KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lilianne Aasma, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2008.a., Tallinn Haldusasja number 3-07-2357 Haldusasi Savalan Alievi kaebus Kodakondsusja Migratsiooniameti 09.11.2007.a. otsuse nr 157 tühistamiseks ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus uuesti läbi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.02.2008.a. otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Savalan Alievi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 22.04.2008.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Savalan Aliev, esindaja advokaat Anastasia Puusepp Vastustaja: Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Liisa Surva RESOLUTSIOON
- Rahuldada Savalan Alievi apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.02.2008.a. otsus ning teha asjas uus otsus, millega tühistada Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 09.11.2007.a. otsus nr 157 ja teha Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ettekirjutus Savalan Alievi varjupaiga ja elamisloa taotlus uuesti läbi vaadata. Mõista Kodakondsus- ja Migratsiooniametilt riigituludesse 8425 krooni. Savalan Alievi kasuks mõista Kodakondsus- ja Migratsiooniametilt välja riigilõiv 160 krooni.
- Määrata Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co advokaadi Anastasia Puusepa poolt osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 8425 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 15.05.2008.a. 3-07-2357 Otsuse punktile 2 saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Savalan Aliev esitas 18.12.2006.a. Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (KMA) varjupaigataotluse. KMA 09.11.2007.a. otsusega nr 157 keelduti Savalan Alievile elamisloa andmisest välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 40 lg 1 alusel ja tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks VRKS § 41 lg 2 alusel.
- Savalan Aliev esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse KMA 09.11.2007.a. otsuse nr 157 tühistamiseks ja KMA kohustamiseks vaatama kaebaja avaldus uuesti läbi. Kaebuses leiti, et ekslik on KMA seisukoht, et Vene Föderatsiooni Dagestani Vabariiki tagasipöördumisel ei ähvarda kaebajat tagakiusamine. Temale ei anta passi ja ta elu on kodumaal ohus, sest seal käib sõda Venemaa föderaalvõimude ja Dagestani Vabariigi radikaalsete islamiusuliste elanike vahel. Kaebaja on kumõkkide rahvusliku liikumise Tenglik liige ja tema ülesandeks oli keelatud kirjanduse transportimine ja jagamine. Teda on vahistatud keelatud kirjanduse transportimise ja isikut tõendava dokumendi puudumise pärast. Vahistamise käigus leidis aset tema väärkohtlemine ja talle on tekitatud kehavigastusi. Elamisloa andmisest keeldumine seab ohtu kaebaja elu. Vaidlustatud otsus rikub kaebaja VRKS-s sätestatud õigust saada rahvusvahelist kaitset ja tähtajalist elamisluba nimetatud seaduses näidatud alustel ja korras. Vaidlustatud otsus ei vasta HMS § 54 ja § 56 nõuetele. KMA otsuses on märgitud, et Buinakski linna keskhaigla poolt väljastatud tõendi puhul oli tegemist tõendi faksikoopiaga, mis oli notariaalselt kinnitamata. KMA leidis, et nimetatud dokumenti ei saa pidada usutavaks. KMA otsusest ei selgu, kust tuleneb notariaalse kinnitamise nõue ning miks KMA kahtleb dokumendi usutavuses. KMA otsuses on leitud, et taotleja ei osanud anda kummagi organisatsiooni kohta tõest infot. Samas jääb kaebajale arusaamatuks, millele tuginedes KMA otsustab, kas taotleja on andnud tõest infot või mitte. Samuti asjaolu, et teatud organisatsiooni mingites dokumentides ei mainita, ei tähenda, et sellist organisatsiooni ei eksisteeri ja andmete puudumine väärkohtlemise kohta ei tähenda, et väärkohtlemist ei esine. KMA otsusest ei selgu, millele tuginedes jõudis KMA järeldusele, et taotleja ütlusi tema kuulumise kohta nimetatud organisatsiooni ei saa pidada tõeseks ning sellega seonduvalt tagakiusukartust ei saa pidada põhjendatuks. KMA ei ole arvestanud oluliste asjaoludega. Üks oluline asjaolu on kaebaja väärkohtlemine 2003.a. ja 2006.a. toimunud vahistamiste käigus ja sellest tingitud kehavigastused, mille kohta kaebaja esitas tõendid. Kaebaja poolt KMA-le esitatud 10.09.2007.a. tõendis mainitakse, et trauma põhjuseks on märgitud kannatanu kinnipidamine Mahhatškaja ajutise kinnipidamise isolaatoris, kus taotleja suhtes kohaldati julma kohtlemist. Need on olulisimad tõendid, mis viitavad väärkohtlemisele ja tagakiusamisele. Selle asemel, et uurimispõhimõttest lähtuvalt uurida asjaolusid edasi, on KMA asunud seisukohale, et võttes arvesse asjaolu, et taotleja on andnud varjupaigataotluses teiste asjaolude kohta vastuolulisi seletusi, ei pea KMA otstarbekaks korraldada taotleja võimalike tervisekahjustuste uurimiseks ekspertiisi. Oluliste asjaoludega arvestamata jätmise puhul on tegemist kaalutlusveaga. 2
(6)3-07-2357
- Vastustaja Kodakondsus- ja Migratsiooniamet palus jätta kaebuse rahuldamata.
- Tallinna Halduskohtu 08.02.2008.a. otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et puudub seos passi puudumise ja väidetava ametivõimude tagakiusamise vahel. KMA on õigesti leidnud, et S. Alievi enda tegevuse tõttu jäi ta ilma dokumentideta. Ka kohtuistungil leidis kinnitust, et kaebaja üritas passi saada, kuid loobus selle menetluse lõpule viimisest ise. Kaebuse esitaja selgitused kinnitavad, et kaebaja ei ole passita ametivõimude tegevuse tõttu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et S. Aliev vahistati passi puudumise tõttu. KMA leidis, et olukord Kaukaasia regioonis ei ole täielikult stabiilne, kuid Dagestan ei ole sõjas ning puudub alus järeldada, et seal elamine väärikalt on käesoleva ajani võimatu või välistatud. Kohus uuris täiendavalt internetis avaldatud andmeid Dagestanis valitseva olukorra kohta ja leidis, et Dagestani kohta on avaldatud piisavalt andmeid, mis kinnitavad, et piirkond võib destabiliseeruda, kuid ei ole sõjas. Kaebaja toodud näited sõjaolukorra koledustest ja inimeste kadumisest puudutavad pikemat perioodi, mis on juba läbitud ja aega, mil kaebaja ei lahkunud Dagestanist. Kohus nõustub, et kaebaja kasvamise perioodil on Dagestanis valitsenud raske olukord, arvates 1999.a. järgnenud 3 aastat kujunesid Kaukaasias terrorirohkeks erinevatel majanduslikel ja usulistel põhjustel. Kuid vaatlejate arvamused kinnitavad, et Dagestan on suutnud hoida pikka aega stabiilsust. Sellega ühtib ka kaebaja elukäik – ta sai õppida, kuigi haridustee katkestas ta ise, ta sai järgida usukombeid, ta on töötanud juhutöödel, teda ei ole saadetud sõdima ega värvatud ühtegi sõjalisse grupeeringusse, talle tagati arstiabi vigastuste korral, ta sai kasutada mobiiltelefoni ja arvutit, eluruumi üürimisel probleeme ei tekkinud, rahalisi probleeme tal ei olnud ning ta julges tänaval liikuda suurte rahasummadega. See kinnitab KMA seisukohta, et vaatamata Dagestanis valitsenud või valitsevatele raskustele ja ohtudele, on kaebajale olnud siiani tagatud oludele võimalik elukorraldus. Seega ei oleks kaebaja elukorraldus Dagestanis võimatu. Kaebaja ei saa antud tingimustel olla pagulane/põgenik sõja tõttu. Kaebaja ei ole lahkunud kodumaalt sõja tõttu ja ta ei ole pagulane. Mis puutub kaebaja kuuluvuse kohta organisatsiooni Tenglik või Tenglik Gutsljuk, siis KMA ei suutnud isegi välisvaatlejate abiga leida andmeid, mis viitaksid sellise organisatsiooni või liikumise olemasolule. Kohus ei leidnud Dagestani internetiportaalidest andmeid sellise liikumise või organisatsiooni tööst. Seetõttu leidiski KMA, et kaebaja aktiivne tegevus konkreetses poliitilises organisatsioonis, eriti aga tagakiusamine selle organisatsiooni kuuluvuse tõttu, on väheusutav. Kaebaja etteheide, et KMA on teinud alusetult järelduse organisatsiooni puudumisest, on alusetu, kuna kaebaja on ise andnud selles osas vastuolulisi väiteid – algul kaebaja kinnitas, et kuulub organisatsiooni Tenglik, seejärel väitis, et selline organisatsioon ei tegutse, vaid ta kuulub hoopis Tenglik Gutsljuki või et Tenglik Gutsljuk ongi tegelik Tenglik. Seega ei saadud kaebajat taga kiusata Tenglik või Tenglik Gutsljuk organisatsiooni kuuluvuse tõttu ja teda ei ähvarda tagasipöördumisel oht parteilise kuuluvuse tõttu. Kaebaja ei ole usutavalt selgitanud, et teda kiusatakse taga nii, et ametivõimud ei paku talle kaitset. Õige on kaebaja väide, et KMA otsuse analüüsivas osas on alusetult märgitud, et ta peaks esitama notariaalselt kinnitatud dokumendid haiglas viibimise kohta, muidu ei ole faksiga saadud haigustõendid arvestatavad. KMA möönis kohtuistungil, et sõnastus selles osas võib olla eksitav ja ebaõnnestunud, kuid see siiski ei tähenda, et nende tõenditega ei arvestatud, mis nähtub sellest, et KMA võttis seisukoha, kas kontrollida väidetavaid vigastusi ekspertiisi teel. Samas KMA keeldumine kohtuarstlikust ekspertiisist on põhjendatud, kuna kaebaja vigastuste tekkimise kõiki asjaolusid ja põhjustajat ei saa arstliku ekspertiisiga kindlaks määrata. Kaebaja tervisekahjustuse olemasolus ei toimu vaidlust. Vaidluse all on küsimus, kas väärkohtlemine 3
(6)3-07-2357 oli põhjustatud võimude tegevusest, kas kaebaja pöördus ametivõimude poole ja jäi kaitseta ning kas teda ähvardab tagasipöördumisel samasugune oht jms. Kaebaja parteiline kuuluvus ei leidnud tõendamist ning tervisekahjustusi ei saadud tekitada kinnipidamisest põhjusel, et tal puudub isikut tõendav dokument. Kohus ei ole veendunud, et kaebajale tekitasid vigastusi ametivõimude esindajad, kuna kaebaja ravikaart ei kinnita neid väiteid, et vigastused 2006.a. olid põhjustatud miilitsate või nn föderaalide poolt. ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Savalan Alievi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada kaebus. KMA otsuses sisaldus palju põhjendamata väiteid, nt nõue esitada notariaalselt kinnitatud dokumendid. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes asus KMA seisukohale, kas mingi kaebaja väide on tõene või mitte. KMA pidi uurimispõhimõttest tulenevalt ise selgitama välja asjas olulised asjaolud ja vajadusel koguma tõendeid. KMA on põhjendamatult jätnud tähelepanuta kaebaja poolt esitatud 10.09.2007.a. tõendi. Kõigi oluliste asjaoludega mittearvestamine haldusakti andmisel loetakse kaalutlusveaks. Vaidlustatud KMA otsus ei vasta HMS § 54 ja 56 nõuetele. Õige ei ole kohtu seisukoht, et kuigi KMA nõue esitada notariaalselt kinnitatud dokumendid haiglas viibimise kohta võib olla eksitav ja ebaõnnestunud, ei tähenda see, et nende tõenditega ei arvestatud. Tegelikult KMA otsusest ei nähtu, et nimetatud tõenditega oleks arvestatud. KMA otsuses märgitakse hoopis vastupidi, et kaebaja poolt esitatud tõendit ei saa pidada usutavaks.
- Vastustaja Kodakondsus- ja Migratsiooniamet jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, nõustub halduskohtu seisukohtadega ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebaja, et apellatsioonkaebus on esitatud üksnes seoses KMA ja halduskohtu poolt 10.09.2007.a. arstitõendile antud õigusliku hinnanguga. Samuti pole kaebaja nõus KMA poolt ekspertiisist keeldumisega. Ringkonnakohtu istungil esitas kaebaja oma väidete tõendamiseks uue tõendi – 02.07.2006.a. kinnipidamise protokolli, kust nähtub, et kaebaja autost leiti keelatud kirjandust.
- Vaidlustatud KMA otsuses on seoses arstitõenditega ning ekspertiisiga märgitud järgmist. Kaebaja poolt esitatud 27.05.2007.a. ja 28.05.2007.a. arstitõendite koopiad kinnitavad üksnes kaebaja haiglas viibimise fakti, kuid ei sisalda varjupaigamenetluse seisukohast olulist informatsiooni kehavigastuste tekitamise asjaolude kohta. Seega ei ole kohtuarstliku ekspertiisi korraldamine õigustatud. 10.09.2007.a. arstitõendi näol on tegemist tõendi faksikoopiaga, mis oli notariaalselt kinnitamata. Seda dokumenti ei saa pidada usutavaks. Tõend esitati alles pärast seda, kui KMA oli kaebajale teatavaks teinud oma seisukoha varjupaiga andmisest keeldumise kohta. Otsuses leiti veel, et kuna kaebaja on andnud varjupaigataotluse teiste asjaolude kohta vastuolulisi seletusi, ei pea KMA otstarbekaks korraldada kaebaja võimalike tervisekahjustuste uurimiseks ekspertiisi. Ekspertiisi korraldamine ei oleks proportsionaalne ega mõistlik. 4
(6)3-07-2357 Halduskohus leidis, et KMA on alusetult oma otsuses märkinud, et kaebaja peaks esitama notariaalselt kinnitatud dokumente. Halduskohus nõustus aga KMA-ga selles, et kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimisest keeldumine oli põhjendatud, sest kaebaja vigastuste tekkimise kõiki asjaolusid ja põhjustajat ei saa arstliku ekspertiisiga kindlaks määrata. Halduskohus ei seadnud kahtluse alla asjaolu, et kaebajal tervisekahjustused on ning et ta on vedanud keelatud kirjandust, kuid halduskohus leidis, et tõendamata on, et kaebaja vigastused tekitati tema poliitiliste vaadete tõttu. 9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsuses on õigesti ja põhjalikult analüüsitud olukorda Dagestanis. Ringkonnakohus ei hakka vastavas osas halduskohtu põhjendusi kordama. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 10. Asjaolu, et kaebajal teatud kehavigastusi on esinenud, kinnitavad järgmised toimikus olevad tõendid:
- a)27.05.2007.a. tõend nr 23-05/2007, kust nähtub, et 14.07.2006.a. võeti kaebaja haiglasse ning diagnoosiks oli hematoom ja muud traumad (tl 88);
- b)28.05.2007.a. tõend nr 33-1-05/2007, kust nähtub, et 03.11.2003.a.-27.11.2003.a. oli kaebaja ravil ja diagnoosiks oli keemiline põletus (tl 89);
- c)10.09.2007.a. tõend, kust nähtub, et kaebaja oli 14.07.2006.a.-27.07.2006.a. haiglas, diagnoosiks hematoom. Kaebaja oli kurnatud ja meelemärkuseta olekus, rohkearvulised marrastused kaela ja rindkere piirkonnas. Kaebaja selgitas haiglas, et oli kuue ööpäeva jooksul keeldunud söögist seoses sundkorras kinnipidamisega Mahhatškala linna ajutise kinnipidamise isolaatoris, kus tema suhtes kohaldati julma kohtlemist. 11. Ringkonnakohus leiab, et KMA on kaebaja väidetavatesse tervisevigastusesse suhtunud liiga pinnapealselt, sh ei ole 10.09.2007.a. tõendit peetud usutavaks, sest see esitati liiga hilises menetlusstaadiumis. Ringkonnakohtus esitati kaebaja poolt 02.07.2006.a. protokoll kaebaja kinnipidamise kohta. Nimetatud dokument iseenesest toetab kaebaja väiteid tema kinnipidamisest isolaatoris ning sealt vabanemist sellises tervislikus seisundis, mis vajas pikaajalist haiglaravi. Kohus ei saa ise varjupaigamenetlust läbi viia, seega ei saa ka kohus hakata KMA asemel kontrollima kaebajal vigastuste olemasolu. Ringkonnakohus leiab, et asjaolude igakülgseks väljaselgitamiseks tuleb teha kindlaks kaebajal olevad vigastused, nende iseloom ning võimalusel nende eeldatav tekkimise aeg. Eriteadmistega isikud oskavad arvatavasti muuhulgas selgitada, kuidas konkreetsed vigastused tekkida võisid. Loomulikult ei ole nt nahal oleva armi puhul võimalik eksperdil öelda, kes ning miks selle vigastuse tekitas, kuid eksperdil on võimalik selgitada, et vigastus tekkis nt noahoobi tagajärjel. Samuti peaks olema võimalik hinnata, millal umbkaudu vigastus tekitati. Ka võib ekspertidele esitada täpsustavaid küsimusi, nt kas kaebajal olev vigastus sai tekkida keemilise aine tõttu. Saadud tulemusi on KMA-l võimalik võrrelda kaebaja poolt varjupaigamenetluses antud ütlustega ning teha seejärel põhjalik ja kaalutletud otsus kaebaja varjupaigataotluse kohta. Ringkonnakohus ei leia, et ekspertiisi läbiviimine oleks ebaproportsionaalne. Kuigi hetkel toimikus oleva materjali põhjal võib asuda seisukohale, et kaebaja ei pruugi pagulane olla, tuleb siiski arvestada võimalusega, et korduva väärkohtlemise tuvastamisel võib tekkida vajadus kaebajale täiendava kaitse andmiseks vastavalt VRKS § 4 lg 3 punktile 2, sest tema tagasisaatmine päritoluriiki võib tuua kaasa tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside kasutamise. 5
(6)3-07-2357
- Kuna eeltoodud põhjusel kuuluvad halduskohtu otsus ja KMA vaidlustatud otsus tühistamisele, ei hakka ringkonnakohus teisi menetlusosaliste väiteid hindama. Asi tuleb saata KMA-le uueks läbivaatamiseks.
- Kaebaja esindaja on esitanud ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse määramiseks. Taotluse kohaselt on õigusabi osutatud 30,5 h ulatuses alljärgnevalt: - suhtlemine kliendiga, kohtuotsuse analüüs 0,5 h; - kohtuotsuse analüüs ja apellatsioonkaebuse koostamine 6,5 h; - apellatsioonkaebuse täiendamine 4,5 h; - kohtudokumentidega tutvumine 1 h; - suhtlemine kliendiga 1 h; - kõned kliendiga, tõendi analüüs 0,5 h; - kõned kliendiga 0,5 h; - kohtuistungiks valmistumine, täiendava tõendi esitamisega seonduv analüüs 7 h; - kohtuistungiks ettevalmistumine ning kohtuistung 6 h; - taotlus ning suhtlemine kliendiga 3 h. Haldusasja nr 3-07-2357 ettevalmistamiseks ja kohtuistungiks osalemiseks kokku kulunud aeg 30,5 tundi ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ajakulu. Esmalt märgib ringkonnakohus, et see ületab ka halduskohtus asjale kulunud aja (29,75 h), kusjuures halduskohus leidis, et põhjendatud on taotlus 20 h osas. Kohtuotsuse analüüsiks, apellatsioonkaebuse koostamiseks ja apellatsioonkaebuse täiendamiseks on taotluse kohaselt kulunud 11 h. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ning selles sisalduvate väidete ühtimist halduskohtule esitatud kaebusega, oleks põhjendatud ajakulu 6 h. Kohtuistungiks ettevalmistumiseks, täiendava tõendi esitamisega seonduvaks analüüsiks ja kohtuistungil osalemiseks kulus taotluse järgi 13 tundi. Kohtuistung kestis 40 minutit. Ringkonnakohus leiab, et kohtuistungiks ettevalmistumise ajaks on mõistlik pidada 5 h. Seega tuleb eeltoodud ajakulu vähendada 7 h võrra. Samuti vähendab ringkonnakohus riigi õigusabi tasu suuruse määramise taotluse koostamiseks kulunud aega 1,5 h võrra. Eeltoodust nähtub, et põhjendatud ajakulu on 17 h. Lähtuvalt justiitsministri 26.01.2005.a. määrusest nr 2 on riigi õigusabi tasu suuruseks seega 17 x (2 x 210) = 7140 krooni. Kuna Advokaadibüroo Ots & Co on käibemaksukohustuslane, lisandub summale käibemaks 1285 krooni. Seega on riigi õigusabi lõplikuks suuruseks 8425 krooni.
- HKMS § 92 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kaebajaga seotud riigi õigusabi kulud tuleb seega mõista välja KMA-lt riigi tuludesse. Kaebaja kasuks tuleb välja mõista riigilõivukulu kokku 160 krooni. Kaire Pikamäe Lilianne Aasma Oliver Kask 6
(6)