Obsah (11)

§ 439§ 376§ 330§ 442§ 657§ 654§ 652§ 230§ 436§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-23823 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Igor Amann Tsiviila

§ 439. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks kostjale raha laenanud.

Kohus tuvastas, et hageja väited on jäänud paljasõnalisteks, seega jäi hagi täielikult tõendamata. Kohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kostjalt tuleb hagejalt saadu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja ei ole

§ 376

lg 1 kohaselt kasutanud oma õigust muuta hagi alust või eset ning ei ole teinud selle kohta vastavat avaldust. Hageja esindaja küll nimetas kohtuistungil alusetu rikastumise nõuet, ent see ei olnud esitatud kooskõlas

§ 330lg-ga 3.

Kostjal ei olnud võimalik selliselt muudetud hagile vastata. Istungil ei selgunud, et kohus oleks hagi muutmisega nõustunud. Seega ei saa hageja osundust alusetule rikastumisele lugeda selliseks, millega hageja oleks hagi eset muutnud. 8. Kostja andis hagejale laenu pärast sõiduauto Chevrolet` kasutadasaamist. Tegemist oli käsipandiga. Kostjal oli autot vaja ja pärast Chevrolet` tagastamist ostis ta endale sõiduauto Ford, mille ostmiseks ta saigi varasemalt Andrus Orgilt 30 000 krooni. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja väidetega ning miks ei analüüsitud ega arvestatud kostja esitatud tõendeid, rikkudes nii

§ 442lg-s 8 sätestatut.

Laenuleping, mille tagatiseks oli sõiduauto Chevrolet, põletati kaminas ära pärast laenu tagasimaksmist ning sõiduki tagastamist. Teist laenulepingut, mille alusel hageja hagi esitas, ei sõlmitud ei suulises ega kirjalikus vormis. 2

1. Alusetu rikastumisega oleks tegemist siis, kui hageja oleks kogemata eksinud ja teinud kellelegi teisele mõeldud ülekande ekslikult kostjale. Seda aga hageja ei väitnud ja sellist eksitust ei ole vaja kohtuotsusega kõrvaldada. Hageja ei andnud laenu, vaid maksis laenu tagasi. Seda tõendab maksekorralduses märgitud sõna „ülekanne“. Ülekande tõlgendamine alusetu rikastumisena tähendab kohtu pooltest erinevale seisukohale asumist ja ühtlasi õigusnormi rikkumist.
2. Kohus leidis, et kostja on kohustatud tagastama saadu VÕS § 1031 lg 1 alusel. VÕS § 1031 sätestab üleantu tagasinõude erisusi nõude loovutamisel ja reguleerib üleantu tagastamist nõude loovutanud isikult ning selle sätte struktuur ei kajasta õigusnormi lõigeteks jagamist. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnormi. Maksekorralduses kasutatud sõna „ülekanne“ tähendab, et hageja soovis seda, et ülekannet ei saaks vaadata kui laenu andmist. Asjaolu, et hageja jättis selgitusse märkimata „laenu tagastamine“, tuleneb üksnes hageja omakasust. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väited on paljasõnalised. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
4. Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654

lg 6 alusel.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 13. Riigikohus on 27.03.2008 lahendis 3-2-1-11-08 asunud seisukohale, et kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Nõude kvalifitseerimisel on kohus seotud hagi aluseks olevate asjaoludega. Juhul kui laenuleping ei osutu tõendatuks, on samade asjaolude alusel võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva nõudena.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuli kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seega pidi kostja tõendama, et oli alus kostjale rahasumma ülekandmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuna kostja 25 000 krooni ülekandmise alust ei tõendanud, tuli tal saadud raha tagastada. Väited muudest laenusuhetest, käsipandist ja pooltevahelistest suhetest ei ole asjakohased ega muuda maakohtu otsuses tehtud järeldusi ebaõigeteks. Kohtuotsus on kooskõlas

§ 436lg-tega 1, 2 ja 7 ning tuleb jätta muutmata.

14. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse.

§ 162lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

15. Harju Maakohtu 22.10.2007 määrusega määrati Kairi Peltsile riigi õigusabi koos hüvitamiskohustusega osamaksetena (t.lk 49-50). Advokatuuri poolt määrati riigi õigusabi osutajaks Andres Lusmägi Advokaadibüroo advokaat Andres Lusmägi. Advokaat on taotlenud ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest 3570 krooni, millele lisandub käibemaks 642,60 krooni, väljamõistmist Andres Lusmägi Advokaadibüroo kasuks. Kolleegium leiab, et esindaja taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 1 lg 1 alusel riigieelarvest välja mõista. 3 U.Loonurm A.Tänav I.Amann 4