3-07-1612/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1612 Haldusasi R.V.u kaebus Murru Vangla direktori
3. detsembri
4. a käskkirja nr 1410-dm õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – R.V.; Vastustaja – Tallinna Vangla Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung
5. aprill
6. a Tallinnas Resolutsioon Edasikaebamise kord
7. Rahuldada R.V.u kaebus.
8. Tunnistada Murru Vangla direktori
9. detsembri
10. a käskkiri nr 1410-dm õigusvastaseks.
11. Mõista Murru Vanglalt riigituludesse riigilõiv summas 80 (kaheksakümmend) krooni. Murru Vanglal tuleb tasuda väljamõistetud summa 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr
12. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2900078509 ning selgitus: „Murru Vangla, haldusasi nr 3-07-1612, riigilõiv”. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
13. mail
14. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15. Murru Vangla direktori
16. detsembri
17. a käskkirjaga nr 1410-dm karistati R.V.ut kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks selle eest, et
18. septembril
19. a kl 07.00 hoidis ta enda juures keela- tud esemeid (mobiiltelefon koos SIM-kaardi ja akulaadijaga ning nuga), mis leiti Kaitsepolitseiameti teostatud läbiotsimisel tema kambrist.
20. R.V. esitas
21. augustil
22. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada Murru Vangla direktori
23. detsembri
24. a käskkirja nr 1410-dm õigusvastaseks. Kaebuse kohaselt määrati distsiplinaarkaristus
25. septembril
26. a avastatud süüteo eest hilinenult. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on rikutud menetlusnorme ja tõendite hindamise põhimõtteid ning seeläbi kaebuse esitaja õigusi.
27. Murru Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
28. Kohus otsustas asjas teha vaheotsuse distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja küsimuses. Kui karistus määrati tähtaega rikkudes, ei oma muud distsiplinaarmenetluse ja käskkirja puudused tähtsust, sest vangla pidanuks jätma pärast tähtaja möödumist karistuse määramata sõltumata sellest, kas süüteo toimepanemine on tuvastatud ja sellest, kas distsiplinaarmenetlus oli nõuetekohaselt läbi viidud. Kui kaebus on määratud tähtaegselt, jätkab kohus menetlust analoogia alusel TsMS § 449 lg 3 ls 2 ja annab hinnangu kaebuse ülejäänud väidetele.
29. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on R.V.ule distsiplinaarkaristuse määramisel rikutud mõistliku aja nõuet (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
30. detsembri
31. a otsust A. K. analoogilise kaebuse kohta), mis toob kaasa distsiplinaarkaristuse tühistamise. Mõistliku aja kindlakstegemisel lähtub kohus konkreetse asja faktilistest asjaoludest. Süüteo avastamise – Kaitsepolitseiameti teostatud läbiotsimise käigus
32. septembril
33. a, millest vangla sai koheselt teadlikuks – ja karistuse määramise vahele jääb ca 4 kuu pikkune ajavahemik. Keelatud eseme avastamise korral pole distsiplinaarsüüteo menetlemine üldjuhul, ja polnud seda ka käesoleval juhul, tavapärasest mahukam või keerukam. Asjas tehti vaid üksikud menetlustoimingud. Kaitsepolitseiameti läbiotsimisprotokoll oli Murru Vanglale Justiitsministeeriumi poolt edastatud juba
34. septembril
35. a (tlk 78-82), inspektor-kontaktisiku Milvi Toomiku ettekanne koostati
36. septembril
37. a, inspektor-kontaktisiku Arvo Jõesalu ettekanne
38. oktoobril
39. a ja R.V.ult võeti seletus samuti
40. oktoobril
41. a (tlk 910). Nähtuvalt tlk 12 asuvast A. Jõesalu lisaettekandest ei olnud vahepeal uusi asjaolusid selgunud. Distsiplinaarmenetluse protokoll koostati mitu kuud hiljem,
42. detsembril
43. a ja karistus määrati järgmisel päeval. Kohtumenetluse käigus ei suutnud Murru Vangla esitada adekvaatseid põhjendusi, miks karistuse määramine venis sedavõrd pikka aega. Tõsi, varem kinnipeetava staatuses olnud R.V. küll vahistati pärast
44. septembri
45. a läbiotsimist ning ta viibis seejärel erinevates arestimajades ja Tallinna Vanglas, kuid see asjaolu ei saanud välistada distsiplinaarmenetluse läbiviimist ja karistuse määramist, mida kinnitab kaudselt ka asjaolu, et
46. septembril ja
47. oktoobril oli distsiplinaarasjas tehtud menetlustoiminguid. Tallinna Vanglasse viidi R.V. püsivalt üle alates
48. novembrist
49. a. Jääb arusaamatuks, mis distsiplinaarmenetlus seiskus sisuliselt kaheks-kolmeks kuuks arvates viimastest menetlustoimingust, eriti olukorras, kus oli teada, et R.V.ut kui vahistatut ei saa lähiajal Murru Vanglasse tagasi tuua. Riigikohtu osundatud otsuses leiti: „Asjaolu, et ajavahemikul
50. aprill 2006 kuni
51. mai 2006 viibis A. K. teises vanglas, võib distsiplinaarkaristuse määramise menetluse läbiviimist küll raskendada, ent seda ei saa siiski pidada karistuse määramist takistavaks asjaoluks. Ei ole esitatud argumente selle kohta, mis takistanuks A. K.le distsiplinaarkaristuse määramist Pärnu Vangla poolt ja karistuse täideviimist Tartu Vangla poolt.” Need seisukohad on ülekantavad ka käesolevasse vaidlusse. Kuna Murru Vangla sai R.V.ule
52. detsembril
53. a karistuse määrata ajal, mil isik viibis teises vanglas, ei saanud tal olla selle tegemiseks takistusi juba mitu kuud 2 varem, kui menetlustoimingud olid asjas juba sisuliselt tehtud ja midagi täiendavalt uurida polnud tarvis.
54. Kaebus kuulub seega tervikuna rahuldamisele. Riigikohtu halduskolleegiumi
55. veebruari
56. a määrusega vabastati R.V. kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. HKMS § 95 lg 1 alusel tuleb Murru Vanglalt riigituludesse mõista 80 krooni riigilõivu. Villem Lapimaa 3