2-05-18120 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ande Tänav, Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-18120 Tsiviilasi N.L hagi S.L vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.12.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.L apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 30.04.2008 Menetlusosalised ja nende esindajad N.L ja tema esindaja Igor Bulgakov; S.L ja tema esindaja Irina Kadõševitš RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 21.12.2007 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotus Apellatsioonimenetluse kulud jätta N.L kanda Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused Poolte abielu sõlmiti
- Hageja palus lahutada poolte abielu ja jagada ühisvara selliselt, et jätta kostja omandisse korteriomandid X väärtusega 900 000 krooni ja X väärtusega 815 000 krooni ning hageja omandisse korteriomand X väärtusega 1 215 000 krooni, kinnistu X väärtusega 870 000 krooni ja sõiduauto MB-200 väärtusega 4300 krooni. Garaažiühistu Raadiku 3 osa ja sõiduauto Ford Escort ei ole ühisvaraks, vaid kuuluvad hageja vennale. Hageja palus kõrvale kalduda võrdse jagamise põhimõttest X ja X asuvate korteriomandite suhtes. Need korteriomandid erastasid poolte vanemad ja sisuliselt kinkisid need pooltele. Kinkimine jäi nõuetekohaselt vormistamata. Kuna pooled ei kulutanud vahendeid nimetatud korterite soetamiseks, ei peaks kohus kompensatsiooni nende korteriomandite eest välja mõistma. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi abielulahutuse nõude osas. Kostja omandisse tuleb jätta korteriomand X väärtusega 815 000 krooni ja korteriomand X väärtusega 900 000 krooni. Hageja omandisse tuleb jätta elamumaa X väärtusega 1 100 000 krooni, korteriomand X väärtusega 1 215 000 krooni, Garaažiühistu Raadiku 9 osak väärtusega 95 000 krooni, sõiduauto Mercedes Benz väärtusega 15 000 krooni ja sõiduauto Ford Escort väärtusega 20 000 krooni. Kostja palus hagejalt PkS § 19 lg 4 alusel välja mõista kostja kasuks hüvitise 365 000 krooni. Maakohtu põhjendused Harju Maakohus lahutas N.L ja S.L abielu ja jättis S.L-le pärast abielu lahutamist perekonnanimeks T. Kohus jagas ühisvara selliselt, et jättis X asuva korteriomandi nr X S.L omandisse, X asuva korteriomandi nr xx S.L omandisse, elamumaa X N.L omandisse, sõiduauto Mercedes-Benz registreerimismärgiga xxxxxx N.L omandisse. Kohus mõistis N.L-lt välja rahalise hüvitise 202 150 krooni S.L kasuks. 21.01.2008 määrusega parandas Harju Maakohus oma 21.12.2007 otsust ja lisas resolutsiooni: jätta X asuv korteriomand nr xx N.L omandisse. Pooled olid abielulahutamise osas ühel meelel ja kohus lahutas abielu vastavalt PkS § 29 lg-le
- Poolte abielusuhted lõppesid 2003.a augustis. AS Vestman Kinnisvara eksperthinnangust nähtub, et X asuva korteriomandi nr X turuväärtuseks 27.10.2006 on 900 000 krooni (t lk 67-78). Pooled on nõus korteriomandi väärtusega 900 000 krooni ning sellega, et see jääb kostjale. Kuivõrd korteriomand jääb kostja omandisse, tuleb kinnistusraamatus teha vastav kanne. AS Vestman Kinnisvara eksperthinnangust nähtub, et X asuva korteriomandi nr xx turuväärtuseks 31.10.2006 on 815 000 krooni (t lk 91-102). Pooled on nõus, et korteriomandi väärtus on 815 000 krooni ja see jääb kostjale. AS Vestman Kinnisvara eksperthinnangust nähtub, et Harju maakonnas Kiili vallas Luige külas asuva elamumaa turuväärtuseks 31.10.2006 seisuga on 870 000 krooni (t lk 79-90). Vastavalt AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangule on nimetatud kinnistu turuväärtuseks 900 000 krooni (t lk 155171). 04.09.2007 AS Rime Kinnisvara ekspertarvamuse kohaselt on kinnistu turuväärtus 1 100 000 krooni (t lk 188-193). Hageja leidis, et kinnistu väärtus on 870 000 krooni, kostja leidis, et kinnistu väärtus on 1 100 000 krooni. Kohtul ei ole alust kahelda hinnangute andmise õigsuses. 2 ekspertiisi on jõudnud kinnistu väärtuses ligilähedasele seisukohale. Kohus määras elamumaa hinnaks 900 000 krooni. Puudub vaidlus, et kinnistu jääb hageja omandisse. AS Vestman Kinnisvara eksperthinnangust nähtub, et X asuva korteriomandi nr xx turuväärtus 30.10.2006 on 1 215 000 krooni (t lk 113-124). Pooled palusid korteriomandi jätta hageja omandisse ning on nõus vara väärtusega 1 215 000 krooni. Garaažiühistu Raadiku 9 tõendist nähtub, et abielusuhete lõppemise ajal 2003.a augustis oli ühistu liige A.L. Liikmelisus võõrandati hagejalt tema vennale 07.08.2000, millal pooled olid abielusuhetes. Kohus lükkas kõrvale Garaažiühistu Raadiku 3 tõendi (t lk 25), kuna liikmelisuse küsimus tõusetus Raadiku 9 mitte Raadiku 3 garaažiühistus, ei ole märgitud, millal tõend anti ning millise aja kohta käib väide, et hageja on garaažiühistu liige. Autoregistrikeskuse 07.06.2005 vastusest nähtub, et hageja on sõiduauto Mercedes-Benz 856 ABC omanik alates 06.09.2000 ja sõiduauto Ford Escort xxxxxx omanik alates 09.08.2000 (t lk 41). 2
(4)Autoregistrikeskuse 19.10.2006 vastusest nähtub, et Ford Escort xxxxxx osas toimus 08.08.2005 omanikuvahetus (t lk 65). Kuna sõiduk Ford Escort võõrandati pärast abielusuhete lõppemist ja see omandati abielu jooksul, tuleb seda pidada ühisvaraks. OÜ Autoeksperdi Grupp 29.10.2007 eksperthinnangutest nähtub, et sõiduauto Mercedes-Benz turuväärtus on 29.10.2007 4300 krooni ja sõiduautol Ford Escort turuväärtus puudub (t lk 200). Kohus määras sõiduauto Mercedes-Benz väärtuseks 4300 krooni. Puudub vaidlus, et see tuleb jätta hageja omandisse. Sõiduauto Ford Escort ei kuulu enam kummagi abikaasa omandisse ja selle väärtuse kohta võõrandamise hetkel tõendid puuduvad. Tõend esitati selle kohta, et käesoleval ajal sõidukil turuväärtust ei ole. Kohus arvestas selle tõendiga, kuivõrd selles märgiti, et sõiduauto oli viimati ekspluatatsioonis 2002.a. On põhjust arvata, et ka võõrandamise hetkel puudus sõidukil turuväärtus. Vastupidine on tõendamata. Kohus määras sõiduauto Ford Escorti väärtuseks 0 krooni. Kohus tuvastas ühisvara summas 3 834 300 krooni. Kostja palus ühisvara jagada võrdsuse põhimõttest lähtudes. Kohus nõustus kostjaga, kuna hageja väited on tõendamata ega kvalifitseeru PkS § 19 lg 2 järgi. Poolte vanemate tegevus enne poolte ühisvara tekkimist ei võta poolelt õigust võrdsele osale ühisvarast. Seega on kummalgi poolel õigus ühisvarale summas 1 917 150 krooni. Hagejale jääb vara väärtusega 2 119 300 krooni ja kostjale 1 715 000 krooni. Seega peab hageja kostjale tasuma hüvitiseks 202 150 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused N.L palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara arvel summas 202 150 krooni ning palus uue otsusega mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara arvel summas 2150 krooni ja jätta menetluskulud poolte kanda. Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata PkS § 19 lg 2 p-d 1 ja 2, mis lubavad ühisvara jagamisel kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Olulise osa kohtu määratud hüvitisest (200 000 krooni) moodustab korteriomandite X ja korteriomandi X turuväärtuste vahe. Hageja selgitas, et hageja ei osalenud oma sissetulekuga korteriomandi X soetamises ja kostja ei osalenud oma sissetulekuga korteriomandi X soetamises. Nimetatud korterid erastasid poolte vanemad ja vormistasid kumbki oma lapse nimele. Vanemad elavad nendes korterites tänaseni. Hageja tõendas viidatud korterite jagamisel PkS § 19 lg 2 p 2 rakendamise võimalust. Kostja kinnitas 11.10.2007 kohtuistungil, et korterid erastasid poolte vanemad. Jättes kohaldamata PkS § 19 lg 2 p 2, ei arvestanud kohus hageja huve. Otsuse kohaselt jääb hagejale elamiseks üksnes suvila Luige külas, kuivõrd X korteris elavad hageja vanemad. Hagejal tuleb kostjale hüvitise tasumiseks suvila maha müüa, mis jätab hageja ilma eluasemest. Nimetatu on vastuolus PkS § 19 lg 2 p-ga 1, kuivõrd ei arvestata hageja tähelepanu väärivat huvi. Vastus apellatsioonkaebusele S.L ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi kolleegium neid ei korda. 3
(4)Apellant on kaebuses vaidlustanud ainult maakohtu poolt PkS § 19 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamata jätmise ja sellest tulenevalt hagejalt kostja kasuks väljamõistetud hüvituse suuruse. Muid maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid ja neist tehtud järeldusi apellant vaidlustanud ei ole. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes edasikaevatud osas. PkS § 19 lg 2 p 1 sätestab, et ühisvara jagamisel võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, ja punkti 2 järgi siis, kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel. Apellandi arvates oleks pidanud andma aluse poolte osade võrdusest kõrvalekaldumiseks asjaolu, et X ja X asuvate korterite erastamisel loobusid poolte vanemad korterite erastamisest poolte kasuks. Kolleegium leiab, et apellandi poolt esitatud asjaolu ei anna alust kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Vaidlust ei ole selles, et korterid erastati poolte abielu ajal ja poolte poolt, seega oli tegemist ühisvaraga. Vanemate poolt erastamisõiguse andmine pooltele ei ole PkS § 19 lg 2 p-s 2 toodud asjaolu, mis annaks aluse kalduda ühisvara jagamisel kõrvale abikaasade osade võrdsusest. Apellant väitis, et kohus oleks pidanud hüvituse väljamõistmisel arvestama tema tähelepanu väärivat huvi, kuna hüvituse maksmiseks peab apellant võõrandama Harjumaal Luige külas asuva suvila, mis on apellandi elukohaks. Kolleegium leiab, et apellandi väide ei anna alust kõrvale kalduda poolte osade võrdsusest ega jätta välja mõistmata hüvitus. Apellandil on võimalik saada vastustajale hüvituse maksmiseks laenu ja ta ei pea sel juhul kinnistut võõrandama või kinnistu võõrandamisel on võimalus omandada väiksem eluase. Seega ei tähenda apellandilt hüvituse väljamõistmine apellandile elukoha kaotust. Maakohus on PkS § 19 lg 4 järgi õigesti apellandilt vastutaja kasuks välja mõistnud hüvituse ja apellandi poolt esitatud asjaolud ei anna alust selle muutmiseks. Seoses apellatsioonkaebus rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi jätta apellandi kanda. Reet Allikvere Margo Klaar Ande Tänav 4
(4)