne selle muutmist oli käskkiri õigusvastane. 20. Eeltoodust lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks ei ole alust. Halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata. Küll aga tuleb halduskohtu otsus tühistada Mait Põllult ja Aare Vahemäelt vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb selles osas rahuldada. Maa riigi omandisse jätmine on Keskkonnaministeeriumi tavapärane ülesanne ja kohtuvaidluses esindamiseks välise õigusabi kasutamine ei olnud vajalik. Käesolev asi ei ole tavapärasest maa riigi omandisse jätmise õiguspärasuse vaidlusest oluliselt keerukam. Seetõttu ei ole põhjendatud vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebuse esitajalt. Halduskohtu otsus tuleb selles osas tühistada. 8

(10)3-05-415
  1. Kuna Mait Põllu ja Aare Vahemäe kaebused jäävad rahuldamata, pole alust vastustajalt nende kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. II
  2. Vastustaja märgib õigesti, et Maidla Vallavalitsuse kaebeõigus on piiratud tema õiguste rikkumisega. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi maa riigi omandisse jätmine ei riku, siis jääb kaebus riigi omandisse jätmise peale rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium oli 25.03.2006 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-78-05 seisukohal, et kohaliku omavalitsuse poolt maa sihtotstarbe määramine maa riigi omandisse jätmise menetluses on reguleeritud kui kohaliku elu küsimuse otsustamine. Riik saab riigi omandisse jäetavale maale määrata sihtotstarbe vaid siis, kui vastav vald või linn jätab selles küsimuses arvamuse andmata. Maidla valla kaebeõiguse võimalikuks aluseks pidas Riigikohus viidatud määruses ka võimalikku vajadust maa munitsipaalomandisse andmiseks.
  3. Maidla Vallavalitsus ei väida, et vaidlustatud haldusaktidega riigi omandisse jäetud maa oleks vajalik vallale temale seadusega pandud ülesannete täitmiseks või kohaliku elu korraldamiseks. Seda maad munitsipaalomandisse ei taotletud ja apellant ei ole väitnud, et selleks olnuks vajadust.
  4. Pärast keskkonnaministri 10.05.2006 käskkirjade nr 571 ja 572 andmist kehtivad maa riigi omandisse jätmise käskkirjad alates 03.05.2005 sõnastuses, mille kohaselt jäeti maa riigi omandisse üleriigilise tähtsusega maardlate maana olemasoleva mäeeraldise piirides sihtotstarbega maatulundusmaa. Seega vastab käskkirjadega määratud sihtotstarve apellandi soovitud sihtotstarbele. Maa riigi omandisse jätmisel oli sihtotstarbe määramiseks maa riigi omandisse jätmise korra p 10 kohaselt keskkonnaminister pädev. Maatulundusmaa sihtotstarbe määramise soovi Maidla Vallavolikogu poolt kinnitab ka volikogu 09.07.2007 otsus nr
  6. Apellant ei ole taotlenud vaidlustatud haldusaktide õigusvastaseks tunnistamist varem kehtinud sõnastuses. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et Maidla Vallavalitsusel puudub käesolevas asjas kaebeõigus maa riigi omandisse jätmise kohta antud käskkirjade vaidlustamiseks. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus ka apellandi väiteid käskkirjade õigusvastasuse kohta. Halduskohus jättis Maidla Vallavalitsuse kaebuse õigesti apellatsioonkaebuse rahuldamine selles osas ei ole põhjendatud. rahuldamata ja
  7. Maidla Vallavalitsus leiab, et vastustaja poolt käskkirjade muutmist sihtotstarbe määramise osas tuleks arvesse võtta menetluskulude jaotamisel. Apellandi poolt menetluskulude kandmine oli põhjendatud kuni maa sihtotstarbe muutmiseni 10.05.2006 käskkirjadega.
  8. Maidla Vallavalitsus taotleb kohtuotsuse tühistamist ka osas, millega apellandilt mõisteti välja vastustaja kasuks menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb selles osas rahuldada. Halduskohtu otsus tuleb selles osas tühistada. Ringkonnakohtu seisukoha põhjendused kattuvad selles osas otsuse punktis 20 esitatutega. III
  9. Maidla Vallavalitsus taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Taotluse kohaselt on apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv 80 kr ja õigusabi eest 41 332,80 kr. 9
(10)3-05-415 Õigusabi eest taotletakse vastustajalt välja mõista lisaks tasutud summale veel 18 655,80 kr. Kuna kaebus jääb rahuldamata, pole taotluse rahuldamiseks alust. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.