← Eesti

3-08-524/1

3-08-524 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2008; Tallinn Haldusasja number 3-08-524 Haldusasi M.K. kaebus seoses prokuröri tegevusega Mene

§ 11

lg 4) Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 11lg 8).

  1. M.K. (avaldaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses sellega, et väidetavalt on tekitatud talle kriminaalmenetluse käigus üle 20 miljoni krooni varalist kahju. Seejuures on avaldaja viidanud kriminaalmenetluse seadustiku § 8 lg 1 p-le 5, mille kohaselt uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule.
  2. Lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi –

) § 11 lg 1 p-st 2 kontrollitakse kõigepealt kas kaebus üldse kuulub halduskohtu pädevusse.

  1. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama seadustiku paragrahvis 4 sätestatakse, milliste haldusaktide või toimingute peale on võimalik kaebust esitada. Antud juhul nähtub kaebusest, et see on esitatud seoses kriminaalmenetluse toimetamisega ning prokuröri sellekohase tegevuse või tegevusetusega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 213 lg 1 kohaselt juhib kohtueelset menetlust prokuratuur ja teeb vajaduse korral ka menetlustoiminguid. Sama seadustiku ja paragrahvi lõikes 6 on sätestatud, et kõrgemalseisev prokurör võib oma määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude. Prokuröri tegevust või tegevusetust seonduvalt kriminaalmenetlusega halduskohtus vaidlustada ei saa. Selleks on teistsugune menetluskord. Uurija ning prokuröri tegevuse vaidlustamiseks ettenähtud kord sisaldub põhiliselt kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvides 228 -
  2. Uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale esitatakse kaebus vastavale prokuratuurile, prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale omakorda Riigiprokuratuurile. Kui isik Riigiprokuratuuri määrusega ei nõustu, on õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Seega on kriminaalmenetluse seadustikus vastav kord ette nähtud. Kõiki olulisi küsimusi on võimalik hinnata veel ka vastavas kohtuotsuses. Nii näiteks tuleb lahendada kohtuotsuse tegemisel lähtuvalt kriminaalmenetluse seadustiku § 306 lg 1 p-dest 10 ja 13 milliseid meetmeid on vaja süüdistatava süüdimõistmise ja vangistusega karistamise korral võtta tema järelevalveta jäävate alaealiste laste ja vara suhtes ning kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohtuotsust omakorda on võimalik vaidlustada. Mis puutub võimalikku kahju hüvitamise taotlusesse seonduvalt prokuröri tegevusega, siis lähtuvalt riigivastutuse seadusest kahju hüvitamise nõuet vahetult konkreetse prokuröri vastu nagunii esitada ei saaks ja nõudel ei oleks ka sisulist perspektiivi enne kui vastavaid menetlustoiminguid on kontrollitud ja hinnatud selleks ettenähtud korras tulenevalt kriminaalmenetluse seadustikus sisalduvast regulatsioonist.
  3. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada ja selgitada, et kriminaalmenetluse raames tehtud määruseid või menetlustoiminguid või õiguste rikkumist on võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kaebuse tagastamise korral on soovi korral võimalik taotleda ka riigilõivu tagastamist, kuid selleks tuleb määruse jõustumise järgselt esitada riigilõivuseaduse alusel antud rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 paragrahvis 11 sätestatud nõuetele vastav taotlus koos kontonumbri ja muude sellekohaste andmetega (

§ 84lg 4 p 2).

Enno Loonurm Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.